Eesti monumentide e-kataloog

Lääne-Virumaa teemad

Lääne-Virumaa kohad

Kirjaniku 100. sünniaastapäeva tähistamise raames avati mälestuskivi 7. augustil 1983 kohas, kus kunagi asus kauplus, milles Hugo Raudsepp töötas äriteenijana.

Hugo Raudsepp, peale 1920. ERM TM Fk 191, Eesti Rahva Muuseum, http://muis.ee/museaalview/1531458.

Eesti (näite)kirjanik, kirjandus- ja teatrikriitik Hugo Viktor Paul Raudsepp (varjunimi Milli Mallikas) sündis 10. juulil 1883 Vaimastvere mõisas, Laiuse kihelkonnas. Tema isa oli mõisas aednik ja viinameister. Lääne-Virumaale Emumäele kolisid nad juba varsti, Hugo oli siis alles paariaastane.

Aastatel 1901-1906 oli ta poeselliks Rakkes asunud A. Kalmu kaupluses. Siin veedetud aastatest on juttu raamatus "Minu esimesed kodud" (1947). Ka ajalehtedes "Punane Täht" 18.08.1983 ja 9.06.1984 on juttu Hugo Raudsepa Rakke-aastatest. Varsti peale Rakkesse saabumist avaldati ajakirjas "Linda" tema esimene kirjatükk - luuletus "Buuri sõber talutares". Lisaks oli ta aktiivne kaastöötaja ajalehtedele ja ajakirjadele.

Kirjanik suri 15. septembril 1952 Irkutski oblastis asunud vangilaagris.

Kirjanikust ja tema loomingust on juttu näiteks:

Eesti Kirjandusmuuseumi veebilehel Kreutzwaldi sajand, lisaks on siin mitmeid fotosid (portreed, elukohad, perekond, looming).
Veebientsüklopeediates: http://et.wikipedia.org/wiki/Hugo_Raudsepp, http://entsyklopeedia.ee/artikkel/raudsepp_hugo1.
Ajalehes "Virumaa Teataja" 11.07.2013 (eile möödus kirjaniku sünnist 130 aastat) on tema lühike elulugu ja eelteade lähiajal Rakke koduloomuuseumis avatavast näitusest.

Marie Raudsepp koos poja Hugoga. Eesti Kirjandusmuusem.

Poesellina Rakkes. Eesti Kirjandusmuuseum.

A. Kalmu kaupluse äriteenijana. Eesti Kirjandusmuuseum.

Rakke Kalmu pood 1895 (paremal pood, vasakul taluhooned) Raudsepp töötas siin 1901-1906. Eesti Kirjandusmuuseum.

Kalmu pood. Raudsepp elas maja teisel korrusel. Eesti Kirjandusmuuseum.

Kalmu pood eest vaates. Foto: M. Öömann, Koeru, u. 1900-1910. Eesti Kirjandusmuuseum.

Raudsepa suriase Siberis. Koopia söejoonistusest. Eesti Kirjandusmuuseum.

Kivile tahvli paigaldamine. Rakke muuseum.

Avamise kutse. Rakke muuseum.

Mälestuskivi avamisest on juttu ja fotod ajalehes "Punane Täht" 18.08.1983:

Avamisüritusel osales rohkesti kohalikku rahvast ja kirjandushuvilisi kaugemaltki.
Eesti kirjanikke esindasid Lilli Promet ja Ralf Parve.
Avasõnad ütles ürituse peakorraldaja Rakke raamatukogu juhataja Aime Kinnep.
Kivilt eemaldasid katte külanõukogu esimees M. Annast, sovhoosi direktor V. Lehtla ja lubjatehase direktor B. Lehtla.
Ralv Parve esitas pikema ülevaate H. Raudsepa elust ja loomingust.
Tervitusi laususid ja lilli asetasid veel mitmed kirjandussõbrad.
Õhtul esitasid Käru ja Salla näitemängijad Rakke suveteatreis H. Raudsepa komöödia "Mikumärdi".

"Võitlev Sõna" 16.08.1983.

Avamise päevakava.

Rakke muuseumist pärit fotodel esinevad avamisürituse peakorraldaja Aime Kinnep ja kirjanik Ralf Parve.

Eesti Kirjandusmuuseumi fotod:

Reet Tomband, tollane Rakvere Raamatuühingu esinaine. Eesti Kirjandusmuuseum.

Lapsed Pille Muru ja Eigo Kinnep asetasid lillekorvi, katte eemaldasid külanõukogu esinaine Maire Annast, V.Lehtla, B. Lehtla. Eesti Kirjandusmuuseum.

Aime Kinnep ja Reet Tomband tänavad Valter Lehtlat (varjus) ja Rakke Lubjatehase direktorit Borja Lehtlat kivi paigaldamise ja abi eest. Eesti Kirjandusmuuseum.

Esireas paremalt kirjanikud Ralf Parve ja Lilli Promet, Reet Tomband, Aime Kinnep, Valter Lehtla. Eesti Kirjandusmuuseum.

Mälestuskivi pärast avamist. Eesti Kirjandusmuuseum.

Rakke keskväljaku (kus asub ka mälestusmärk) korrastamisest avaldati ajalehes "Virumaa Teataja" mitu artiklit:

25.08.2006 - sel nädalal algas keskväljaku ehitus, tänavu loodetakse valmis saada maa-aluste tööde, purskkaevude paigaldamise ning sealse väljakuosa valmisehitamisega.
17.04.2007 - mais jätkuvad ehitustööd, purskkaevuplatsil lõpevad tööd suvel. Park saab ka valgustuse sellel aastal.

Fotod 2007-2010: