Mälestustahvel avati 12. jaanuaril 1930 Viru Maakonna Rakvere Poeglaste Gümnaasiumi siseruumides, Posti tänav 15 (kas õige?). 

Poeglaste gümnaasiumi likvideeriti 1931. aastal. Nüüd jätkasid poisid õppetööd Rakvere Ühisgümnaasiumis aadressil Pikk tänav 29. Sealses saaliruumis avati tahvel pidulikul 29. augustil 1932. 

Kui kool kolis aastal 1938 uude majja, Vabaduse 1, siis võeti tahvel kaasa, aga seda ei jõutud uuesti üles panna. Arvatavasti oli põhjuseks juba siis tunda andvad ärevad ajad ja eriti veel 1939 baaside lepinguga siia saabunud Punaarmee väeosad.

Kui 1994. aastal  tehti koolis keskkütte torustiku remonti, siis leidsid töömehed tahvli veetorude soojusisolatsiooni (saepuru) seest. Huvitaval kombel ei leitud (ega ei osatud ka otsida) ja ei saanud tahvel viga koolimaja pööningul 24.02.1948 ja 1.12.1975 toimunud tulekahjude käigus.

5. augustil 1995 toimus Rakvere Gümnaasiumis 1941. aastal lõpetanute kokkutulek. Siin oli ka Astrid Niinelt (Rääbus), kes teadis mälestustahvli saatusest 40-ndate aastate alguses. Tema isa, Martin Rääbus, oli kooliteenija ja nad elasidki oma perega koolimajas omaette korteris. Martin Rääbus oli peitnud tahvli aula pööningule keskküttetorude alla ehitusprahi sisse. Sellest olid teadnud ainult tema abikaasa ja tütar. Kooli vilistlase aastast 1964, Aarne Küttise juhtimisel uuendasid restauraatorid tahvlit. Töö käigus puhastati, lihviti, kullati nimed ja tehti kinnituspoldid.

10. oktoobril 1997 tähistati kooli 85. aastapäeva. Selle ürituse raames toimus kontsert teatris, peale mida mindi tõrvikute valgel koolimaja peaukse juurde. Koolimaja oli küünlavalges. Peaukse varikatusel olid kooliõpilased tõrvikutega. Tahvlit kattis tume riie, mille küljes oli rahvuslipu värvides lillekimp. Katte eemaldas õpetaja Pear Rootalu.

Ajalehes "Virumaa Teataja" 11.10.1997 oli lühike artikkel mälestustahvli avamisest. 

Kooli 85. juubel artikkel ajalehes "Õpetajate Leht" 10.10.1997 (kooli ajaloost, tuntumad vilistlased, meenutused, ürituste ajakava).

Ajalehes "Virumaa Teataja" 23.02.2008 kirjutab Rakvere Gümnaasiumi direktor Aivar Part mälestustahvli saatusest. 

Ajalehes "Virumaa Teataja" 29.11.2018 on Rakvere Gümnaasiumi direktor Aivar Pardi artikkel koolipoiste Vabadussõjas osalemisest. 

Vabadussõjas võttis osa ligi 90 Rakvere õpilast. Neist hukkusid: 

• Vabadussõjas langesid: Johannes Mathiesen, Hugo Pajus, Johannes Agger
• Punase terrori ohvritena langesid: Ferdinand Silberstern, Hugo Lang ja õpetaja Valeter Paucker. 
• Surma läbi lahkunud: Aleksejev, Nõmtak, Weigel, Jõgis, Roosenwaldt, Sutt, Ollik. 

Idee

• Mälestustahvli ideest avaldatakse esimesed ajaleheartiklid veebruaris 1929.
• Mitmetes koolides on avatud mälestustahvlid Vabadussõjas hukkunud õpilastele ja õpetajatele. Ka Rakvere poeglaste gümnaasiumis käivad eeltööd langenud sama kooli õpilaste mälestustahvli soetamiseks.
• Mõtte algataja oli IV klass, kus vastav komisjon asja juhtimiseks moodustati. 
• Koolijuhatus oli toetaval seisukohal. 
• Hukkunud viie õpilase kohta kogutakse andmeid. 
• Mälestustahvel seatakse üles kooliruumi tõenäoliselt kevadel. 
• Algas raha kogumine mälestustahvliga seonduvate kulude katteks (näiteks kontsertaktused). Vajalikku summat ei saada tahvli avamiseks kokku ja nii jätkuba raha kogumine ka peale mälestustahvli avamist (kas kiviraiumistöökoda võimaldas maksetähtaega või andis keegi laenu?). 

 
"Virumaa Teataja" 29.02.1929                                 "Virulane" 29.02.1929

"Virumaa Teataja" 31.12.1929

Esimene avamine

• 26.11.1929  - mälestustahvel on valmis, sellele on graveeritud langenute nimed, vanused ja surmapäevad. Tahvel avatakse pühaliku talitusega 12. jaanuaril 1930. 
• 28.11.1929 - mustast marmorist mälestustahvel on mõõtudega, sisse raiutud tähed on kuldsed. Avamine toimub Rakvere punaste võimu alt vabastamise 11. aastapäeval, 12.01.1930. Pidustuste korraldamiseks on loodud komisjon endistest ja praegustest õpilastest ning õpetajatest. Kutsed saadeti kõikidele endistele õpilastele. Kavas on välja anda ka album langenute piltide ja elulookirjeldustega ning järelhüüetega lähematelt sõpradelt (kas album valmis, kus võiks seda näha?). Albumi komisjon ootab kirjutisi langenute kohta. 11.01.1930 toimub kontsert mälestustahvli kulude katteks. 12.01.1930 toimub tahvli avamise aktus, rongkäik langenute haudadele ja ühine koosviibimine. 
• "Virumaa Teataja" 9.01.1930 - põhjalikum ülevaade 11.01.1930 kontsertaktusest.  Linnas toimub ka üldisema ilmega mälestuspidustusi, millest osavõtt on võimaldatud kõigile. Käesoleval aastal linnavalitsus Rakvere vabastamise mälestusüritusi täiendavalt ei korralda. Toimub ainult mälestustahvli avamine ja päevakohased aktused linna koolides. 
• "Virulane" 11.01.1930 ja "Virumaa Teataja" 11.01.1930 - Rakvere vabastamise tähtsus 11 aastat tagasi. Me peame seda päeva meeles ja peame meeles ka sõjas hukkunud koolipoisse. Mälestustahvli avamisele on sissepääs kutsetega, sest ruum on väike. 

 
"Virulane" 26.11.1929                                                     "Virumaa Teataja" 28.11.1929

    
   "Virumaa Teataja" 9.01.1930

   
"Virumaa Teataja" 9.01.1930                                            "Virulane" 11.01.1930

   
"Virumaa Teataja" 11.01.1930                 "Virumaa Teataja" 11.01.1930

11. ja 12. jaanuaril 1930 tähistati Rakvere punavõimust vabastamiste 11. aastapäeva. 

11. jaanuaril algusega kell 20.00 toimus pidulik aktus käsitööliste uues seltsimajas, kus mälestati Vabadussõjas ja punaste terrori ohvritena langenud õpilasi ja õpetajat.

Esinesid:

• Kaitseliidu 1. Rakvere Malevkonna puhkpilliorkester.
• Kirjanik Jakob Liiv võrdles noorte kangelaste võitlust Vabadussõjas maailma ajaloos sarnanevate juhustega ning näitas neid allikaid, millest meie noorus enda hingelise jõu ammutas.
• Soololauludega esines Leo Erna (foto) ja gümnaasiumi õpilaskoor.
• Rakvere kirikuõpetaja Bruno Ederberg (Ederma) tuletas meelde neid muljeid, mida ta ise üle elas õppursõdurina Vabadussõjas.
• Laulud ja kvarteti etteaste.
• Piduliku kontsertaktuse lõpetas Kaitseliidu Viru maleva pealik major Vaher hümniga, mis kujunes ühislauluks. 

Üritusel kogutud raha läks samuti mälestustahvli heaks.

Laupäeval peeti koolides viimaste tundide ajal aktusi koos kõnede ja mälestuslauludega. 

Mälestustahvel avati gümnaasiumi (Posti tänav 15?) saali seinal 12. jaanuaril 1930.a. Avamisüritus algas kell 11:00. Selle 50 x 80 cm suurusel mustast marmorist tahvlil oli kuldtähtedega kiri: "V.M.R.P.G. Vabadussõjas langenud õpilased Johannes Ager, Johannes Mathiesen, Hugo Pajos. Punase terrori ohvrid õpetaja Valter Paucker, õpilased Hugo Lang, Ferdinand Silberstern".

Avamisel kõnelesid:

• kiriku õpetaja Ederberg
• direktor Leetberg
• haridusosakonna juhataja E. Rosenberg
• endine õpilane Tiitso jt.

Peale tahvli avamist suunduti kell 14:30 rongkäigus ja kaitseliidu orkestri saatel gümnaasiumi juurest linnakalmistule. Osalesid õppurkompanii, kaitsevägi, kooliõpilased ja palju rahvast. Langenud kangelaste kalmudel pidas õpetaja Ederberg teenistuse, pandi palju pärgi.

   
"Virulane" 14.01.1930                "Vaba Maa" 14.01.1930

Pärgade panekust Hugo Langi ja õp Pauckeri haudedele Rakvere poeglaste gümnaasiumi mälestustahvli komitee poolt avaldati samuti artikleid.  

   
"Virumaa Teataja" 18.02.1930                                          "Virumaa Teataja" 3.06.1930

Rahakogumine jätkus ka peale mälestustahvli avamist:

• "Virumaa teataja" 25.01.1930 - Rakvere linnavolikogu otsustab mälestustahvli jaoks raha korjanduse kontsert-aktuse vabastada lõbustusmaksust.
• "Virumaa Teataja" 6.02.1930 ja "Virulane" 8.02.1930 - teatrietenduse sissetulek läheb mälestustahvli komitee heaks. 
• "Virumaa Teataja" 8.05.1930 ja "Virulane" 8.05.1930 - Rahvamajas on tulekul peoõhtu. Mälestustahvel saadi valmis, aga veel on võlgu 15000 senti. Eeskavas on salongorkestri meeskoori ja sooloettekandeid. Peale eeskava on tants. 

"Virumaa Teataja" 25.01.1930 (osa Rakvere linnavolikogu otsusest)

   
"Virumaa Teataja" 6.02.1930                                            "Virulane" 8.02.1930

   
"Virumaa Teataja" 8.05.1930                                            "Virulane" 8.05.1930

Foto: Vabadussõja mälestustahvel Rakvere Poeglaste Gümnaasiumis, ERM Fk 2813:388, Eesti Rahva Muuseum, http://www.muis.ee/portaal/museaalview/546204.

Hõbepärg

5.02.1930 esimese tunni ajal kinnitati tahvlile hõbepärg, mis oli kaitseminister O. Kösteri kingitus. Pärjal oli tekst: "W.M. Rakvere Poeglaste Gümnaasium. 12. I 30. Vabadussõjas langenud õppesõdurite ja nende kangelasteo mälestuseks. O. Köster, kaitseminister". Koolijuhataja Leetberg teatas õpilaskonnale sellest austavast tähelepanekust. Seejärel pidas õpetaja Ederberg lühikese kõne. Ühiselt lauldi "Igavene mälestus vaenuväljal langenule". Kas pärg on hoiul Rakvere muuseumis?!. 

   
"Virulane" 6.02.1930                            "Virumaa Teataja" 6.02.1930

Mälestustahvel avati uues kohas 29. augustil 1932, Pikk tänav 29. 

27.02.1932 lehes tunneb kooli endine õpilane muret mälestustahvli edasisest saatusest:

• Tahvel maksis 139 krooni 93 senti, lisaks veel langenute pildid 30 krooni.
• 1931 likvideeriti Rakvere Poeglaste Gümnaasium ja ühendati see linna ühisgümnaasiumiga.
• Mälestustahvel jäi aga endise kooli seinale, kus asub nüüd uus kool. Uues koolis aga ei ole kedagi, kes hoolitseks mälestustahvli ja ümbritsevate piltide eest, samuti vajaks siia lilli. Ühe pildi klaas juba ongi katki läinud.
• Kaitseministri annetatud hõbepärg on kooli endise juhataja käes. Kui kaua on veel mälestustahvel võõra kooli majas?
• Kas tõesti ei leidu paremat kohta? Oleks võinud mälestustahvli kaasa võtta uude kooli või panna see Viru maavalistuse ruumidesse

5.03.1932 lehes vastab Virumaa Täienduskooli õpilane: 

• Mingit hädaohtu praeguste õpilaste poolt mälestustahvlile ei ole. Õpilased hindavad kõrgelt langenute teeneid Vabadussõjas ja peavad pühaks nende mälestust. 
• Lilledega ei ole tahvlit ka varem ilustatud, pildi klaas on katki juba 1930. aastast, kui siin oli veel poeglaste gümnaasium. 
• Hõbepärg on hoiul koolijuhataja käes.  

