Varangu hüdroelektrijaama mälestustahvel, RM F 1084:74, SA Virumaa Muuseumid, http://www.muis.ee/museaalview/1644983.
Miks olid tahvlil aastad 1946-1947? Komsomolide töö algas siin 10. juulil 1947. Ajaleheartiklitest saab välja lugeda, et komsomolid olid siin abiks kuni jaama valmimiseni 6.11.1949.
Mis oli jaama võimsus? Millal jaam suleti? Kas elektrijaama hooneosa muutus varisemisohtlikuks ja see lammutati Õitsengu kolhoosi eestvõttel 1980ndal aastal?
"Punane Täht" 21.09.1968: võimsus 72kw ja see tegutses kuni 1961. aastani.
Varangu hüdroelektrijaam, RM F 1510:95, Virumaa Muuseumid SA, http://www.muis.ee/museaalview/964252.
Varangu pais, Richard Sagrits 1967, RM _ 6343 K 338:57, Virumaa Muuseumid SA, http://www.muis.ee/museaalview/2791194.
Foto: Helmut Joonuks, 1976, Muinsuskaitseameti arhiiv.
Varangu hüdroelektrijaam, 1970. aastad. RM F 1310:20, SA Virumaa Muuseumid, http://www.muis.ee/museaalview/1410023.
Kust saada fotosid elektrijaama ehitusest ja selle tööst ning inimestest, kes siin igapäevaselt töötasid?
Teemakohastes ajaleheartiklites ei ole fotosid. Ainult "Noorte Hääl" 7.08.1947"artiklisse on lisatud foto. Kas kusagil arhiivis on alles "Noorte Hääle" korrespondendi Ilmar Reidi tehtud fotod?
Haljala muuseumitoas on elektrijaama kõige noorema ehitajale, Miralda Kaevule antud audiplom (Arnold Meri allkirjaga).
Kes oli Valvi Jõe?
xx.xx.1947 toimus Varangu elektrijaama ehitamise asjus koosolek Viru Maakonna Täitevkomitees. Koosolekul otsustati määrata komsomoli poolse ehitustöö staabiülemaks instruktor Valvi Jõe. Kas ta on maetud Tallinnas Rahumäe kalmistule (haud on üle maetud ja Valvi Jõele seal hauakivi enam ei ole). Ta osales Sinimägedes demineerimisel, võitles metsavendadega, tegi hobulaenutuspunktile heina, külvas vilja ... Nüüd oli ta ELKNÜ Virumaa komitee instruktor ja tema tööpiirkonda kuulus ka Haljala vald. Ta oli Varangu kandist pärit, vesiveskist 4 km kaugusel asuvas Marino külast (seda küla enam ei ole, liideti Varanguga).
Mälestustahvli avamisüritus
Mälestustahvel kunagisele hüdroelektrijaama hoonel avati 4.12.1970. Kas tahvli paneku korraldasid Õitsengu ja Haljala kolhoosi kommunistlikud noored?
Sarnaselt paljudele punamonumentidele eemaldati mälestustahvel tõenäoliselt 1990-ndate aastate alguses. Kus tahvel praegu asub?
„Punane Täht“ 29.09.1970. Mälestustahvli avamise ideest on juttu ELKNÜ 50. aastapäeva ülerajoonilisi ettevõtmisi tutvustavas artiklis.
„Punane Täht“ 5.12.1970. Lühike kokkuvõte eelmisel päeval toimunud mälestustahvli avamisest.
„Punane Täht“ 10.12.1970. Ülevaade mälestustahvli avamise üritusest:
- 4.12.1970 oli „Õitsengu“ kolhoosi noorte suur pidupäev.
- Pärast lõunat koguneti elektrijaama juurde.
- Külalistena olid kutsutud Haljala 8-klassilise kooli komsomolid ja pioneerid.
- Ülevaate Virumaa esimesest komsomoli löökehitusest andis „Õitsengu“ kolhoosi klubi juhataja H. Toombu.
- Mälestustahvli avas ELKNÜ Rakvere Rajoonikomitee esimene sekretär B. Gorbunov, kes esines ka sõnavõtuga.
- Haljala kooli pioneeride-kodu-uurijate raport elektrijaama ehitajate mälestuste põhjal.
- Süüdati tõrvikud (võit pimeduse üle).
- Orkestrihelide saatel liiguti tõrvikutega kolhoosi Varangu osakonna klubisse ühisele koosolekule.
- Klubis anti üle ELKNÜ Keskkomitee ja Rakvere Rajoonikomitee aukirjad komsomoliveteranidele ja tänastele kommunistlikele noortele.
- Tööst noortega 20 aastat tagasi rääkis Eesti NSV Ülemnõukogu saadik, komsomoliveteran Heili Müüripeal.
- Pidulikuks koonduseks rivistusid Haljala kooli pioneerid ja komsomolid. Kõneles kooli direktor S. Heinla.
„Punane Täht“ 10.12.1970
Kokkuvõtlikud lood
"Säde" 17.11.1949
"Viru Sõna" 31.12.1949
"Punane Täht" 18.10.1960
"Viru Sõna" 1.02-6.03.1962 ilmus elektrijaama valmimisest 10-osaline järjejutt, osad 1-4, 5-7, 8-10.
