Eesti monumentide e-kataloog

   

Uus mälestustahvel avati 24. märtsil 2018. Üritusega tähistati kunstniku 120. sünniaastapäeva. Infotahvli avamisest avaldati artikkel ajalehes "Virumaa Teataja" 27.03.2018. Siin ka tema eluloost ja loomingust. 

Foto: Eduard Leppik, 1965, Väike-Maarja muuseumi kogu.

Esialgne mälestustahvel avati 21. märtsil 1965 (tähistati kirjaniku 67. sünniaastapäeva).

 

Eduard Wiiralt (kodanikunimega Eduard Viiralt) sündis 20. märtsil 1898 Peterburi kubermangus Tsarskoje Selo kreisis, Gubanitsa vallas, Robidetsi mõisas ja suri 8. jaanuaril 1954 Pariisis. Ta on maetud Père-Lachaise'i kuulsuste kalmistule. 

Tema ema oli Koselt Venemaale välja rännanud. Isa Anton Wiiralt oli pärit Esna vallast Järvamaalt ja sattus Venemaale seoses sundaja teenimisega tsaari sõjaväes. Peale sõjaväge leidis ta tööd Robidetsi mõisas. Nii ema kui ka isa töötasid mõisateenijatena. Siin sündisid ka Eduardi vennad Oskar ja August. Kui isa sai 1909 tööd Varangu mõisavalitsejana (mõis kuulus parun von Schillingile), siis tuli pere Eestisse.

Varangul oli nende koduks suur puumaja. Eduard alustas kooliteed Venemaal Kaliitino külas asuvas algkoolis. Siin läks ta algul Koeru Haridusseltsi kooli, aga üsna varsti läks ta kohalikku saksa õppekeelega erakooli. Juba kooliajal teeb ta hulgaliselt joonistusi loodusest, hoonetest, inimestest, loomadest. Varangul oli tema teiseks suureks huviks sportimine. Eriti vaimustunud oli ta Georg Lurichist. Nii tegeles ta ka ise aktiivselt raskejõustikuga.

Varangu, kunstnik E. Viiralti kodu, 1978. RM F 1207:1, SA Virumaa Muuseumid, http://www.muis.ee/museaalview/1456864. 

Eduard Wiiralt (?) Varrangul, E. WIIRALT. VII. 1917, EKM j 20913 G 12044, Eesti Kunstimuuseum, http://www.muis.ee/museaalview/1478178.

Wiiralti eluloost saab lugeda paljudelt veebilehtedelt, näiteks:

• veebilehtedelt http://et.wikipedia.org/wiki/Eduard_Wiiralt, http://www.estarts.ca/artist.php?id=39, http://eestielu.delfi.ee/eesti/laane-virumaa/vaike-maarja/kultuur/eduard-wiiralt-ja-vaike-maarja.d?id=65947596,
• ajalehest "Punane Täht" 30.03.1963 (65. sünniaastapäev, idee paigutada majale mälestustahel), 23.07.1964 (ümbruskonna loodusest, kohalikest kuulsustest), 20.03.1973 (75. sünniaastapäev, kunstniku elust ja loomingust), "Virumaa Teataja" 21.03.1998.
• Temast on tehtud kaks filmi: Mark Soosaare "Maised ihad" (Mark soosaar, 1977, http://www.efis.ee/et/filmiliigid/film/id/894)), ja "Põrgu" (Rein Raamat, 1983), http://www.efis.ee/et/filmiliigid/film/id/10774).
• Raamatud: "Eduard Viiralt" (mitmed raamatud erinevatel aastatel, erinevatelt autoritelt), "Eduard Wiiralti noorusradadel" (Aime Kinnep, Rakke Valla Hariduse Selts, 2009).

Palju fotosid:

• Rahvusarhiivi fotode andmebaasis: Viiralt, Wiiralt.
• Muuseumide infosüsteemis http://www.muis.ee/search (otsingusse kirjuta "wiiral*" ja/või "viiral*").
• Eesti Kunstimuuseumi kogust (fotod, maalid): Wiiralt, Viiralt.

Ajalehes "Virumaa Teataja" 27.05.2009 avaldatud artiklis on juttu Lammasküla mõisa parki punase tamme istutamisest, mis meenutab, et siin on kunagi elanud Eduard Wiiralt. Kui Viiraltite pere Lammaskülasse kolis, siis õppis Eduard juba Tallinnas kunsttööstuskoolis. Kuid ka siin tegeles ta joonistamisega. Tamme istutamine oli seoses Aime Kinnepi raamatu "Eduard Wiiralti noorusradadel" esitlusega. 

  
Foto: Kalle Soovik, 21.03.1965. Tahvli avab Kiltsi külanõukogu esimees. RM F 512:40, SA Virumaa Muuseumid, http://www.muis.ee/museaalview/1794429.

Foto: Kalle Soovik, 1964. Mälestustahvel Varangu mõisa valitsejamajal, RM F 512:42, SA Virumaa Muuseumid, http://www.muis.ee/museaalview/1794541. Kas aastaarv on vale, tahvel avati 1965?

Foto: Eduard Leppik, 1965, Väike-Maarja muuseumi kogu.

 
Foto: Andres Joala, mai 1987, Väike-Maarja muuseumi kogu.

Mõisavalitseja maja on kasutusel olnud korteritena, metskonnahoonena (kuni 1997). Viimasel ajal on maja kasutuseta. Aastal 2007 ei olnud hoonel enam mälestustahvlit. See oli seoses remondiga eemaldatud.

 

Muud Eduard Viiralti mälestustahvlid:  

• 2010. aasta sügisel avati mälestustahvel Marokos, kus ta 1938-1939 elas, http://uudised.err.ee/index.php?06218825.
• Järvamaal Kareda külas, Taaveti-Hansu talu elumaja seinal, kus ta elas oma onu peres 1918-1919. Siit läks ta ka Vabadussõtta soomusrongile teenima. 
• Kas on alles Eesti Riiklikus Kunstiinstituudis asunud mälestustahvel?
• Wiiraltile on pühendatud mälestustahvel ka Koerus. 

Viiralti mälestuseks istutati 2009. aastal Lammasküla parki punane tamm. 

 
Endine koolimaja asub Koerus aadressil Jaani (?) 20.  

Maja Koerus (aadress?), kus elas Eduard Viiralt, PM F 783, Järvamaa Muuseum, http://www.muis.ee/museaalview/1284893.

 

Fotod juuli 2019:

  

  

 

 

 

 

Fotod suvi 2007: