Eesti monumentide e-kataloog

Siia tulevad Lääne-Virumaa (Rakvere rajooni) ajalehes "Punane Virumaa", "Viru Sõna", "Punane Täht" ja "Virumaa Teataja" avaldatud artiklid/fotod mujal Eestimaal asuvatest monumentidest. 

Tõenäoliselt kõige päevakohasem monument avati Läänemaal Ridalas  - mälestustahvel koroonasse surnute mälestuseks ("Virumaa Teataja" 18.05.2022).  

Isikud ja muud teemad

• 11.10.1940 - Jõhvis toimunud koosolekul nõutakse Vabadussõja monumendi eemaldamist. 
• 16.10.1940 - Tudulinnas eemaldati klassisõja (Vabadussõja) mälestusmärk. Artiklis oleva info põhjal oli monument püstitatud kohta, kuhu olid maetut valgete poolt hukatud isikud. 
• 21.10.1940 - Vaivara vallas leidub mitmeid valgete poolt hukatute hauakohti. 
• 14.12.1940 - 1919.a hukatud laevade "Spartak" ja "Avtroil" meremeeste-bolševikkude mälestuseks kavandatakse monumenti nende hukkamiskohas Naissaarel ja nende ümbermatmiskohas Tallinnas. 
• 10.08.1946 - meenutatakse Tallinnas hukkunud langevarjur Charles Leroux ja tema hauakivi Kopli kalmistul. 
• 17.11.1951 lehes on foto skulptuurigrupist "Tartu kaitsel 1224" (tuntud ka "Meelis ja Vjatsko" nime all).

• 28.10.1952 on foto Tartus avatud mälestussambast, mis on pühendatud teadlasele-kirurgile Nikolai Pirogovile.
• 
• 23.07.1957 kirjutatakse helilooja Pjotr Tšaikovski sidemetest Eestiga. Haapsalus on talle mälestustahvel ja mälestuspink.
• 11.01.1958 on lühike ülevaade suvel saabuva Mahtra talurahvaülestõusu 100. aastapäeva tähistamise kavadest. Artiklis on juttu ülestõusu mälestuskivist.
• 15.02.1958 lehes on foto Jaan Kreuksi monumendi avamisest (kas kalmistul?).

• 8.05.1958 lehes on foto ja lühike teade Tallinnas Kadrioru pargis avatud Kreutzwaldi monumendist. 

• 21.06.1958 on pikem artikkel talurahvarahutustest Eestis. Väga suur osa jutust on pühendatud Mahtras toimunud ülestõusule, mille 100. juubelit täna ja homme Mahtras ja Juurus tähistatakse. Fotol on makett Eduard Vilde muuseumis asuvast Mahtra sõja monumendist.
• 26.06.1958 ülevaade Juurus toimunud Mahtra talurahvaülestõusu 100. aastapäeva pidustustest. Artiklis on juttu ülestõusu mälestuskivist ja omapäraseks monumendiks võib pidada ka Juuru rahvamaja, mis valmis ülestõusu 100. aastapäeva tähistamiseks.
• 9.06.1959 lehes on artikkel Rudolf Tobiase mälestustahvli avamisest Hiiumaal, Käinas.
• 3.07.1962 Tallinnas Kadrioru pargis avati mälestussammas skulptor Amandus Adamsonile.

• 26.01.1965 - foto Tallinnas Harju tänavale valmivast Eduard Vilde monumendist. 

• 18.02.1965 foto Eduard Vilde mälestustahvlist ja muuseumist Tallinnas Kadriorus. 
• 23.02.1965 - foto mälestustahvlist ja hoonest Keila lähedal asuvast Karjakülast, kus mitmel aastal elas Eduard Vilde. 

• 21.07.1965 Tallinnas Harju tänaval avati Eduard Vilde monument.

• 11.11.1967 Kohtla-Järvel avati monument "Au tööle".

• 3.07.1969 on fotod Tallinnas juubelilaulupeo mälestuskivi avamisest.

• 23.06.1973 on fotod kirjanik Juhan Smuuli sünnikohast, Muhu saarel asuvast Koguvas. Siin on Smuuli mälestuskivi ja muuseum.

• 14.07.1973 on lühidalt juttu Tallinna Kunstikombinaadi tegevusest. Artiklile on lisatud foto Pärnusse püstitatavast August Jakobsoni monumendi tegemisest. 
• 14.01.1975 on samuti artikkel Koguvas asuvast Juhan Smuuli sünnikohast. Tundub, et artiklis on sama foto, mis eelmises artiklis. 
• 17.07.1975 on lühike teade Harjumaal, Ellamaal avatud näitleja Ruts Baumani mälestustahvlist.
• 13.09.1975 teatatakse Võrus avatud pillimees August Teppo mälestuskivist.
• 4.12.1976 lehes on foto Jõgevamaal asuvast Kärde rahumajakesest. Väidetavalt sõlmiti siin 1661. aastal Rootsi ja venemaa vahel rahuleping.
• 29.03.1977 on foto Georg Otsa rinnakujust, mis avati hiljuti "Estonia" teatri fuajees.

• 20.08.1977 jutus on ülevaade ajalehe reporteri ringkäigust Tammsaare mail. Siin on ka foto A. H. Tammsaare monumendist Järva-Madisel.
• 27.01.1981 lehes on foto Matti Varikust tegemas skulptuurikompositsiooni "Isa ja poeg". 

• 28.08.1982 on seoses saabuva kaevurite päevaga lühike ülevaade kaevurite tööst. Siin on ka foto Kohtla-Järvel asuvast vagonett-monumendist, mis meenutab esimest tööstuslikul teel kaevandatud põlevkivipartiid.
• 3.09.1983 on foto ja juttu J. Raudsepa skulptuurist "iru ämm". See asub Tallinna lähistel Iru mäel.
• 1.11.1983 lehes on foto Jaan Koorti memoriaaltahvlist, mis varsti avatakse skulptori ja maalikunstniku kunagise elukohas.

• 18.03.1986 on juttu kirjanik Friedebert Tuglase 100. sünniaastapäeva tähistamisest. Ürituste raames avati Tartus mälestussammas.

 

• 30.09.1986 artiklis on juttu kahest monumendist: Tartumaal, Mäksa pargis avati mälestuskivi 20 aastat tagasi alguse saanud vanasõidukite liikumisele ja Tallinnas (vist praegune Keskhaigla) territooriumil avati mälestuskivi, mis tähistab haigla 200. juubelit.
• 16.10.1986 on foto Tallinna sümboolsest nullpunktist.

• 20.08.1988 artiklis on juttu ja fotod kahest monumendist: Põltsamaa lähedal Kaarlimõisas avati mälestustahvel kunagisel Eesti Aleksandrikooli peahoonel ja Olustveres avati Eesti Aleksandrikooli rajamise algataja Jaan Adamsoni büst. 
• 13.09.1988 artiklis on juttu Ambla Vabadussõja monumendi taastamisest. 
• 20.09.1988 - kavatsusest taastada Järva-Jaani vabadussõja monument. 
• 25.10.1988 lehes on foto Põlva linna püstitatavast Jakob Hurda büstist. 
• 27.05.1989 - ülevaade ajakirjanduse õppejõu Lembit peegi juubelist, mille üheks osaks on Otto Wilhelm Masingu monumendi avamine Äksi kiriku juures. 
• 1.06.1989 - (või 1.07?)Valga Priimetsa kalmistul toimus Vabadussõja monumendi juures mälestuskogunemine. 
• 25.07.1989 - Hiiumaal Luidjal avati mälestuskivi metsamees Karl Ahrensile. 
• 5.09.1989 - kahe aasta pärast on kavas avada Paides monument Jüriöö ülestõusu järel hukatud neljale Eesti vanemale.
• 1.02.1990 - foto Valklas asunud Vabadussõja mälestuskivist. 
• 23.02.1991 - lehes on foto Jüri Vilmsi ausmbast Pilistvere kalmistul. 
• 16.07.1991 - Ida-Virumaal Udrias avati kaks monumenti: mälestustahvel Vaivara algkooli viimasele juhatajale Arthur Ruusmale ja taasavati Vabadussõja mälestussammas. 
• 16.07.1991 - Narva-Jõesuus avati mälestuskivi kirjanik Friedebert Tuglasele ja ühine mälestustahvel laulja Artur Rinnele ja dirigendile Raimund Kullile. 
• 15.12.1992 - Purtse Hiiemäel on leinapark ja mälestusrist. 
• 4.01.1994 - artikkel Johan Pitkast ja Valkla Vabadussõja mälestuskivist. 
• 11.06.1996 - Tallinnas Pirital asuv Georg Lurichi kuju varastati ära. 
• 13.06.1996 - Piritalt varastatud Lurichi kuju on leitud. 
• 9.07.1996 - Kohtla-Järve sümbolmonumendi "Au tööle" juurest eemaldatakse tribüüni osa. 
• 12.09.1996 - Tallinnas avatakse 28.09 reisilaeva "Estonia" huku teisel aastapäeval Rannavärava bastionil monument. 
• 26.07.1997 - Mäo hukkunud politseinike monument kuulub nüüd Politseiametile. 
• 11.09.1997 - Tallinna Vabadussõja monumendi püstitamiseks kogutakse raha. 
• 21.01.1998 - Kambjas avati talurahvakoolimemoriaal ja sümboolsed hauatähised Forseliusele, Ignatsi Jaagule, Andreas Verginiusele, Albrecht Sutorile. 
• 31.07.1998 - noored koristasid Toilas sõjahaudu. 
• 29.09.1998 - Viimsisse on kavas ehitada reisilaeva "Estonia" hukkunute mälestuseks kabel. 
• 31.08.1999 - Narvas taastati Saksa sõjaväekalmistu. 
• 6.05.2000 - pikk jutt Tartu Kalevipoja kuju saamisloost aastal 1933 ja lõhkumisest aastal 1950. 
• 4.07.2000 - siin on juttu iirlasest viiekordsest superbikede maailmameistri Joey Dunlopiga juhtunud õnnetusest Kalevi suursõidul. Hiljem pandi motomehe hukkumiskohta mälestustahvel. 
• 20.02.2002 - Tallinnas Kaitseliidu peahoone kõrval avati mälestusmärk Johan Pitkale. 
• 2.08.2003 - Vene juudid on Pärnusse püstitatava mälestuskivi vastu, mis on pühendatud Teises maailmasõjas Eesti riikliku iseseisvuse eest võidelnutele. 
• 20.12.2003 ja 5.02.2004 - Tallinna lauluväljakule püstitatakse Gustav Ernesaksa monument. 
• 11.03.2004 - Põlvamaal Toropi külas avati mälestuskivi tantsupedagoog ja folkloori edendaja Kristjan Toropile. 
• 11.09.2004 - Vaivaras, Erdal ja Kiviõlis avatakse holokausti mälestuskivid. 
• 4.09.2004, 4.09.2004, 7.09.2004, 8.09.2004, 11.09.2004, 11.09.2004, 14.09.2004, 18.09.2004, 24.08.2009 - Lihula 1940-1945 bolševismi vastu võidelnute monumendi mahavõtmisest. 
• 22.09.2004 - Avinurme kiriku seinal avati mälestusplaadid 20.09.1944 Avinurme lahingus ja Vabadussõjas hukkunud Avinurmelastele. 
• 24.09.2004 - Paidesse rajatakse nelja kuninga monument. 
• 16.02.2005 ja 28.04.2005 - Tallinnas Maarjamäel avatakse mälestusväljak 1944. aasta kaitselahingus hukkunutele. 
• 21.06.2005 - Jõhvis avati Aleksander Tõnissoni monument. 
• 17.03.2006 - Tallinna tuleb vastupanu mälestusmärk välisministeeriumi ette. 
• 31.05.2006 - Tallinna linn müüs Juhan Smuuli monumendi Muhu vallale 1 krooni eest. 
• 20.06.2006 - Juhan Kuke kodumajal Tallinnas Nõmmel avatakse mälestustahvel. 22.02.2008 - Stenbocki majas avatakse Juhan Kuke portree. 
• 10.08.2006 - Tudulinnas tähistatakse külapäeva raames seltsimaja asukoht. 
• 2.06.2007 - Pärnus avati Johann Voldemar Jannseni skulptuur. 

• 1.08.2007 - Tartumaal Vara vallas Metsakivi külas tahetakse eemaldada mälestuskivi Teises maailmasõjas hukkunud külaelanikele.  
• 24.10.2007 - Pärnusse ehitatakse vabariigi väljakuulutamise sammas. 
• 4.01.2008 - Tallinnas Hirvepargis lõhuti 23.08.1987 rahvakogunemise mälestustahvel. 
• 23.01.2008 - Tartus tuleb Tartu rahu mälestusmärk. 
• 23.02.2008 - meenutataks Tallinnas 30 aastat tagasi Tammsaare monumendi avamist. 
• 29.07.2008 - Sinimäe kaitselahingutest ja mälestuskividest (ka 20.07.2011, 27.07.2011).  
• 23.08.2008

• 29.11.2008 - mälestusüritus Tallinnas Kaitseväekalmistul. 
• 31.01.2009 - soomlased külastasid Paju lahingupaika. Rakvereski tuntud estofiil Pentti Kangasluoma organiseeris Valga kiriku seinale Paju lahingus võidelnud soomlaste mälestustahvli. 
• 19.08.2009 - Narva tahetakse püstitada Peeter I kuju. 
• 20.01.2010 - Tartusse Emajõe äärde tuleb Tartu maratoni mälestusmärk. 
• 27.01.2010 - Klooga holokausti memoriaal, ka 30.01.2007. 
• 3.06.2010 - Edgar Savisaare kommentaar Prantsuse juutide mälestuskivi avamisel. 
• 8.06.2011 - Kohtla-Järvel asuva kaevurite skulptuuri ees süüdati punklaulupeo tuli. 
• 17.08.2011 - Lemmaku metsavendadele avatakse mälestuskivi. 
• 19.08.2011 - augustiputši kroonika, maha võeti ka Lenini kuju Tallinnas. 
• 7.10.2011 - Jõgevestel asub Barklay de Tolly hauakamber.  
• 2.02.2012 - Tallinna kavandatakse mälestusmärki Boriss Jeltsinile. 
• 13.12.2012 - Rakveres on näitus Tallinna kavandatava kommunismiohvrite memoriaali ideekavandite näitus. 
• 17.09.2013 - Jumindal asub merelahingu mälestuskivi. 
• 11.09.2014 - Järvamaal Roosna külas avatakse mälestuskivi Teises maailmasõjas hukkunud, teadmata kadunuks jäänud või vangi langenud isamaa kaitsjatele. 
• 24.10.2014 - Berliini linn kingib Tallinnale tüki Berliini müürist. 
• 18.06.2016 - monumendid Harjumaal Kuusalus, Keila-Joal Kallaveres. 
• 26.09.2018 - Amblas avati Artur Sirgi monument.
• 31.05.2022 - Sakas avati mälestusmärk Mathias Rustile. 

Kalevipoja kujuga seonduvad artiklid: 

• 6.10.2006 - IRL soovitab Tallinna linnavalitsusel Kalevipoja kaubamärgi registreerida. 
• 27.07.2007 - alanud on riigihange Kalevipoja kuju ehitusprojekti leidmiseks. 
• 29.11.2008 - kuju püstitamine lükkus edasi. 
• 25.11.2017 - Marko Pomerantsi tegi kuju teemal nalja. 
• 18.07.2018 - lennujaama püstitatakse 1,7 meetri kõrgune Kalevipoja kuju. 

Rõuge emaga seonduvad artikli: algselt oli kavas monument avada Võrus (8.02.2005 ja 1.04.2005), aga avati lõpuks 26.06.2010 Rõuges (29.06.2010).  

Tallinnas Pirita teel asuvast Lurichi kujust: 4.07.2007, 28.07.2007. 

 

Punamonumendid

• 18.10.1940, 18.10.1940, 21.10.1940, 28.11.1940, 1.11.1940 ja yyyy on juttu raha kogumisest Viktor Kingissepa monumendi loomiseks. asutuste töötajad annetavad 1% palgast. Kingisssepa elust 4.05.1972. 
• 22.07.1940 - Jõhvi lähedal Kahula külas avati 1905.a revolutsioonitegelase Mihkel Keermannile mälestusmärk. 

• 21.10.1940 - Narva taga Karstlas avati mälestusmärk seitsmele 1919. aastal hukkunud punakaartlasele. 
• 1.11.1940 - Lüganuse postkontori seinal avatakse 7.11 Mihkel Aitsamile mälestustahvel.
• 28.07.1945 - fašistliku terrori ohvrite ümbermatmine Saaremaal. 
• 9.07.1946 - Kalinini tegevusest Tallinnas ja tema elukohtadesse kavandatud mälestustahvlitest. 
• 26.02.1948 - Tallinnas Võidu puiestee 1 hoonel (praegune Estonia puiestee) avati mälestustahvel. 1918. aastal asus siin punakaardi staap. 
• 26.06.1948 - Kohtla-Järve vennashaud on koristamata. 
• 4.05.1950 - Tallinnas avati Lenini monument. Ülevaade avamisüritusest. 
• 9.05.1950 - foto Tallinnas avatud Lenini monumendist. Ülevaade avamisüritusest. 

• 22.07.1950 - Tallinnas avati ausammas Stalinile. Ülevaade avamisüritusest. 
• 25.07.1950 - foto Stalini monumendi avamiselt. 

• 31.08.1950 - ülevaade Tallinnas Johannes Lauristini mälestusmärgi avamiselt. 
• 7.09.1950 - foto Lauristini monumendist ja lühike ülevaade tema eluloost.

• 23.09.1950 - ülevaade nõukogude võimu saavutustest Tallinnas, sh avatud mitmed monumendid. 
• 18.11.1950 - foto Tallinnas avatud Kalinini monumendist. 

• 5.05.1951 on foto ja jutt Tallinnas asuva Viktor Kingissepa monumendi avamisüritusest.
• 24.07.1952 on teade Kohtla-Järvel Stalini monumendi avamisest.
• 5.08.1952 on foto ja juttu Kohtla-Järvel avatud Stalini monumendist.

• 16.05.1957 lehes on ülevaade Narvas toimunud vabriku "Kreenholmi Manufaktuur" 100. aastapäeva pidustustest. Juubeli eel avati kultuuripalee juures Kreenholmi revolutsionääride Vassili Gerassimovi, Amalie Kreisbergi ja Fjodor Afanassevi pronksbüstid. 
• 25.06.1957 on artikkel ja foto Tallinnas (praeguse Pärnu maantee ja Suur-Ameerika tänava ristmiku juures asuval haljasalal) Eesti ametiühingute esimese kongressi hukatud delegaatide mälestusmärgi nurgakivi paneku üritusest.

• 27.08.1957 on artikkel Nõukogude Liidu ametiühingute 50. aastapäeva tähistamisest. Artikli lõpus on kirjas, et Tallinnas Pärnu maantee ja Suur-Karja tänava (kas vale tänava nimi?) nurgal asuval haljasalal pandi nurgakivi Eesti ametiühingute esimese kongressi hukatud delegaatide mälestussambale.
• 31.08.1957 on foto Eesti ametiühingute esimese kongressi hukatud delegaatide mälestussambale nurgakivi paneku üritusest.

• 21.09.1957 lehes on foto ja juttu Narvas asuvast Kreenholmi Manufaktuuri tekstiilitööliste klubist, kus 1917 asus Narva Punakaardi staap. Maja seinal on sellekohane mälestustahvel.
• 14.11.1959 lehes on foto hiljuti Tallinnas Estoni teatri taga avatud 1905. aasta revolutsioonilistes sündmustes hukkunutele. 

• 4.08.1960 on foto ja juttu Tallinnas mere kaldal avatud obeliskist, mis on pühendatud Balti mere laevastiku 1918. aastal toimunud Kroonlinna põgenemisele.

• 6.10.1960 on foto ja jutt varsti avatavst mälestustahvlist Elve lähedal Vapramäel. Tahvel on pühendatud siin 1919. aastal hukkunud hiinlastest Punaarmee võitlejatele.

• 19.11.1960 on jutt ja foto revolutsionäär Mihhail Kalini tegevusest Tallinnas. Fotol on mälestustahel hoonel, kus Kalinin elas. Artiklis on kirjas, et "Volta" tehases, kus ta töötas, on mälestustahvel.

• 16.12.1961 Tallinnas Kadrioru pargis avati mälestussammas punakaartlastele Mihkel Aitsamile, Rudolf Imbergile ja Jüri Kalmusele. Foto monumendi avamisest.

• 31.07.1962 Tallinna kesklinnas avati Jaan Anveldi monument. Anveldi elust 18.04.1959 ajalehes. 

• 23.03.1963 foto majast Kuressaares (nõukogude ajal Kingissepa), kus elas lapsepõlves ja noorusaastatel revolutsionäär Viktor Kingissepp. Majal on mälestustahvel.

• 27.07.1963 Tallinna kesklinnas avati mälestussammas Eesti ametiühingute I kongressi hukatud delegaatidele.