5.05.1932 artiklites:

• Viru maavalitsus tegi ettepaneku Rakvere linnavalitsusele mälestustahvel ümber paigutada ühisgümnaasiumi ruumidesse. Linnavalitsus toetab ideed. 
• Mälestustahvli üleviimine ja ülesseadmine peab toimuma pidulikkusega , et see muutuks õpilaste pühamaks altariks  

20.08.1932 lehes on lugu ühisgümnaasiumi ruumides peagi lõppevast remondist. Kooli saali pannakse üles mälestustahvel. 

30.08.1932 lehtedes on kokkuvõte ühisgümnaasiumi avaaktusest ja mälestustahvli avamisest: 

• Teistest keskkoolidest erinevalt oli ühisgümnaasiumis aktus teistsugune, kuna saali seinale paigaldati mälestustahvel. Tahvli ümber on hukkunute pildid. Tahvel on õiges kohas, kuna langenud õpilased ja õpetajad töötasid just praeguse ühisgümnaasiumi ruumides. 
• Aktus toimus esmaspäeval, algusega kell 10. 
• Aktusel osalesid linnakoolitalituse juhataja linnapea Avikson, Viru maavalitsuse haridusosakonna juhataja Rosenberg jt. Õpilaskoor esitas mõned laulud. 
• Aktuse avas sissejuhatava kõnega direktor Madisson. 
• Vaimuliku talituse pidas kirikuõpetaja Ederberg.
• Linnavalitsuse poolt tervitas linnapea Avikson. 
• Maavalitsuse poolt esines Rosenberg. 
• Viru maavalitsuse Poeglaste gümnaasiumi mälestustahvli toimkonna nimel tervitas kooli vilistlane Leo Erna, kes meenutas esimesena langenud Silbersterni. 
• Ühiselt lauldi "Eestimaa, mu isamaa". 
• Lõpukõnega esines direktor Madisson. 
• Ürituse lõpetas hümn. 

   
Virumaa Teataja" 27.02.1932                                            "Virumaa Teataja" 5.03.1932

   
"Virulane" 5.05.1932                                                        "Virumaa Teataja" 5.05.1932

   
"Virulane" 20.08.1932                                                      "Virulane" 30.08.1932

"Virumaa Teataja" 30.08.1932

Vabadussõja mälestustahvel Rakvere Poeglaste Gümnaasiumis, ERM Fk 2813:691, Eesti Rahva Muuseum, http://www.muis.ee/museaalview/541560. See peaks olema tegelikult foto Rakvere Ühisgümnaasiumist, sest seinal on RÜG logo. 

Rakvere Gümnaasium (Ühisgümnaasium): vana hoone Pikk tn 29, EAM Fk 13110.36, Eesti Arhitektuurimuuseum, http://www.muis.ee/museaalview/3736628. (foto haridusministrile kingitud albumist). 

Üritus mälestustahvli juures

23. veebruaril 1933 toimus koolis ja kalmistul hukkunud õppursõdurite mälestusüritus seoses Eesti Vabariigi 15. aastapäevaga. 

"Virumaa Teataja" 16.02.1933

Haudadele mälestuskivid

Pühapäeval, 27. mail 1934 avati õppursõdurite haudadel mälestuskivid (kool on nüüd ühisgümnaasium).

"Virulane" 16.03.1933 - moodustatud on komitee ja fond, et koguda raha langenud koolivendadele mälestussammaste püstitamiseks. 29. aprillil on toimumas peoõhtu ("Virumaa Teataja" 25.04.1933 - piletite müük läheb hästi, üle poolte on juba müüdud, palju on ostjate hulgas endisi Rakvere gümnaasiumi õpilasi). 

"Virulane" 9.05.1933 ja "Virumaa Teataja" 9.05.1933 - toimus avalik pidu, mille käigus koguti 190 krooni. Kaasa aitajate nimekiri. 

"Virulane" 18.07.1933 - raha on kogunenud nii palju, et on edastatud tellimus neljale hauasambale. Silberstern ja Mathiesen on maetud linna uuele surnuaialae, Ager linna vanale surnuaiale ja Pajos Tõrma kalmistule. Sambad tulevad hallist graniidist, kuhu kiri sisse raiutakse. Sambad valmistab septembri alguseks Mautsi kivitööstus. 

"Viru Maaleht" 21.04.1934 - 27. mail asetatakse hauasambad langenud õppurite kalmudele. Kogutakse õppursõdurite aadresse. 

"Viru Maaleht" 24.05.1934 avamine toimub 27. mail. Mälestussambad on valmistatud graniidist ja umbes meetri kõrgused. Vabadussõjast võttis osa ligemale 90 õpilast. 

Ajalehes "Virumaa Teataja" 19.05.1934, 29.05.1934 ja "Viru Maaleht" 29.05.1934 on põhjalik ülevaade sammaste avamisüritusest: 

• Sambad maksid 330 krooni. 
• Pidustused algavad juba laupäeval, 26.05.1934 kui kohalikud õppesõdurid võtavad õhtul raudteejaamas vastu kaugemalt tulevad endisi kaasvõitlejaid ja külalisi. Õhtul on ka ühine koosviibimine ning komitee koosolek, kus kantakse ette komitee tegevuse aruanne. 
• Pühapäevasel hauasammaste avamise üritusel osales palju rahvast, kuigi ilm oli külm. Koguneti 11.30 Vabadusplatsile. Pidustused algasid kell 12 pärgade panekuga langenute mälestussambale (Vabadussõja monumendile). 
• Riigivanem ei saanud tulla. Tema poolt pani pärja vanem käskudetäitja ohvitser kolonel Grabbi. Pärg pandi ka sõjaväe ülemjuhataja esindaja kolonel Ahmnani poolt. 
• Edasi liiguti rongkäigus linnasurnuaiale. Osa võtsid 5. pataljonist autokompanii lipuga, õppursõdurid, ühisgümnaasiumi õpilased, Sõmeru kaitseliitlased ja naiskodukaitsjad ning segakoor, kuna samal ajal avati ka mälestussammas Sõmeru kompanii esimesele pealikule Toomas Uustalule. 
• Esimesena peatuti Ferdinand Silbersterni kalmul. Garnisoniülem kolonel Wende ütles avasõnad. Kolm kahuripauku, millega kõik sambad avatuks loeti. Vaimuliku talituse pidas õp Ederberg, laulis ühisgümnaasiumi segakoor "Uinuge langenud kotkad", järgnes palve õp. Abelilt ja järelhüüded. Haridus- ja sotsiaalministri ülesandel kõneles koolinõunik Linsi. Õppesõdurite esindajana kõneles ja asetas kaasvõitlejate nimel pärja direktor Vihman.
• Rakvere linnavalitsuse nimel pani pärja linnapea Avikson. 
• Järelhüüded ütlesid veel Viru maavalitsuse liige Tartu ja Tallinna kooliõpilaste pataljoni seltsi esindaja Tallinna perekonnaseisuametnik Walter. 
• Kaitseliidu malevkond otsustas pärjast loobuda ja annetas selle asemel hauasammaste kuluks raha. 
• Silbersterni ausamba avamine kestis 1,5 tundi, teiste hauasammaste juures läks see rutem, kuna osa toiminguid oli Silbersterni kalmul üldine kõikide kohta. 
• Johannes Mathieseni samba õnnistas õp Abel, palve pidas õp Ederberg. Pärja õppursõduritelt asetas Winnal. 
• Edasi hargneti kahes suunas: üks osa läks avama Aggeri hauasammast linna vanal surnuaial, teine osa siirdus Tõrma surnuaiale. Aggeri haual toimetas sambaõnnistamisega õp Abel, pärja pani kaasvõitleja Laev. 
• Tõrma kalmustul peatuti Hugo Pajuse kalmul. Vaimuliku talituse pidas õp Ederberg, pärja asetas kaasvõitlejate-koolivendade nimel praegune teedeministeeriumi peasekretär Joosep Tiitso. 
• Uustalu samba avamine kujunes pikemaks. Vaimuliku talituse pidas õp Ederberg, esinesid Sõmeru haridusseltsi sega- ja naiskoorid. Järelhüüdeid oli rohkesti. Õp Lang pidas pika kõne. Uustalu võitles maailmasõjas Türgi rindel. Hauale asetati need lilled, mille Uustalu oli ise taskuraamatu vahel endaga kaasa võtnud kodumaa mälestusena. Järelhüüded. Pärjad Sõmeru kaitseliidu, naiskodukaitse, noorkotkaste, kodutütarde, haridusseltsi jt poolt. 
• Õnnistamistalitlustel olid müügil langenute piltidega kaunistatud laululehed, millede müügist saadud sissetulek läheb hauasammaste kulude katteks. 
• Alates kell 15 toimus rahvaaias naiskodukaitse Rakvere jaoskonna näitusmüük ja peoõhtu, pool tuludest samuti sammaste kude katteks. 
• Sambad valmistas Mauts ja Krihveli kiviraiumise tööstus Rakveres. Materjaliks kasutati kodumaa raudkivi. 

"Virumaa Teataja" 24.05.1934 - osa naiskodukaitse müügist kogutud rahast läheb mälestussammaste kulude katmiseks. Näitusmüügil on mitmeid lõbustusi, mängib kaks orkestrit 1. diivisi ja kaitseliidu Rakvere 1. malevkonna orkester. Müük algab kell 15. Õhtul kell 20 algab aiapidu. 

"Virumaa teataja" 20.06.1934 - haudade mälestussambad läksid maksma 320 krooni. Pool raha oli koos sammaste avamisürituseks 27.05.1934. avamispidustuste ajal müüdi laululehti. Puudu jäi veel 35 krooni. Selle summa annetas Rakvere õpetajate ühing. Algselt oli kavas katta kulud viie aastaga, aga nüüd saadi ühe aastaga hakkama. 

   
"Virulane" 16.03.1933                                                  "Virumaa Teataja" 25.04.1933

   
"Virulane" 9.05.1933                                "Virumaa Teataja" 9.05.1933

   
"Virulane" 18.07.1933                                                       "Virumaa Teataja" 24.05.1934

"Virumaa Teataja" 20.06.1934 - raha koos

Kogutakse andmeid, et päev õnnestuks:

        
"Virumaa Teataja" 19.04.1934                                        "Viru Maaleht" 21.04.1934                                                 

Eelteated hauasammaste avamisest:

   
"Viru Maaleht" 24.05.1934                                                 "Virumaa Teataja" 19.05.1934

Kokkuvõte hauasammaste avamisest:

   
"Viru Maaleht" 29.05.1934                                  "Virumaa Teataja" 29.05.1934

 
Hugo Langi haud on Kannastiku külas asuval Viru-Jaagupi kalmistul ja ka siin samas kalmistul asuval Vabadussõja monumendil (stud med Hugo Lang). 

Vajalik Pauckeri hausamba foto Simuna kirikuaias asuval kalmistul.  Palermo metsas punaste poolt mõrvatud Rakvere Poeglaste Gümnaasiumi õpetaja Valter Paucker on  28.01.2018 Simuna kalmistu ühishauast Simuna kirikuaeda ümber maetud. Allikas: Terje Hiietamm Simuna kogudusest info põhjal Janis Tobrelutsu koostatud „Simuna kiriku kroonika 1691 – 1919“ alusel.

1918. aasta veebruari 20-ndate päevade sündmustest, samuti Ferdinand Silbersterni vangilangemisest ja hukkamisest Jõhvis on juttu ajalehes "Virumaa Teataja" 23.02.2008. Silberstenist on juttu ka ajalehes "Vaba Maa" 27.05.1934 ilmunud artiklis (Mathiesenist, Agerist ja Pajosest on siin kirjutatud väga lühidalt). 

   
Rakvere gümnaasiumi õpilane Ferdinand Silberstern (1897-1918), RM F 1338:20, Virumaa Muuseumid SA, http://www.muis.ee/museaalview/1373250.  

Ajalehes "Virumaa Teataja" 3.04.2018 on põhjalik ülevaade Saksa okupatsioonist ja Vabadussõjas hukkunute matustest, sh Ferdinand Silberstenist:

• Jõhvis hukkasid punamadrused, pärit Lasinurmest, sündis viinapõletaja pojana 27.11.1897,
• Matustel osales koolide õpilased, õpetajad ja ka linnarahvas).
• Maturerong liikus Kolmainu kiriku juurest kalmistule, tehes peatuse Pikk tänav 62 ees. 

Ajalehes "Virumaa Teataja" 13.02.2020 on põhjalik ülevaade koolipoiste sõjas osalemisest, mälestustahvlist ja haukakividest. 

Õpilaste hukkumisest on juttu ajalehes "Virumaa Teataja" 26.05.1934.

Vabadussõjas hukkunud Sõmeru Kaitseliidu kompanii ülema hauakivi Tõrma kalmistul, mis avati samuti 27. mail 1934. 

Fotod 2010: 

1. veebruaril 2010 avati Vabadussõjas langenute mälestustahvli kõrval mälestustahvel Rakvere Gümnaasiumis õppinud soomepoistele, http://www.monument.ee/rakvere-linn/rakvere-gumnaasium-soomepoisid.