"Noorte Hääl" 3.09.1968
"Punane Täht" 12.09.1968
"Punane Täht" 26.11.1970
"Punane Täht" 3.12.1970
"Punane Täht" 23.12.1971
"Punane Täht" 19.05.1981. Artiklis on lühikokkuvõte õpilaste Eda Kalviste, Ene Saare ja Aimi Raude uurimistööst "Virumaa kommunistlike noorte ja noorte I löökehitus - Varangu elektrijaam". Uurimistöö asub Haljala kodulootoas.
"Virumaa Teataja" 1.11.2003
Elektrijaama vajadus
„Punane Virumaa“ 19.06.1941. Põhjalik artikkel põllumajanduse elektrifitseerimise vajadusest, Nõukogude Liidus toimuvast ning erinevatest elektri saamise võimalustest ja vajadusest koolitada elektrike.
Vanasti asus siin Tamme vesiveski. Mõte Selja jõele Varangu külasse hüdroelektrijaam ehitada tekkis juba aastal 1945. Töö eestvedajaks oli Haljala põllumajandusühitus koostöös trustiga "Maaelekter". Paraku planeerimisest ja tööjooniste tegemisest ehituseni ei jõutud. Ebaedu põhjuseid oli mitme kartused, näiteks:
- Kõigile elektriühistus osalejatele ei jätku ikkagi elektrit.
- Pole kusagilt võtta vaba (tasuta) tööjõudu.
- Suur puudus on töövahenditest ja ehitusmaterjalidest.
Taustainfo ja elektriteemalised artiklid
Olemasolevad elektrisüsteemid said Teise maailmasõja ajal suuri purustusi ja väga paljudes kohtades ei olnud ka enne sõda elektrit. Nii tuli maapiirkondade elektriga varustamiseks hakata otsima uusi võimalusi. Lahenduseks olid väikesed hüdro- (HEJ) ja soojuselektrijaamad, mida sai (nõukogudeaegse kirjanduse andmetel) rajada:
- väikeste kulutustega (sh riigi poolt soodsad laenud elektriühistutele),
- peamiselt ühiskondliku töö korras (ühistu liikmed, komsomoli jt noorteorganisatsioonide, kohalike organite ja tööstusettevõtete šeflusabi),
- väheste asjatundjate järelevalvel (abiks riiklik trust "Maaelekter": ehituse projektid, eelarve, ehitustööde tehniline juhendamine, seadmete monteerimine, materjalide hankimine.).
Eestis ehitati aastatel 1946-1950 kokku 14 hüdroelektrijaama koguvõimsusega ca 580kW, mis moodustas üldisest elektritoodangust tegelikult väikese, kuid siiski väga vajaliku osa.
Allpool on veel täiendavad teemakohased jutud ja artiklid:
- Artiklid elektri kasutamise vajadusest kolhoosides.
- Vaadates nõukogudeaegseid ajalehti, siis neist võib leida mitmeid artikleid, mis kirjeldavad maakohtadesse väikeste elektrijaamade rajamist või maakohtade elektrifitseerimist (seda nii Lääne-Virumaal, Eestis ja Nõukogude Liidus).
- Lisaks Varangu hüdroelektrijaamale ehitati Lääne-Virumaal komsomoli löökehitusena ka Kunda hüdroelektrijaam.
Varangu hüdroelektrijaama ehitus
Ajalehes „Noorte Hääl“ 13.11.1949 kirjeldatakse algust nii: 1947. aasta suvel teadsid kõik Leevakule elektrijaama komsomoli löökehitusest. Nende tööst vaimustusid ka Haljala valla komsomolid Ilse Meisner, Miralda Kaev ja algorganisatsiooni sekretär Ervin Soontaga, kes Varangu HEJ mõttega välja tulid.
„Viru Sõna“ 13.07.1947.
10. juuli 1947 õhtul toimus Haljala külanõukogu komsomoli koosolek, kus otsustati:
- Võtta endale ülesandeks osaleda Varangu HEJ ehitusel.
- Otsustati näidata isiklikku eeskuju ja alates homsest ise tööle minna ja kutsuda kaasa ka külanõukogu mittekomsomolid.
- Iga komsomol osaleb 60 töötundi.
- Ehitustööde juhtimiseks ja noorte tööle suunamiseks moodustati staap, eesotsas ELKNÜ Virumaa Komitee instruktori Valvi Jõega. Tema setäitjaks määrati ELKNÜ Haljala vallakomitee sekretär Aide Miilmaa.
Reedel, 11. juuli hommikul koguneti Haljala külanõukogu juurde: üle paarikümne komsomoli ja maanoore sõitsid autoga Varangule. Hobustega tulijad võtsid Haljalast peale lauamaterjali.
Esimeseks tööks oli 130 meetri pikkuse kanali puhastamine ja õgvendamine. Moodustati neli noortebrigaadi, toimus brigaadidevaheline sotsialistlik võistlus. Päeva jooksul puhastati üle poole kanalist.
Mitmed vanemad talunikud hakkasid hobuveokitega Sagadi metskonnast metsamaterjali välja vedama.