• 10.10.1963 foto skulptor Endel Taniloost Kuressaares (Kingissepas) Saaremaa töörahva 1919. aasta ülestõusu kangelastele monumenti tegemas.

• 14.11.1963 foto Kuressaares (Kingissepas) 6. novembril avatud Saaremaa töörahva 1919. aasta ülestõusu kangelaste monumendist.

• 29.06.1966 - kus see Lenin lõpuks asus?

• 9.07.1968 Tallinnas avati mälestustahvel revolutsionääridele Eduard ja Karl Tiitsenile.
• 6.10.1970 Narvas kuulutati 29.11.1918 Eesti suveräänseks sotsialistlikuks vabariigiks nimega Eesti Töörahva Kommuun. Siin avati kommuuni mälestussammas.
• 17.10.1970 Saue vallas, Jõgisoo külas, Uku talus peeti 5.-6- oktoobril 1921 Eestimaa Kommunistliku Partei II kongress. Majal on mälestustahvel.
• 20.10.1970 Harjumaal Leevaldi maja, kus varjas ennast Viktor Kingissepp. Majal on mälestustahvel.
• 11.04.1972 on foto ja juttu Tallinna Laevaremonditehase hiljutisest 250. juubelist. Juubelipidustuste raames avati tehase territooriumil kaks mälestusmärki: revolutsioonilahingutes langenud võitlejatele (fotol) ning Suures Isamaasõjas hukkunud töölistele.

• 10.10.1972 on ülevaade Rakvere I Keskkooli IX-klassi ekskursioonist Kirde-Eesti lahingupaikadesse. Tutvutakse mitmete monumentidega. 
• 4.08.1973 lehes on revolutsionäär Alice Tisleri elulugu ja ära on nimetatud mälestustahvel tema kunagises elukohas Tallinnas (Tisleri tänav 9, mis tänav see tänapäeval on?).
• 22.07.1975 on juttu ja fotod Eesti NSV 35. aastapäeva pidustustest Tallinnas. Artiklis nimetatakse Balti jaama väljakul 1.12.1924 ülestõusu mälestussamba avamist ja Maarjamäel nõukogude võimu eest võidelnute memoriaalansambli esimese järgu avamist.
• 27.09.1975 lehes on foto Saaremaal Tehumardi lahingu monumendi juures toimunud miitingust. 

• 20.11.1975 artiklis loetletakse revolutsionäär Mihhail Kalininiga seotud monumendid: Kalini mälestussammas (Balti jaama lähedal), mälestustahvel hoonel, kus ta kunagi elas, Kalinini nimelise tehase peasissekäigu juures on Kalinini monument.
• 29.11.1975 on juttu revolutsionäär Alice Tisleri nimelistest pioneerimalevatest. Keilas kohtudes külastatakse Tisleri lahingupaiku ja matmiskohta.
• 27.05.1978 on fotod Feodor Okki nimelisest piirivalvekordonist (Tallinnas?). Okk oli EKP Keskkomitee sekretär, kes hukkus lahingus 1941. aastal. Fotol on näha Okki memoriaaltahvlit.
• 27.05.1982 on foto Saaremaalt pärit ajateenijatest Feodor Okki nimelises piirivalvekordonis (Tallinnas?). Okk oli EKP Keskkomitee sekretär, kes hukkus lahingus 1941. aastal. Fotol on näha mingit bareljeefi.
• 12.07.1984 on ülevaade üliõpilaste laulupeost "Gaudeamus". Üritus avati Maarjamäel asuvas nõukogude võimu eest võidelnute memoriaalis.
• 1.08.1985 on foto Suure Isamaasõja võidu 40. aastapäeva kontsertmiitingust Maarjamäel asuvas nõukogude võimu eest võidelnute memoriaalis.

• 13.08.1987 on foto Vilde kolhoosi automatkajatest Tartus asuva punaarmeekomandöride August Korgi ja Aleksander Kuke monumendi juures.

• 7.11.1987 on foto Tallinna Maarjamäel asuvast nõukogude võimu eest võidelnute memoriaalist. Fotol on ka revolutsioonilise liikumise veteran, Lääne-Virumaal Aburi külast pärit Heino Ross.

• 9.02.1988 eelteade Kingissepas (praegune Kuressaare) toimuva revolutsionäär Viktor Kingissepa 100. sünniaastapäeva tähistamisest (sh talle monumendi avamisest). 
• 6/1991 "Virumaa Teataja" (Virumaa Fondi ajaleht) - lühike ülevaade Jaan Anvelti seostest Jõhviga ja tema monumendi võimalikust mahavõtmisest (ja uude kohta paigutamisest). 
• 6.01.2007 - Mustvee Teises maailmasõjas hukkunud punasõudurite monumendi lõhkuja saadi kätte. 
• 30.11.2007 ja 20.02.2008 - Narvas asuva Eestimaa Töörahva Kommuuni mälestusmärgi mahavõtmisest. 
• 5.05.2021 - Narva tanki juurde tuuakse lilli. 

 

Artiklid/fotod Leninile pühendatud monumentidest:

• 5.12.1957 on foto hiljuti Narvas avatud Lenini monumendist.

• 28.04.1960 on foto Eesti Põllumajanduse Akadeemia ees asuvast haljasalast, mis kannab nüüd Lenini nime. Haljasala keskel on Lenini monument.

• 31.08.1961 foto Eesti Põllumajanduse Akadeemia hoonest, mille ees asub Lenini monument.

• 20.11.1962 foto Lenini büstide masstoodangu tegemisest.

• 29.09.1966 foto skulptor L. Rosinast Lenini büsti viimistlemas.
• 2.11.1971 jutus on ELKNÜ 50. aastapäeva tähistamisest. Ürituse raames pandi Tallinnas pärjad Tundmatu Sõduri hauale (kus?) ja Leninini monumendi juurde.
• 6.09.1984 lehes on foto Eesti NSV vabastamise 40. aastapäeva tähistamisest Tartus Lenini monumendi juures.

•  18.07.1998 - Otepääl asuv puhvet Punatäht soovib Tartu linnavalitsuselt rentida Tartus asunud Lenini monumenti, et paigutada see puhveti välisukse juurde. 

 

Teise maailmasõja monumendid

• 25.08.1951 on foto Tallinnas Kadrioru pargis avatud mälestussambast, mis on pühendatud madrus Jevgeni Nikonovile.

• 4.10.1951 on jutt ja foto fašismiohvrite mälestusmärgi avamisest Kloogal.  
• 25.09.1954 on lühike ülevaade 22.09 toimunud pärgade panekust Tallinna vabastamisel langenute monumendi juurde.
• 24.08.1957 avaldati artikkel Jevgeni Nikonovi ümbermatmisest Maarjamäele (kuhu ta maeti, kus on hauaplaat?).
• 12.05.1960 on artikkel ja foto Tallinna lahe kaldal avatud mälestussambast Jevgeni Nikonovile (kas see on vana monuemndi asemel?).

• 21.07.1964 on foto Tartu lähedal avatud fašismiohvrite monumendist.

• 20.08.1964 on foto Võrus asuvast fašismiohvritele pühendatud monumendist.

• 11.05.1965 avaldati artikkel Võidupüha (9. mai) tähistamisest erinevates Eesti linnades (sh üritustest monumentide juures).
• 21.09.1967 foto Saaremaal Tehumardis toimunud lahingutes hukkunud Nõukogude armee sõduritele.

• 2.10.1969 foto poistest ja sõjaväelastest Tõnismäel asuva pronkssõduri juures.

• 21.10.1969 fotod Tallinna vabastamise 25. aastapäeva tähistamisest Tõnismäel asuva pronkssõduri juures.

• 8.05.1971 foto Tallinna Vabastajate monumendist.

• 24.09.1974 foto ja juttu Tallinna vabastamise 30. aastapäeva tähistamisest Tõnismäel asuva pronkssõduri juures.
• 8.05.1983 foto Võru fašismiohvrite mälestussambast.

• 4.09.1984 lehes on kaks fotot Eesti NSV vabastamise 40. aastapäeva tähistamisest. Parempoolsel fotol on Võrus asuv tankiga monument.
• 12.07.1986 lehes on juttu suvel 1941 toimunud Kiviloo lahingust ja foto siinse üritusest siinse mälestuskivi juures.

 

 Eesti Laskurkorpusega/hävituspataljoniga seonduvad monumendid:

• 15.08.1964 Mäksa pargis toimuva 8. laskurkorpuse veteranide kokkutuleku raames avatakse mälestuskivi Emajõe forsseerimise kohas. Lisaks külastatakse endisi lahingupaiku ja vennashaudu. 
• 11.05.1965 Tsemenditehase "Punane Kunda" sõjaveteranid said kokku. Osaleti ka Kloogal toimunud 300. polgu endiste võitlejate kokkutulekul.
• 7.06.1966 921. kaardiväe laskurpolgu veteranide kokkutuleku eelteade: 13. ja 14.08 saadakse kokku Saaremaal (pärgadepanek Orissaare vennaskalmistule, Karjakülas ja Tiirimetsas avatakse mälestuskivi, külastatakse lahingupaiku Sõrve säärel).
• 2.08.1966 endiste hävituspataljonlaste kokkutuleku raames avatakse mälestuskivi Jaama külas, Narva jõe ääres.
• 4.08.1966 juulis 1941 hukkasid sakslased mitmed vangilangenud hävituspataljonlased. Ainukesena jäi imekombel ellu Julius Seljamaa. Artiklis on juttu tema mälestustest ja hukkunute mälestuskivist Sindi-Pärnu teeristil.
• 4.07.1967 eelteade 921. kaardiväe laskurpolgu veteranide kokkutulekust: muude tegemiste hulgas asetatakse pärjad Saare ja Uudeküla vennashaudadele.
• 28.09.1967 tähistati 41. Kaardiväe Eesti Tallinna Laskurkorpuse moodustamise 25. aastapäeva. Paljudes kohtades avati mälestustahvlid sõjas hukkunud võitluskaaslastele. Vennashaudale viidi lilli.
• 24.04.1969 eelteade endistele Eesti Laskurpolgu võitlejatele: 13.09 toimub kokkutulek Mehikoormas (avatakse mälestustahvel) ja Mäksal.
• 7.08.1969 eelteade endistele Eesti Laskurpolgu võitlejatele: 13.09 toimub kokkutulek Mehikoormas (avatakse mälestustahvel) ja Mäksal.
• 18.09.1969 kokkuvõte Eesti Laskurkorpuse veteranide kokkutulekust: avati Peipsi forsseerimise mälestustahvel Mehikoorma majaka seinal, Kastres asuva mälestuskivi (Emajõe forsseerimine 17.09.1944) juures toimus miiting.
• 7.07.1970 eelteade ja kutse sõjaveteranidele Alatskivil 1.08 toimuvast kokkutulekust ja 300. polgu mälestuskivi avamisest.
• 13.06.1972 on kokkutuleku eelteade 27. laskurpolgu veteranidele. Koos pannakse pärjad vennaskalmistule.
• 22.08.1972 eelteade II rindesõprade päeva tulekust. Pannakse pärgi Elva lähedal Kindrali mäel ja vennaskalmistul.
• 22.02.1973 artiklis otsitakse 8. oktoobril 1944 Tehumardis osalenud sõjameeste kohta infot. Neile on kavas anda Tehumardi medal. 
• 27.07.1974 lühike kokkuvõte 925. polgu võitlejate kokkutulekust. Miitingud toimusid Kuivastus, Tehumardis jt. vennashaudadel.
• 15.07.1976 on juttu Türil toimuvast VI rindesõprade päevast. Pärgade panek toimub Türi vennaskalmistul.
• 22.06.1978 on juttu 921. polgu veteranide külaskäigust endistesse lahingupaikadesse. Arvatavasti külastati ka vennashaudu ja Porkuni lahingupaiga mälestuskivi.
• 7.07.1981 on eelteade Kiviloo lahingust osavõtnud veteranide kokkutulekust. Kohtutakse lahingu mälestuskivi juures.
• 11.07.1978 on eelteade VIII rindesõprade kokkutulekust Raplas. Külastatakse ka vennashauda.
• 14.06.1979 on eelteade Suure-Jaanis toimuvast järjekordsest rindesõprade päevast. Teise eelteatena on juttu endise 27. laskurpolgu veteranide kokkutulekust Keilas. Külastatakse Keila lahingus (23.02.1918) hukkunud punakaartlaste mälestussammast.
• 30.06.1979 on eelteade endise Eesti Laskurkorpuse suurtükiväelaste  kokkutulekust Kloogal. Ürituse raames pannakse pärgi Keilas ja Kloogal.
• 9.10.1979 on juttu 925. Eesti Laskurpolgu kokkutulekust Muhumaal. Ürituse käigus pandi pärgi Kuivastu sadama vennaskalmistule jt. Muhumaa vennaskalmistutele.