Eesti monumentide e-kataloog

Tänasel päeval on Jakob Tamme haual 19.06.1938 avatud mälestussammas (koos 24.05.1912 avatud monumendi büstiga).

Postkaart, Jakob Tamme portree, Olev Bendi kollektsioon. VM VMF 518:193 F 9750, Viljandi Muuseum, http://www.muis.ee/museaalview/938523.

Jakob Tamm, RM F 22:1, SA Virumaa Muuseumid, http://www.muis.ee/museaalview/1930688.

Foto: J. Parikas 1930. Väike-Maarja muuseumi kogu.

Jakob Tamm oli luuletaja ja üks tuntumaid eesti valmide kirjutajaid. Ta tegeles ka vene ja saksa kirjanduse tõlkimisega. Samuti teatakse teda edumeelse kooliõpetajana.

Tamm sündis 7. mail 1861 Vastse-Nõo vallas Tartumaal sulase pojana. Kuna nende pere oli väga vaene, siis vahetati sageli elukohta.

Topsi. Foto: Alekõrs, 1949. Eesti Kirjandusmuuseumi kogu.

Mälestuskivi avamine endise Rõngu kihelkonnas, Teedla mõisa Topsi talu maadel, 1.10.1967. Foto: K. Kõrge. Eesti Kirjandusmuuseumi kogu.

Verevi Otsa. Eesti Kirjandusmuuseumi kogu.

Tamm õppis mitmes valla- ja kihelkonnakoolis:

Kirepi kooli hoone, kus õppis Jakob Tamm. Foto: Kirt Kaljola. TaM F 105:1, Tartumaa Muuseum, http://www.muis.ee/museaalview/1527412.

Jakob Tamme memoriaaltahvel endise Kirepi kooli seinal. Foto: Kirt Kaljola. TaM F 105:2, Tartumaa Muuseum, http://www.muis.ee/museaalview/1527416.

Tilga õigeusu kirikukoolis jätkas ta õpinguid, kui oli 12-aastane. Siin õppis ta viis talve.

Tilga. Eesti Kirjandusmuuseumi kogu.

Endise Tilga vene kirikukooli hoone, kus õppis Jakob Tamm, Foto: Kirt Kaljola. TaM F 105:3, Tartumaa Muuseum, http://www.muis.ee/museaalview/1527461.

Õpingud jätkusid aastatel 1878-1881 Tartu II Õpetajate Seminaris (see oli vene õppekeelega kool, kus sai kroonu kulul õppida).

Olles kirjutanud oma esimesed luuletused astub Tamm 1881 Eesti Kirjameeste Seltsi liikmeks.

Alates 1883 oli ta abiõpetaja Adaveres mõisniku poolt rahastatud Eduardi erakoolis.

1885 siirdub ta Pilistvere kihelkonnakooli õpetajaks. Tänu tõlgetele ja omaloomingule loetakse teda tunnustatud autorite hulka.

Aastatel 1890-1893 töötas ta abiõpetajana Põltsamaal lähedal Kaarlimõisas asunud Eesti Aleksandri Linnakoolis. Kuna tal puudus linnakoolis õpetamiseks vajalik tunnistus, siis oli ta sunnitud siit lahkuma.

Eesti Aleksandri Linnakooli lõpetajad 1893. Esireas õpetajad: P. Goveino, Jakob Tamm, A. Anson, M. Nikolajev, A. Riikmann.

1893 sügisel asub ta tööle Väike-Maarja kihelkonnakooli juhatajana (vaata: http://www.monument.ee/vaike-maarja-vald/vaike-maarja-jakob-tamm-kihelkonnakool). Üheks tema õpilaseks on ka Anton Hansen Tammsaare.

1907 valitakse ta Tallinna linna algkooli õpetajaks, kuid haiguse tõttu Tamm sinna ei jõua. Ta sureb 26. juulil 1907.

Jakob Tamme surmateade. Eesti Kirjandusmuuseumi kogu.

Jakob Tamm on maetud Väike-Maarja kalmistule.

Jakob Tamme matused 15.07.1907 (vkj? kas õige kuupäev on siis ukj 28.07.1907?). Väike-Maarja muuseumi kogu.

Jakob Tammest on juttu:

ajalehe artiklites, "Viru Sõna" 31.07.1947 (40. surma-aastapäev), "Punane Täht" 13.05.1961 (100 aastat sünnist, lühike elulugu), 4.06.1966 (põhjalik jutt tema Väike-Maarjas oldud aastatest), 4.06.1981 (120. sünniaastapäev, mälestusüritus kalmistul), "Viru Sõna" 20.06.1991, "Virumaa Teataja" 9.11.1996.
veebilehtedel, näiteks http://kreutzwald.kirmus.ee/et/lisamaterjalid/ajatelje_materjalid?item_id=137&table=Persons, http://et.wikipedia.org/wiki/Jakob_Tamm.
samuti Eduard Leppiku raamatus "Kultuurilooline Väike-Maarja" (Kohtla-Järve 1999),
Ajalehes "Virumaa Teataja" 3.05.2006 on artikkel seoses Jakob Tamme 155. sünniaastapäevaga (elulugu, looming). Tamm on ka üks Väike-Maarja raamatukogu loomise propageerijaid (100 aastat raamatukogu loomisest).
Pikem lugu Jakob Tammest on ka ajalehes "Kuulutaja" 29.08.2014.
Artiklid ajalehes "Kommunismi Koit" 25.05.1957 ja 31.07.1958.
https://www.kalmistud.ee/burial-place/04Ggzq39paLO
https://register.muinas.ee/public.php?menuID=monument&action=view&id=5817

"Virumaa Teataja" 26.07.1937

"Virumaa Teataja" 31.08.1938

Väike-Maarjas on Jakob Tammele pühendatud mälestustahvel endisel kihelkonnakoolihoonel, http://www.monument.ee/vaike-maarja-vald/vaike-maarja-jakob-tamm-kihelkonnakool.

Mitmed artikli tutvustasid Jakob Tamme tema 30. surma-aastapäeva:

"Virumaa Teataja" 11.06.1937, 9.07.1937, 21.07.1937

Mälestussamba loo võib jagada järgmiselt:

Eellugu

Varsti peale J. Tamme surma tekkis siinsel rahval mõte tema mälestuse paremaks jäädvustamiseks. Tema matmiskohta, Väike-Maarja kalmistule. Monumendi püstitamiseks loodeti rahalist abi saada peotoimkonnalt. Esimene teadaolev ausamba raha kogumise pidu toimus 26.12.1908. Esinejateks olid mees- ja segakoor, keelpilliorkester M. Meose juhatamisel. Jakob Liiv esines kõnega, milles käsitles Jakob Tamme maailmavaadet.

Büsti tegemine

Büst telliti Pariisis õppivalt Jaan Koortilt. Algselt tegi skulptor büsti foto järgi, millel Tamm oli pika habemega. Paraku ei olnud valmis kuju kuigi Tamme sarnane. Uuel tellitud büstil on Tamm vuntsidega. Töö eest tasuti peotoimkonna kogutud rahast.

"Kommunismi Koit" 31.07.1958

Jaan Koorti valmistatud büst. Eesti Kirjandusmuuseumi kogu.

Kuna alussammas ei olnud veel valmis, siis olevat rahvasuus nimetatud "vaskine Jaagup" ilutsenud esialgu Jakob Liivi raamatukaupluse letil.

Esimene sammas

Oktoobris 1911 valmis betoonalus. Hauaplatsi nurkadesse istutati kadakad.

Ausamba avamine 24.5.1912. Paremal Jakob Liiv, vasakult teine Märt Meos. Väike-Maarja muuseumi kogu.

Teine sammas

Paraku ei pidanud esialgne sammas kuigi kaua vastu. 1923 aastal (kooli 50. aastapäevaks, kooli hoolekogu poolt) valati uus alus ja selle külge kinnitati marmorist nimetahvel koos koolijuhi ja kirjaniku sünni- ja surmaajaga.

Väike-Maarja kihelkonnakooli 50. juubeli tähistamine, Jakob Tamme monumendi uue aluse avamine. Eesti Kirjandusmuuseumi kogu.

Foto: Joh. Laurus, 1923. Väike-Maarja muuseumi kogu.

Foto: ?. Parikas 1927. Väike-Maarja muuseumi kogu.

Eesti Kirjandusmuuseumi kogu.

"Virumaa Teataja" 18.06.1929

Samba küljes olnud mälestustahvel asub Väike-Maarja muuseumis. Siin on kuupäevad veel vana kalendri järgi (kaks nädalat taga). Uue kalendri järgi on Jakob Tamme sünni- ja surmakuupäev 7. mai 1861 ja 26. juuli 1907.

Kolmas sammas

1937 loodi Jakob Tamme Mälestamise Komitee, mille töös osalesid: August Lepik, Märt Meos, Juhan Heinpalu, Kurt Hugo Lipp, Jaak Uustalu, Jakob Aru, Juhan Kalda ja Jakob Imakaevu. Komitee eesmärk oli teha ausammas, mis oleks kaasaegsem ja kestvam.

Uue alussamba tegemise mõtted saavad kinnitust Tamme 30nenda surma-aastapäeva tähistamise üritusel pühapäeval, 25. juulil 1937 (vt artiklid eespool):

Aktus toimus Väike-Maarja Põllumeeste Seltsi saalis. Avasõnad ütles Väike-Maarja algkooli juhataja Johannes Heinpalu. Tammest kui koolimehest kõnele August Lepik. Tammest kui kirjanikus kõneles Jakob Liiv. Lõppsõnaga esines Märt Meos. Vahepaladeks esitas Väike-Maarja muusikaseltsi segakoor Aru juhatusel. Aktuse järel sammuti rongkäigus kalmistule.
Kalmistul pidas vaimuliku talituse pidas pastor Wiks, milles ta tõi välja Tamme kui vaimuliku luuletaja, kelle lauludest kolm on kiriku lauluraamatus. Endiste õpilaste nimel kõneles ja pani pärja Wilmansen. Esinesid ka kirjanik Jakob Liiv, A. Liiv, Landberg ja Porkuni põllumees Jaan Ots. Tagasi minnes pandi pärg Vabadussõja monumendile.
Toimus ühine lõunasöök seltsimajas, vahetati mõtteid, sh tehti ulatuslikke otsuseid vana koolipapa ja kirjaniku edasise austamise kohta. Otsustati uuendada Tamme büsti näotu korstnakujuline alus. Võimaluse korral tuua kuju isegi surunuaiavaikusest elavate hulka aleviku keskkohta aukohale, sest Tamm armastas elu. Pool vajalikust summast koguti kohapeal kokku. Otsustati samme astuda Tamme algupäraste luuletuste koguteose väljaandmiseks.

"Virumaa Teataja" 26.07.1937

"Virumaa Teataja" 27.05.1938. Mälestussamba alus on Tallinnas valminud. Selle projekti valmistas arhitekt Lüüs. Vajalik raha 600 krooni kogutakse endiste õpilaste annetustest. Kui töödega jõutakse lõpule, siis on avamine teisel suvistepühal.

"Virumaa Teataja" 1.06.1938 kalmistul algas mälestussamba ümberehitus. Vana sammas lammutati ja uus sammas pandi paika. Uus sammas telliti Tallinnast ja maksis 600 krooni. Avamine toimub 19. juunil.

"Virumaa Teataja" 13.06.1938. Uus sammas on õnnestunud.

"Virumaa Teataja" 17.06.1938

Foto: avamine 19.06.1938. Vasakult viies A. Lepik, keskel habemega Ernst Särgava. Väike-Maarja muuseumi kogu.

Avamisüritus toimus 19. juunil 1938, algusega kell 13.30, osavõtjaid oli ligi 1000:

Orkestri avamäng.
Avakõnega esines endine õpilane K. Saar.
Samba vabastas kattest haridusministeeriumi nõunik kirjanik Juhan Jaik.
Pühitsemistalituse pidas Viru praost G. Beermann.
Peokõne pidas Tamme kaasaegne kirjanik ja koolimees Ernst Särgava (Peterson), kes oma kõnes puudutas isiklikke kokkupuuteid Tammega.
Kõneles kooli vilistlane Erns Wilmansen, kes rõhutas, et koolis oli hinnatud Tamme otsekohesus, lisaks rääkis ta isiklikest kogemustest kihelkonnakoolis.
Ettekannete vahel esines Väike-Maarja muusikaseltsi laulukoor ja puhkpilliorkester härra Aru juhatusel.
Lõppsõna ütles August Lepik.
Esitati hümn.
Üritus jätkus koolivennaliku lõunasöögiga, mille käigu arutati, kuidas katta veel puuduv 1/3 uue samba maksumusest.

"Virumaa Teataja" 20.06.19380

Foto: Väike-Maarja muuseumi kogu.

Foto: Väike-Maarja külanõukogu kultuuritöötajad aastal 1979 Jakob Tamme haual (või on rajooni kultuuritöötajad?). Väike-Maarja muuseumi kogu.

Rakvere Rajooni TSN TK korraldusega 22.07.1968 nr 165a oli määratud hauamonumendi usaldusmeheks (järelevalve ja hoolduse eest vastutaja) Väike-Maarja Keskkooli õpetaja Eduard Leppik.

Hauamonumendi pass. Muinsuskaitseameti arhiiv.