Eesti monumentide e-kataloog

Pooleli!

Mälestuskivi avati 26. mail 1990.

Simuna kooli veebilehel http://www.simunakool.ee/index.php/home/ajalugu (link ei ole enam kasutusel) on juttu siinsete koolide ajaloost, põhjalikumalt aga Simunas asuvast koolist:

Simuna kandi ajalooga on tegelenud tuntud kodu-uurija Heino Ross, kes arhiivimaterjalide põhjal on tõestanud, et kooliharidust anti Simuna kihelkonnakoolis (tol ajal Katkuküla kool) juba 1690. aastal. Tema poolt kogutud andmetel, mis on kogutud kooli kroonikasse, põhinebki järgnev tagasivaade kooli ajaloole. Kooli asutajaks oli pastor Schvieger, esimeseks köstriks aga tõenäoliselt Elias Reinhold. 1698. aasta visitatsioonis märgitakse ära laste head lugemisoskust. 1754. aastal mainitakse köstrina Andreas Jecki, tema järglasena Otto Steini. 1786.a. paiku kooli töö seiskub mõneks ajaks, kuid sel perioodil luuakse kihelkonda mitmed külakoolid. Esimese külakoolina asutati 1756.a. Lasinurme, siis 1786.a. Padu, Salutaguse, Muuga, Paasvere, Salla, Selli, Tammiku, Käru, Kissa, Rahkla, Rakke, 1787.a. Koila, Sootiigi, Hirla, Kurtna koolid.

Tuntud koolimehe Villem Normanni (1812-1906) tegevus algas 1832.a. mil ta tuli kihelkonnakooli köstriks. Tema ajal sai kool 1836.a. uuesti ametliku kinnituse ja töötas pidevalt 52 aastat. Selle ajaga andis kool täiendava hariduse 563 õpilasele, kellest 99 sai koolmeistriks. V. Normann oli ka kirjamees ja õpikute autor, Simuna esimese talurahva laulukoori looja 1832.aastal. Tema eestvedamisel luuakse veel 6 külakooli: 1837.a. Rohu ja Venevere, 1838.a. Avanduse ja Edru, 1852.a. Mõisamaa, 1884.a. Nadalama. Seega tekkis kihelkonda 22 kooli. Normanni kool lõpetas tegevuse 1886.a.venestussurve tõttu.

Järgmiseks koolielu edasiarendajaks oli Noorsoo Kasvatuse Selts, kelle majandamisel alustas Simunas tegevust kõrgem kool 1907.a. Mihkel Leesmanni majas Juhan Juksare juhatamisel. Selle kooli lõpetanu võis töötada vallakooli õpetajana või vallakirjutajana ning valdas vene ja saksa keelt. Noorsoo Kasvatuse Seltsi poolt ehitati ka 1908.a. koolimaja, kus toimus pidevalt õppetöö kuni 1997. aastani.

• 1918.a. oli koolis 175 õpilast, 1920.a. jäi kool Haridusseltsi alluvusse. Aastatel 1913-1918 tegutses Avanduse 2-klassiline vene kool, kus õpetati ka aiandust, laulmist, võimlemist ja käsitööd. 1938.a. alustas tegevust mõisahoones Avanduse 2-aastane põllutöökool. Kool tegutses kuni 1955 aastani, mil ta viidi üle Kehtnasse.
• 1940. aastast algab Simuna kooli elus mitmeti keeruline periood, mis kestab 1988. aastani. See etapp sisaldab sõjaaega 1941-1944, mitmeid koolireforme, protsentomaaniat. 1954.a hakati rajama kooliaeda, mille hiilgeaeg oli kuuekümnendate keskel. Simuna kooliaias kasvatatud gladioole hinnati Moskva Rahvamajandussaavutuste Näitusel medali vääriliseks. Ka aastatel 1995-1997 on kooliaed võitnud Tootsi peenra konkursil eripreemia.
• 1965.a. valmib kooli juurdeehitus 8 klassiruumiga, mis andis võimaluse aineklasside sisseseadmiseks ja õpetajate töötingimuste parandamiseks.
• Järgmine juurdeehitus koolimajale saab valmis 1997.aastal ja selles paiknevad viis klassiruumi, söökla, õpetajate tuba, mitmed muud ruumid. Aasta hiljem avatakse ka uus täismõõtmetega võimla.
• 2004.a paigutatakse kooli ruumidessse lasteaed, 2005.a alates ühendatakse mõlemad asutused lasteaed-põhikooliks nimetusega Simuna Kool. 2004. a sügisest on poiste tööõpetuse tundide läbiviimiseks renoveeritud õppetöökoda. Avanduse ja Väike-Maarja valdade ühinemisel riigi poolt eraldatud nn.liitumisrahast kasutati 1,3 miljonit krooni Simuna Kooli renoveerimiseks. Vahetatud said maja keskmise osa aknad, paigaldati keskküte, remonditi koridorid. 2007.a sügisest toimib e-kool.

 

Mälestuskivi asubki kohas, kus kunagi asus Katkuküla kool. Kivi tagaküljel on kõikide ülejäänud 24 kooli nimed ja tegutsemise aastad, millised kunagi Simuna kihelkonnas on olnud. Kivi avamine toimus 26. mail 1990, kui tähistati 300 aasta möödumist siinse paikkonna koolihariduse algusest. Mälestuskivi ja selle ümbruse kavandas ja teostas Simuna kooli 1947. a lõpetanu Rein Rääk. Mälestuskivi ümber istutati iga kooli auks puu (millal istutati- kas enne avamist, avamisürituse ajal?).

• Aktus algas kell 12 kivi juures Rein Räägu sõnavõtuga.
• Katte eemaldasid kivilt vanim kohalolnud kooli lõpetanu Eduard Ratassepp (lõpetas 1923)  ning kauaaegne õpetaja ja direktor Karl Oitmaa.
• Rahvushümni esitas segakoor.
• Peokõne pidas kooli direktor August Saaremäel (meenutas kooli ajalugu ja tuntumaid õpetajaid-juhatajaid).
• Tervitusi edastasid abimaavanem Vello Tafenau (lisaks headele soovidele edastas maavalituse kingituse 10 000 rubla), Hariduskoondise juhataja Kaljo Pilt (lõpetas Simuna kooli 1947).
• Pidu jätkus kultuurimajas.
• Kell 15.30 avati Simuna koolimaja seinal mälestustahvel. 
• Kooli ja õpilastööde näitusega tutvumine, kultuurimajas ansambli "P.S. Troika" kontsert ja videofilm päevastest sündmustest.

 

"Simuna kool 300" ürituste eelteade "Viru Sõna" 22.05.1990, ülevaade toimunud juubeliüritusest "Viru Sõna" 12.06.1990.

Simuna koolide ajaloost: "Viru Sõna" 11.07.1989.

Simuna Katkuküla kooli mälestuskivi. Foto: Enno Kapstas, 1990. RM Fn 1543:598, Virumaa Muuseumid SA, http://www.muis.ee/museaalview/2144146. 

"Virumaa Teataja" 23.05.2015 artiklis antakse teada, et tulekul on Simuna hariduselu 325. aastapäeva kokkutulek. Lühiülevaade siinse koha hariduse ajaloost. 

 

Vaata ka http://www.monument.ee/vaike-maarja-vald/simuna-katkukula-kool-koolis ja http://www.monument.ee/vaike-maarja-vald/simuna-wilhelm-normann. 

 

Fotod 2010-2015: