Eesti monumentide e-kataloog

Est Rus Eng Ger Fra Spa Por Ita Swe Fin Lit Lat
Väike-Maarja Jakob Tamm kalmistul PDF Prindi Saada link

Mälestussamba ajaloo võib jagada järgmiselt:

 

1. Eellugu

Varsti peale J. Tamme surma tekkis siinsel rahval mõte tema mälestuse paremaks jäädvustamiseks. Tema matmiskohta, Väike-Maarja kalmistule, monumendi püstitamiseks loodeti rahalist abi saada peotoimkonnalt. Esimene teadaolev ausamba raha kogumise pidu toimus 26.12.1908. Esinejateks olid mees- ja segakoor, keelpilliorkester M. Meose juhatamisel. J. Liiv esines kõnega, milles käsitles J. Tamme maailmavaadet.

 

2. Büsti tegemine.

Büst telliti Pariisis õppivalt Jaan Koortilt. Algselt tegi skulptor büsti foto järgi, millel J. Tamm oli pika habemega. Paraku ei olnud valmis kuju kuigi J. Tamme sarnane. Uuel tellitud büstil on J. Tamm vuntsidega. Töö eest tasuti peotoimkonna kogutud rahast.

Kuna alussammas ei olnud veel valmis, siis olevat rahvasuus nimetatud "vaskine Jaagup" ilutsenud esialgu J. Liivi raamatukaupluse letil

 

3. Esimene sammas.

Oktoobris 1911 valmis betoonalus. Hauaplatsi nurkadesse istutati kadakad. Pidulik avamine toimus 24.5.1912.

Ausamba avamine 24.5.1912. Paremal Jakob Liiv, vasakult teine Märt Meos. Väike-Maarja muuseumi kogu.

Ausamba avamine 24.5.1912. Paremal Jakob Liiv, vasakult teine Märt Meos. Väike-Maarja muuseumi kogu.

 

4. Teine sammas.

Paraku ei pidanud esialgne sammas kuigi kaua vastu. 1923 aastal (kooli 50. aastapäevaks) valati uus alus ja selle külge kinnitati marmorist nimetahvel koos koolijuhi ja kirjaniku sünni- ja surmaajaga.

Foto: Joh. Laurus, 1923. Väike-Maarja muuseumi kogu.

Foto: Joh. Laurus, 1923. Väike-Maarja muuseumi kogu.

 

Foto:  ?. Parikas 1927. Väike-Maarja muuseumi kogu.

Foto:  ?. Parikas 1927. Väike-Maarja muuseumi kogu.

 

5. Kolmas sammas.

1937 sooviti teha ausammas, mis oleks ka kaasaegsem ja kestvam. Aastal 1937 loodi Jakob Tamme Mälestamise Komitee, mille töös osalesid: August Lepik, Märt Meos, Juhan Heinpalu, Kurt Hugo Lipp, Jaak Uustalu, Jakob Aru, Juhan Kalda ja Jakob Imakaevu.

19.06.1938 toimub uue, arhiteks K. Lüüsi kavandatud, ausamba avamine. Avamisürituisest võttis osa kirjanik E. Särgava, kes esines teemal "Jakob Tammeesti kirjanikuna ja eesti mehena", samuti osales J. Jaik. 

Foto: avamine 19.06.1938. Vasakult viies A. Lepik, keskel habemega Ernst Särgava. Väike-Maarja muuseumi kogu.

Foto: avamine 19.06.1938. Vasakult viies A. Lepik, keskel habemega Ernst Särgava. Väike-Maarja muuseumi kogu.

 

Foto: Väike-Maarja muuseumi kogu.

Foto: Väike-Maarja muuseumi kogu.

 

Foto: Väike-Maarja külanõukogu kultuuritöötajad aastal 1979 Jakob Tamme haual (või on rajooni kultuuritöötajad?). Väike-Maarja muuseumi kogu.

Foto: Väike-Maarja külanõukogu kultuuritöötajad aastal 1979 Jakob Tamme haual (või on rajooni kultuuritöötajad?). Väike-Maarja muuseumi kogu.

 

Põhjaliku ülevaate monumendi saamisloost ja Jakob Tamme tegevusest Väike-Maarjas leiab:

  • Väike-Maarja muuseum,
  • Ed. Leppiku raamat "Kultuurilooline Väike-Maarja" (Kohtla-Järve 1999),
  • artikkel ajalehes "Punane Täht" 4.06.1966.

Foto: J. Parikas 1930. Väike-Maarja muuseumi kogu.

Foto: J. Parikas 1930. Väike-Maarja muuseumi kogu.