Tööde vaheajal otsustati esitada üleskutse Varangu ja Põdruse külanõukogu noortele ehitustöödest osavõtuks.
Massilise osavõtuga talgud otsustati korraldada 13. juulil.
„Noorte Hääl“ 13.07.1947. 12. juulil lisandus Haljala külanõukogu noortele veel Varangu külanoori. Tänane ülesanne oli eile puhastatud kanaliosa kallaku kindlustamine. Selleks oli vaja tõsta kanali kaldaid, sealt maha raiuda puud ja juurida kännud.
Pühapäeval, 13. juulil toimus suur talgupäev:
- Osalejaid üle saja (sh Haljala valla TK esimees Luur ja parteiorganisatsiooni sekretär Tamm), sh vanemad talunikud.
- Abiks oli tulnud lisaks Haljala külanõukogu noortele ka maanoored Varangu ja Põdruse külanõukogust.
- Erilist elevust tekitas ELKNÜ Virumaa Komitee viieliikmeline brigaad eesotsas maakonnakomitee sekretäri Rudolf Pihlakaga.
- Tegeleti vee juurdepääsukanali rajamisega, veeti mulda tulevase tammi asupaika, raiuti ja saeti ehitustööle ettejäävaid puid, koguti jõest kive, kaevati turbiini jaoks auku jms.
- Teostati 24 meetrise sillalahti võtmine ja uuele kohale paigutamine, et teha ruumi tammi pikendamisele.
- Lõunavaheajal toimus välkmiiting, kus ELKNÜ Virumaa Komitee agitatsiooni-propaganda osakonna juhataja Elmar Vaiksoo kõneles ühistöö suurtest saavutustest Nõukogude Liidus.
- Õhtul toimus talgupidu Haljala rahvamajas, kus Võsu isetegevuskollektiiv esitas näidendi „Tagatipu Tiisenhoosen“.
„Viru Sõna“ 15.07.1947
„Noorte Hääl“ 15.07.1947
„Noorte Hääl“ 18.07.1947. 16. juulil oli Haljala noortele appi tulnud 28 Vaeküla mehhaniseerimistehnikumi õpilast ja üle kümne õpilase Mõdriku kodumajanduskoolist. Rajati 56 meetrit väliraudteed. Eelmisel päeval toodi Kundast rööpmed ja vagonetid ning veeti mulda tammi muldvallile. Jätkusid vee juurde- ja äravoolukanalite ehitus. Vaja on vana ja kõver veskikanal täita ja selle kõrvale kaevata uus kanal.
17. juuli hommikul saabusid 19 Undla valla komsomoli ja 4 organiseerimata (punaorganisatsioonidesse mitte kuuluvat) noort eesotsas ELKNÜ Undla vallakomitee sekretäri Lembit Tammega. Osales ka üle kümne vanema taluniku ümbruskonna küladest.
Toimunud sotsialistlikul võistlusel osales Undla brigaad vee väljavoolukanali ehitamisel ja Haljala noortebrigaad vedas liiva tammi muldvallile. Üks Haljala noorte brigaad võttis käsile HEJ juurdepääsutee rajamise. Vanemad talunikud abistasid väljavoolukanali rajamisel ja kogenud puutöölistena tahusid tammi väravate tugipuid. Undla valla noored avaldasid soovi tulla appi 5-10 päevaks. Pöörduti ka teiste valdade noorte poole tulla ehitustööle viiepäevaste vahetuste kaupa. Haljala noored lubasid korraldada 22. juulist majutuse Varangu koolimajas.
„Noorte Hääl“ 19.07.1947
„Viru Sõna“ 20.07.1947
„Viru Sõna“ Undla kohustused. Undla valla komsomoli üleskutse osaleda Varangu HEJ ehitusel leiab aina rohkem poolehoidu. Valmisolekust osaleda vähemalt 5-liikmelise brigaadina juba alates 22. juulist Avanduse, Assamalla, Undla, Kunda jt valdade noorte esindajad.
„Noorte Hääl“ 21.07.1947
„Noorte Hääl“ 26.07.1947. 22.-24. juulil on töötamas Viru noorte esimese vahetuse brigaadid Undla, Avanduse ja Küti vallast. Kahjuks ei ole tööle saabunud Kunda, Aaspere ja Assamalla noored. Kõrge hinnangu annab tööle tööde tehniline juhataja Hutkov. Pärast päevatööd alustasid noored Varangu koolimaja juures võrkpalliväljaku ehitamist.
„Viru Sõna“ 29.07.1947. 21 Undla valla noort, kes osalesid 17. juulil talgutel, abistavad tulevikus ise ja teevad ka teistele üleskutse abistada Haljala noori Varangu HEJ ehitamisel.
„Noorte Hääl“ 30.07.1947. 27. juulil toimusid ligi 70 osavõtjaga talgud. Rohkesti oli esmakordselt siin tööd tegijaid. Hilinemisega saabusid Undla noored. Põhilisteks töödeks on vagonettidega liiva vedu tammi ehituseks ja vee väljavoolukanali ehitus. Vanemad talumehed jätkasid tammedest tugipuude tahumist. Töö tulemusena tõusis tamm tunduvalt.
„Viru Sõna“ 29.07.1947
„Noorte Hääl“ 31.07.1947. 30. juulil lõpetab töö Viru noorte esimene vahetus. Kohale saabus Vao valla komsomolid eesotsas ELKNÜ Vao vallakomitee sekretäri Olev Kuhiga. Lisandusid ka Aaspere ja Paasvere valla noortebrigaadid. Aasperest lastekodust on tulnud õpilased vanuses 13-15 aastat. Kohale on saabunud Viru noorte teine vahetus. Tööd on palju tehtud, sajad kantmeetrid liiva tammi muldvallil. Kahjuks ei täida transpordi osas lubadusi Vihula masina-traktorijaama ja Varangu piiritusevabriku direktorid.
Põhjalik ülevaade seni toimunud töödest, osalejatest, tublimatest, probleemidest ja lahendustest on ajalehtedes „Viru Sõna“ 31.07.1947 ja „Noorte Hääl“ 7.08.1947 (pdf).
„Viru Sõna“ 31.07.1947
„Viru Sõna“ 21.08.1947. Artiklis tuntakse muret, et Haljala valla kompartei algorganisatsioon ei tunne HEJ ehitamise vastu üldsegi huvi.
„Viru Sõna“ 25.08.1947. Kui alles hiljuti käis aktiivne HEJ ehitus, siis alates 17. augustist on siin vaikus. Kuna senine tööde üldjuht Valvi Jõe läks puhkusele ja talle asendajat ei määratud, siis oli selline asjade käik paratamatu. Haljala valla juhtivad organid, komsomolid ja eriti põllumajandusühistud peavad aktiivselt ehitustöödega edasi minema.
Tundub, et ehitustööd lähevad edasi, sest 30.08 sõidab 20-liikmeline Assamalla brigaad Varangule.
„Noorte Hääl“ 30.08.1947
„Noorte Hääl“ 10.09.1947
Talurahvaleht“ 13.09.1947. Eesmärk on HEJ valmis saada 7. novembriks ehk oktoobrirevolutsiooni 30. aastapäevaks. Töö käib (näiteks tammi muldkeha täitetööd ja kaevatakse auke elektriliini postidele), aga vaja on tempot kiirendada, vaja on ka mitmesugust ehitusmaterjali. Haljala põllumajandusühistu liikmed ise on väga vähe töödel osalenud. Vaja on moodustada betoneerijate ja puuseppade brigaadid ehk siis väga palju on veel tööd vaja teha, enne kui „Maaelekter“ saab hakata seadmeid paigaldama.
„Noorte Hääl“ 24.09.1947. Abiks olid ka Avanduse komsomolid.
„Viru Sõna“ 1.10.1947. Ajalehekuulutuses kutsutakse HEJ ehitusele palgalisele tööle.
„Noorte Hääl“ 21.10.1947. Reaalsuseks on saamas HEJ mitte valmimine 7. novembriks.
1948
„Viru Sõna“ 24.06.1948. Kuigi eelmisel aastal tehti palju tööd, siis ikkagi ei jõutud plaanitud töödega lõpule. Uus tähtaeg on oktoobrirevolutsiooni 31. aastapäev ehk 7. november. Selleks on kavas suunata maakonna komsomole abitöödele. 20. juunil olid siin tööl Haljala valla komsomolid. Miks aga pole siin näha maakonna teiste valdade komsomole?
„Viru Sõna“ 23.07.1948. Ehitustööd ei taha edeneda: töö tegijaid on üksikud, „Maaelektri“ tehnik sageli purjus.
„Viru Sõna“ 31.07.1948. Lüganuse valla noored on Varangule appi tulemas.
„Viru Sõna“ 28.10.1948. 24. oktoobril osales ehitustöödel 20 komsomoli Kundast.
1949
„Viru Sõna“ 9.04.1949. Varangu külas asutati „Jõu“ kolhoos.
„Viru Sõna“ 23.07.1949. Üksiktalunikel ei olnud kollektivismitunnet ja see takistas ühise suure töö tegemist. Nüüd on aga kolhoosid ja ehitustööd lähevad edasi. Tühistati leping „Maaelektriga“, sest ka nemad olid liiga ükskõiksed. Ehitustööd võttis üle ENSV Põllumajanduslike Ühistute Keskliidu Ehitus-Remondikontor, kohapealne tööde juhataja August Nemvalts. Iga kolhoos lubas ehitusele saata vähemalt ühe töölise . Tulemas on Tallinna Polütehnilise Instituudi üliõpilaste-komsomolide 15-liikmeline brigaad. Kahjuks ei osale töödel Haljala valla komsomolid.
„Viru Sõna“ 29.10.1949. Lähiajal valmib HEJ. Maakonna noored on ära teinud suure töö.
„Viru Sõna“ 1.11.1949. Ehitustööd hakkavad lõppema. Tööd tegid Haljala valla noored koos abilistega teistest valdadest ja Rakvere linnast. Viimati olid abiks 150 õpilast. Lähipäevil paigaldatakse viimased seadmed ja 5. novembril hakkab HEJ voolu andma Jõu kolhoosile ja Varangu koolile.
HEJ avamine
Avamise eelteade „Viru Sõna“ 3.11.1949.
