Eesti monumentide e-kataloog

Suur kivi võimalikus Eduard Vilde sünnikohas Pudivere mõisa lähedal võsas. Kivi toodi siia 1960-ndatel aastatel.

Kui 1965. aasta märtsis tähistati Edaurd Vilde 100. sünniaastapäeva, siis avaldati ajalehes "Punane Täht" mitmeid artikleid kirjaniku elust. 6.03.1965 lehes kirjeldab koduloouurija Helmut Joonuks Vilde võimalikke sünnikohti. Kuna täpne sünnimaja asukoht ei ole teda, siis pakub artikli autor kaks varianti:

1. Pudivere mõisa juures asunud maja.
2. Pudiverest ca 1 km ida pool eemal asuvad majad (nimetatud ka Pelgulinnaks, võib jääda Orguse küla maadele). Seda varianti peetekse tõenäolisemaks ja siin avati 4.03.1965 mälestuskivi, http://www.monument.ee/vaike-maarja-vald/pudivere-pelgulinn-eduard-vilde.

Eelnevalt nimetatud ajaleheartiklis on mõisa juures asunud majast kirjutatud nii:

"Pargist põhja pool, väikese tiigi lähedal on puude ja põõsastega kattunud kõrge ahervarerühm, kus kuni kahekümnendate aastateni oli seisnud kahekordne kivimaja, mida kohapeal hiljem "antvärkide" majaks nimetati. 1914. aastal olid selles mõisatööliste majas elanud tallmeister, puusepp, kubjas ja mõned teopoisid. Pärast kodanlikku maareformi, kui asunikud vajasid hulgaliselt ehitusmaterjali, veeti selle kivimaja seinad Pudivere ümbruse ehitustele.

Rahva seas on laialt levinud arvamine, et Pudivere kubjas Jüri Vilde elas oma noore naise ja vast sündinud pojaga just selles kahekordses kivimajas. Sajandi algul, kui Vilde oli juba populaarne kirjanik, näidati tema sünnikohta ikka Pudivere mõisa pargi ääres. Seda jutustavad Pudivere põliselanikud ja Pudivere endine koolijuhataja Arnold Liiv, kes töötas siin aastatel 1910-1914. Ka Adele ja Martin Kaljuste, kes olid Pudiveres õpetajateks 1920-1940, kinnitavad, et nende ajal peeti Vilde sünnikohaks sama alttoa aset tiigi lähedal. Kaljusted mäletavad ka, et kolmekümnendail aastail olevat ühel Pudivere Laulu-ja Mängu Seltsi koosolekul kavatsetud selle maja varemed korrastada, sinna puid ja lilli istutada ning mälestustahvel asetada. Kavatsusest tol korral kaugemale ei jõutud. Alles mõned aastad tagasi vedas Triigi sovhoos majaasemele suure kivirahnu, istutas kuuseheki ja piiras paiga taraga."

Tänaseks päevaks on kunagist hoonet ümbritsev aed lagunenud ja ka kuusehekki on raske märgata. Kivi on alles, aga väga sammaldunud. Ka tiik on säilinud. Endine mõisakeskus on eravalduses.

Mälestuskivi Eduard Vilde sünnikohas Pudiveres. https://kreutzwald.kirmus.ee/et/lisamaterjalid/ajatelje_materjalid?item_id=7989&table=Scans. 

 Artiklid ajalehes "Virumaa Teataja":

• 15.11.2003 - 4,5 aastat tagasi tulekahjus kõvasti kannatada saanud Pudivere mõishoone ärkab uuele elule. Mõisa uus omanik on Narvast pärit transpordiettevõtja., kes soovib oma perega siia elama asuda. Mõisahoone ajaloost. 
• 5.06.2014 - vaidlus selle üle, kus kohas Vilde esimesed nädalad oma elust elas - kas siin Pudivere mõisa kõrval või Pelgulinnas. Pudivere mõisa ja küla ajaloost ja inimestest. Artiklis on ka foto Vilde sünnikohta tähistavast kivist Pudiveres, aga tegelikult tähistab see kivi hoopis Vilde elukohta Muugal.