Elektrijaama pidulik avamine ja tööle lülitamine 6.11.1949 oli osa Haljala vallas Oktoobrirevolutsiooni 32. aastapäeva tähistamise üritustest. Varangu HEJ rajas aluse Haljala valla elektrifitseerimisele.
- Avamismiitingust võttis osa rohkearvuliselt töötajaid. Nii ehitusega seotu, kui ka külalised Tallinnast, Rakverest ja naabervaldadest, valla omad inimesed hobustega ja jalgsi.
- Kell 14 algas miiting, mille avasõnad ütles EK(b)P Haljala vallakomitee sekretär Astašev. Ta kiidab nõukogude võimu, mida see kõik on andnud eesti rahvale ja märgib ära komsomoli püsivust HEJ ehitamisel. Esialgu saava siit elektrit kolhooside „Jõu“, „Loova Töö“ kolhoosi karjafarmid ning Varangu kool, kuigi elektrijaam hõlmab ühtekokku 2000 majapidamist ja tulevikus hakkab siit valgust saama 20 kolhoosi, 17 asutust ja 4 kooli. Siin hakkab tööle saekaater, pilpalõikaja, liht- ja püüliveski. Vilja pekstakse edaspidi elektriga ja mehhaniseeritakse karjamajandus ja põllundus. Majad saavad valguse.
- Kõlavad Nõukogude Liidu hümni helid.
- Elektrijaama ehitustööde käigust andis ülevaate Põllumajanduslike Ühistute Keskliidu tootmisosakonna juhataja Spungin. Ta toob ehitustööde venimise põhjusena üksikmajapidamissüsteemi tingimusi, mis ei andnud tulemusi. Alles siis kui Haljala valla talupojad ühinesid kolhoosidesse, muutus ka HEJ ehitamine ühistöö korras reaalseks. Käesoleva aasta suvel tehti nelja kuuga suur töö ja saadi jaam valmis. Jaama ehitusele aitasid eriti kaasa „Jõu“ ja „Loova Töö“ kolhoosid, kes korraldasid suve jooksul mitmed pühapäevakud. Tõhusalt töötasid ka Haljala valla komsomolid, keda abistasid komsomolid teistest valdadest ja Tallinna Polütehnilisest Instituudist.
- „Loova Töö“ kolhoosi karjafarmi juhataja Hartvig Toompuu kõneles elektri kasulikkusest kolhoosis, elekter võiks süttida igas Haljala valla kolhoosis. Ta kutsub üles lõpetama elektrifitseerimise tööd vallas täielikult 1. maiks.
- Tervitustega esinesid EK(b)P Virumaa Komitee esindaja Mäeots ja ELKNÜ Virumaa Komitee sekretär Siller.
- Spungin andis Haljala valla põllumajandusühistu esimehele Leikopile elektrijaama võtme. Punase lindi läbilõikamise järel avatakse paisu sulgur. Spungin lülitas sisse generaatori. Vool lastakse traatidesse ja tuled „Jõu“ kolhoosis ja Varangu koolimajas süttisid.
- Õhtul toimus Varangu koolimajas kolhoosnikele Oktoobrirevolutsiooni aastapäeva aktus. Koolimaja oli valgustatud elektrijaamas toodetud elektrist. Ka kolhoosikülas särasid tuled.
- Õhtul oli koosolek ka Haljala rahvamajas. Rahvamaja isetegevuslased esitasid Hugo Raudsepa näidendit "Noorsulane Ilmar", esines segakoor, rahvatantsutrupp jt.
Pikem ülevaade avamisüritusest „Noorte Hääl“ 13.11.1949 (pdf).
„Viru Sõna“ 10.11.1949
„Õhtuleht“ 15.11.1949
„Nõukogude Sõdur“ 24.11.1949
„Viru Sõna“ 8.12.1949
1949 ja järgnevad aastad. Artiklid Varangu elektri kasutamisest
„Talurahvaleht“ 8.12.1949. Haljala valla kolhoosnikute nõupidamisel tutvustati ka Varangu hüdroelektrijaama. Jaam saadi tööle, aga vaja on ehitada tööstusvoolu liine, et kolhoosides oleks võimalik elektrifitseerida raskemaid tööprotsesse,
„Viru Sõna“ 4.04.1950. Esimestena Haljala vallas elektrifitseeritakse „Loova Töö“ ja „Jõu“ kolhooside loomakasvatushooned. Lisaks jõuab elekter ka kolhoosnikute eramajadesse.
"Viru Sõna" 13.04.1950. Ühinevad "Loova Töö", "Jõu" ja "Tuleviku" kolhoosid, edasi tegutsetakse nimega "Ühendus".
„Talurahvaleht“ 20.04.1950. Ümbruskonna „Loova Töö“ ja „Jõu“ kolhoosid teevad pingutusi, et elektrifitseerida loomakasvatushooned (veega varustamine, söötade purustamine) ja muud ühismajapidamishooned ja individuaalelamud. Eesmärk on elektrifitseerimistöödega jõuda lõpule 12. juuliks, Eesti NSV 10. aastapäevaks.
„Punane Täht“ 9.06.1951. Varangu elektrijaam suudab elektriga varustada nelja kohalikku kolhoosi, aga siiani on palju kasutamata ressurssi. Ka elektrivõrgu väljaehitamiseks vajalikud riigi poolt pakutavad soodsad laenud on kasutamata. Ükskõikselt suhtuvad asjasse ka Haljala ja Varangu külanõukogud. Samuti on probleeme HEJ haldaval Kolhoosidevahelisel Elektrifitseerimise Nõukogus (esimees J. Toombu), elektri kasutamise propagandat on vähe. Haljala-Varangu kõrgepingeliini ehitus on alanud, mis annab lootust, et ka madalpingevõrkude rajamisele kolhoosides.
„Punane Täht“ 7.08.1951. Taaskord murekiri teemal, et elektrijaam on olemas, aga selle pakutavat elektrivoolu kasutatakse vähe, kuid nüüd on elektrifitseerimise tööd hoogustunud. Kahjuks ei oma Rakvere Rajooni TSN Täitevkomitee põllumajandusosakonna juhataja ülevaadet ja huvi toimuvast. Vaja on kõik jõud ühendada, et elektrifitseerimise tööd edeneksid.
„Punane Täht“ 2.12.1951. Sügisel valmis kõrgepingeliin Haljala-varangu, valmis alajaam, toimub madalpingeliinide ehitus ja nii hakkavad elektrit saama Haljala haigla, rahvamaja, kool ja teised asutused. 1952 on kavas elektrifitseerida „leegi“ kolhoos.
„Noorte Hääl“ 19.12.1951 „Kungla“ ja „Leegi“ kolhoosides on elektrifitseerimise tööd lõppjärgus.
„Punane Täht“ 31.12.1951. Lõppeval aastal elektrifitseeriti "Ühenduse" kolhoosi hooned ja kolhoosnike elamud. Valmis ka kõrgepingeliin Haljala-Varangu, mis võimaldab elektrifitseerida Haljala asula ja „Kungla“ kolhoosi. Algaval aastal on kavas ehitada kõrgepingeliin Loksa rajooni „Kandle“ kolhoosini ja alajaamade ehitamine „Leegi“ ja „Kungla“ kolhoosi.
„Oktoobri Tee“ 30.01.1952. Alustati „Kungla“, „Ühenduse“, „Leegi“ ja „Õitsengu“ kolhoosi ning Vihula traktorijaamaja Haljala asula elektrifitseerimist. Elektrit annab 80-kilovatise võimsusega HEJ.
„Tee Kommunismile“ 27.03.1952. „Leegi“ kolhoosis kinnitati käesoleva aasta tootmis- ja elektrifitseerimisplaan.
„Punane Täht“ 20.08.1953. „Leegi“ kolhoosis kasutatakse aktiivselt Varangu HEJ elektrit loomakasvatustööde mehhaniseerimiseks.
„Punane Täht“ 1.09.1953. „Ühenduse" kolhoosis rakendati töösse 10kw võimsusega elektrimootoriga viljapeksumasin. See tähendab elektrivoolu eest tasumist 10-12 rubla masindatud vilja tonni kohta, samas kui vedelkütusega maksaks tonni vilja masindamine 450-500 rubla. Kokkuhoid on väga suur. Üks elektriline viljapeksumasin on veel kavas kasutusse võtta.
„Punane Täht“ 12.04.1955. Varangu HEJ juhataja Truu konstrueeris elektri jõul töötava puurmasina, mis on suureks abiks „Ühenduse“ kolhoosis viljaredelite valmistamisel.
„Punane Täht“ 1.11.1956. Varangult saadav elekter ei ole piisavas koguses. Vilja kuivatamisel jäädi hätta, sest vooli pinge oli madal või katkes elektrivarustus vahel üldse. Kuna elektrijaamas oldi sunnitud koguma vett. Probleem on selles, et Varangu HEJ varustatavas elektrivõrgus on liiga palju tarbijaid ja tarbijaid tuleb pidevalt juurde. Üheks lahenduseks on siinse elektrivõrgu ühendamine 10 km kaugusel asuv Kunda HEJ võrguga. Hea tahtmise juurde saak vajalikud tööd tehtud.
Varangu elektrijaam oli populaarne matkade ja ekskursioonide korraldamise sihtkoht
„Punane Täht“ 24.05.1952. Haljala kooli koondmaleva matakaplaanid.
„Punane Täht“ 12.07.1952. Kilingi-Nõmme Keskkooli pioneerid Karepa pioneerilaagris.
„Säde“ 26.07.1953. Karepa pioneerilaagri poisterühma matk Selja jõe kallastel.
„Punane Täht“ 3.10.1953. Rakvere I Keskkoolis rakendatakse rohkem polütehnilist õpet, mille käigus on kavas mitmed ekskursioonid.
„Punane Täht“ 11.01.1955. Haljala 7.-klassilise kooli nääripuhkuse osaks on ka ekskursioon Varangule.
„Noorte Hääl“ 21.09.1968 ja „Punane Täht“ 21.09.1968. Motomatkal „Mööda Virumaa kommunistlike noorte võitlusradu“ osalejad külastasid Varangut.
Elektri kasutamise vajadusest kolhoosides
· 
„Punane Täht“ 31.01.1956. Elekter tuuakse lähematel viisaastakutel kõikidesse kolhoosidesse (1956 on plaanis Rägavere kolhoos ja „Sirp ja Vasar“) ja elektrifitseeritakse kõik tähtsamad tootmisprotsessid. Elektrifitseerimise eest peavad sõna ütlema ka komsomolid ja šefid.
· 
„Punane Täht“ 1.03.1956. „Energia“ kolhoosis on elekter kasutuses enamikus tootmis- (saekaatris, sepikojas, teraviljaga tegelemisel) ja loomakasvatushoonetes (sh vee pumpamine ja lüpsiagregaat), Tulevikus kasutatakse elektrit ka söötade ettevalmistamisel jm töödel.
· 
„Punane Täht“ 5.06.1956. Rakvere rajoonis on juba üle pooltes kolhoosides elekter, keskmiselt 4 elektrimootorit kolhoosi kohta. Enamikes kolhoosides puuduvad elektrimontöörid või on neil vähe kogemusi. Mitmes kolhoosis on elektrivõrk kehvas seisus. Töö kergemaks muutmisel on vaja kasutada elektrit.
Fotod
Varangu hüdroelektrijaam, 1970. aastad. RM F 1310:18, SA Virumaa Muuseumid, http://www.muis.ee/museaalview/1410022.
Varangu vesiveski Selja jõel, 1998. EVM N 384:275, Eesti Vabaõhumuuseum EVM, http://www.muis.ee/museaalview/2173876.
Varangu vesiveski ja veskisild Selja jõel, 1998. EVM N 384:276, Eesti Vabaõhumuuseum EVM, http://www.muis.ee/museaalview/2173878.
Varangu vesiveski vesiväravate mehhanism, 1998. EVM N 384:277, Eesti Vabaõhumuuseum EVM, http://www.muis.ee/museaalview/2173880.
Fotod 2007-2010:
Suvel 2007 oli teeääres viit.
Suvel 2010 oli see viit kahjuks ümber kukkunud. Orienteeruda tuleb punase ehitussoojaku järgi. Ka elektrijaama katus paistab tee peale ära.
Sarnaselt teeviidaga oli ka sild aastal 2007 veel "püsti".
Suvel 2010 oli silla esimene postivahe juba hävinenud.
Varangu koolimaja, kus majutati kaugemalt saabunud elektrijaama ehitajaid. Kunagi oli koolimaja kindlasti päris kena ehitis. 2017 suvel toimusid siin filmi "Igitee" võtted. Uurimistöö koolimaja restaureerimise võimalikkusest https://www.muinas.artun.ee/download/newwin-download/oid-9984/9984.pdf?what=orig&show=1 Millal hoone lammutati?
Muud artiklid, kus on Varangu HEJ ära nimetatud
"Talurahvaleht" 2.09.1947
"Punane Täht" 23.07.1957
"Punane Täht" 6.08.1960
"Punane Täht" 27.06.1963
Lääne-Virumaale ehitatakse elektrijaamasid
· 
„Viru Sõna“ 15.02.1946. Käesoleval aastal ehitatakse Eestisse 41 kohalikku hüdroelektrijaama. Neist kaks olid planeeritud Lääne-Virumaale: Loobu sae- ja jahuveski juurde ja Kohala jahuveski juurde.
„Viru Sõna“ 26.11.1949. Järgmisel kevadel valmib Võsu hüdroelektrijaam.
"Punane Täht“ 19.01.1952. Põlulas avati elektrijõujaama. Artikli andmetel saavad valgust lisaks artelli "Põlula" tööstusele, ka korterid, õuelambid ja tulevikus koolimaja, külanõukogu hoone, elamud, tootmishooned. Elektrit toodetakse saepurust.
„Punane Täht“ 20.12.1958. Rägavere sovhoosi Põlula osakonna valminud elektrijõujaamast. Siin toodetud elektrit kasutatakse valgustusena Põlula koolis ja töötajate kodudes. Varsti jõuab siin toodetud elekter ka karjalauta, kus on eesmärk kasutama hakata elektrilüpsi.
Lääne-Virumaa on veel teinegi hüdroelektrijaam, mis samuti ehitati (osaliselt) löökehitusena - Kunda hüdroelektrijaam. Ajalehes "Punane Täht" avaldati selle elektrijaama ehitusest mitu artiklit:
„Punane Täht“ 26.06.1956. Foto hoonest ja tammist. Tekstis on kirjas, et elektrijaam valmib mõne kuu jooksul.
„Punane Täht“ 5.07.1956. Üleskutse tulla tööle elektrijaama ehitusele. Kas siin artiklis antakse lootust, et tööd saavad valmis 3-4 kuu jooksul.
„Punane täht“ 6.08.1959. Kolm aastat kavandatust hiljem annab Kunda hüdroelektrijaam esimese voolu. Miks vahepeal kolm aastat asjad ei arenenud ei toimunud?
Varangu HEJ ehitust on nimetatud mitmes mujale ehitatavast HEJ tutvustavas artiklis
„Viru Sõna“ 16.04.1946. Ülevaade Kunda HEJ saadud voolu kasutamise kavadest Sõmeru vallas ja Avispea-Võnnusvere piirkonnas.
„Noorte Hääl“ 16.06.1948. Harjumaa Kõnnu vallas ja Pärnumaal Tõlla sovhoosis on ehitamisel HEJ.
Eestisse ehitatakse elektrijaamasid
„Viru Sõna“ 29.07.1947. Tudulinna valla komsomoli kohustused Tudulinna HEJ ehitamisel.
"Viru Sõna“ 25.08.1947 (pdf 3,6mb). Tudulinna HEJ ehitusest. Film https://arkaader.ee/landing/bc/rHczO7kKnl/PUnq6xdDXMQ
„Viru Sõna“ 7.01.1950. Harjumaale Kolga sovhoosi territooriumile rajatakse Eesti esimesest mikro-hüdroelektrijaama. Sellisele elektrijaamale ei olegi eraldi hoonet vaja. Turbiini saab üles seada lahtisele kohale.
Kamari hüdroelektrijaamast on artiklid "Punane Täht" 18.02.1956 ja 4.12.1956 (siin on nimetatud Eestisse ehitatud elektrijaamade arvuks 200). Kamarist on ka film https://arkaader.ee/landing/bc/rHczO7kKnl/WD2Rv72P1wl.
"Kommunismi Koit" 15.11.1955. Jõgeva rajoonis valmis Painkülas hüdroelektrijaam. Selle jaama ehitamise probleemidest on film https://arkaader.ee/landing/bc/rHczO7kKnl/F-zItVskyg7.
"Punane Täht" 27.12.1956. Kallaste rajoonis "Edasi" kolhoosis asub elektrijõujaamast, mis annab energiat valgustuseks, pumbamajale, veskile ja sigala köögile.
El
Elekter saabub küladesse
Viiekümnendate aastate lõpus ilmus ajalehes "Punane Täht" ka mitmeid lühemaid artikleid elektri saabumisest erinevatesse kohtadesse (ilma elektrijaama nimetamata):
Küti sovhoos 15.11.1958, Karepa 17.09.1959, Annikvere kool 9.01.1960.
Leevaku HEJ ja teise komsomoli löökobjektid-elektrijaamad
Tõenäoliselt kõige tuntum komsomoli löökehitusena ehitatud hüdroelektrijaam asub Räpina lähedal Leevakul. Selle ehitusest avaldati ajalehtedes mitmeid artikleid.
„Töörahva elu“ 27.09.1947. Siin avaldatakse ka lootust Varangu HEJ valmimisest.
„Viru Sõna“ 29.07.1947.
„Noorte Hääl“ 11.11.1947 (pdf 10 mb) avaldati kaks lehekülge HEJ valmimisest.
„Virumaa Teataja“ 11.07.2007. Leevakul toimunud teatrietendusest "Jõujaam", mis on valminud Juhan Smuuli kuulsa poeemi "Järvesuu poiste brigaad" ainetel. Vaata ka https://arkaader.ee/landing/bc/rHczO7kKnl/y7gPWO9EgOI ja https://arkaader.ee/landing/bc/rHczO7kKnl/mOoeD32Hqyr
Ajalehes "Punane Täht" avaldati artikleid ka teistest komsomoli elektrijaamade löökobjektide ehitustest:
„Punane Täht“ 10.05.1958. Üleskutse noortele osaleda Balti soojuselektrijaama ehitusel.
„Punane Täht“ 25.07.1959. Balti elektrijaama käiku laskmisega viie aasta pärast viiakse läbi kogu Eesti põllumajanduse elektrifitseerimine.
„Punane Täht“ 4.01.1973. NSV Liidu 50. aastapäeva nimelises Eesti Elektrijaamas anti töösse uus energiablokk.
„Punane Täht“ 12.10.1978. Esimesed osad Iru soojuselektrijaamast on tööle saadud.
Nõukogude Liitu ehitatakse elektrijaamasid
„Viru Sõna“ 19.06.1948. Molotovi-nimeline tehas täidab kolhoosielektrijaamadele mõeldud hüdroturbiinide tootmise aastaplaani juba 1. novembriks.
„Viru Sõna“ 15.11.1949. Teade suurtest edusammudest kolhooside elektrifitseerimisest Venemaal.
“Punane Täht“ 23.12.1950. GOELRO plaani vastuvõtmisest on 30 aastat.
„Punane Täht“ 24.05.1952. Kuibõševi HEJ ehitus on alanud.
„Punane Täht“ 3.10.1953. Stalino oblasti elektrifitseerimine.
"Punane Täht" 9.09.1954. Stalingradi HEJ pannakse nurgakivi.
„Punane Täht“ 11.01.1955. Usbekis valmis HEJ.
„Punane Täht“ 7.01.1956. Hrodno, Velikije Luki oblastis ja Leedu NSV-s valmisid HEJ.
„Punane Täht“ 9.02.1956. Hrodno oblastis asuv kolhoosidevaheline HEJ.
„Punane Täht“ 11.07.1959. Vitebski oblasis asuv HEJ.
„Punane Täht“ 4.01.1973. Volga HEJ on Euroopa võimsaim.