Pooleli!
Foto: Silt Toomarahva talu sauna seinal Altja külas Haljala khk., ERM Fk 2906:701, Eesti Rahva Muuseum, http://www.muis.ee/portaal/museaalview/857449.
Puust tahvlil on tekst: "SIIN TOOMARAHVA TALU SAUNALAVAL SÜNDIS 1987A SEPTEMBRIS IDEE RATTARETKEST FOSFORIIDISÕJA TANDRILE. ROHELISTE XIII RETK 2002".
Kuna puust tahvli tekst muutus aja jooksul raskesti loetavaks, siis tahvel eemaldati restaureerimiseks.
Ajakirjas "Eesti Loodus" 4/2002 avaldati rattaretke reklaam.
Rattaretkede veebileht on www.rattaretked.ee.
Mälestustahvel kinnitati saunale 12. mail 2002. Tahvli avamisel osalevad Virumaa Klubi liikmed/rattaretki alustanud mehed: mikrofoniga on Aarne Valmis, tahvlit paigaldavad Silver Visnapuu (vasakul) ja Valdur Lahtvee.
http://www.rattaretked.ee/index.php/pildid/2002-kuidas-elad-lahemaa.
Rattaretke fotod on http://www.rattaretked.ee/index.php/pildid/1988-kuidas-elad-virumaa.
Toomarahva talu sauna tagasein Altja küla Haljala khk., ERM Fk 2906:700, Eesti Rahva Muuseum, http://www.muis.ee/museaalview/857448.
Vaade Toomarahva talu õuele Altja külas Haljala khk., ERM Fk 2906:702, Eesti Rahva Muuseum, http://www.muis.ee/museaalview/857451.
Vaja originaal artikkel ajalehest "Punane Täht", 12.05.1988 ja lähipäevade artikleid.
Põhjalikud artiklid rattaretke teemal avaldati ajalehes "Virumaa Teataja" 19.04.2008. Mõned olulisemad momendid:
- 12. - 15. maini 1988 toimunud roheliste rattamatk "Kuidas elad, Virumaa?" oli üheks esimeseks suuremaks meeleavalduseks Lääne-Virumaale kavandatud fosforiidikaevanduste vastu.
- Rattamatka idee autor on Tiit Hunt, kes küll ise arvab, et idee tekkis mitme peale. Kuna oli huvilisi, kes tahtsid jalgratastel Virumaaga tutvuda, siis otsustati asi suuremalt ette võtta.
- Teised rattaretke korraldajad: üks peakorraldajaid oli rajooni komsomolikomitee teine sekretär Aarne Valmis, kelle meenutuste järgi oli esimese rattaretke aura kordumatu. Peep Veedla töötas Kadrina EPT-s.
- Retk algas Tapa koolimaja juurest ja viis ratturid Tamsalu, Porkuni, Väike-maarja, Simuna, Roela, Aravuse, Kantküla, Uhtna ja Toolse kaudu Rakveresse.
- Pärast retke oli selge, et lisaks fosforiidile on Virumaal teisigi põletavaid keskkonnaprobleeme. Nii korraldas Virumaa klubi veel kaks rattaretke: 1989. aastal Ida-Virumaale ning 1990. aastal nõukogude sõjaväepolügooni piirkonda Kõrvemaal.
- Esimesel rattamatkal osales ca 1500 ratturit. Mingeid korrarikkumisi ei toimunud, sest inimesed ise valvasid kaaslaste järele.
- Ratturitega sõitis kaasa Tapa kooli sinine GAZ-53, mis kujunes otsekui ürituse maskotiks. Auto vedas jalgrattaid ja matkavarustust.
- Tapa kooli direktor Elmu Koppelmann sai pärast KGB käest riielda, et ta sellise ürituse kooli territooriumile lubas.
- Idee autor Tiit Hunt saadeti kättemaksuks Tapale lennuväkke aega teenima. Teised korraldajad ei mäleta, et KGB oleks nende järele nuhkinud.
- Siia on lisatud ka ajalehes "Punane Täht" 12.05.1988 avaldatud Virumaa klubi üleskutse ja rattasõidu marsruut.
"Virumaa Teataja" 12.05.2018.
Ka ajalehes "Virumaa Teataja" 27.04.2013 on põhjalik ülevaade rattamatkade algusest, ka fotod.
Ka veebilehel http://www.rattaretked.ee/index.php/ajalugu on rattaretke algust tutvustatud:
Idee saunalavalt
"Tegelikult tahtsid sõbrad tulla Lahemaale rattamatkale. Sellest hakkas mõte edasi arenema ning nii kooruski lõpuks üks suur asi välja," meenutab zooloog Tiit Hunt, kuidas sündis 1987. aasta sügisel esimest korda välja käidud rattaretke korraldamise idee. Idee, mis oli tal vormunud koos hea lahemaalasest sõbra Valdur Lahtveega n-ö saunalaval.
Kuna rattaretke korraldamise mõte langes viljakale pinnasele, tuli hakata kohe komsomoli ja teiste toonaste instantside juhtninadega asja kooskõlastama, et ürituse toimumisega ei kaasneks mingeid tõsiseid jamasid. "Paratamatult oli olukord pingeline, sest see oli ju üks suur "sõbralik rahvaste pere", kus võimutses KGB, sõjavägi ja korruptsioon. Siiski oli poliitiline seis juba nii kaugele arenenud, et niisama lihtsalt kedagi võlla tõmmata ei saanud," kirjeldab Hunt tollast õhkkonda.
Tagantjärgi tõdevad asjaosalised täna kergendustundega, et midagi hullu ei juhtunudki, kuid vähemalt Hundile üritasid punavõimud esimese rattaretke järel kohe kohta kätte näidata.
Hunt elas toona Altjal mereäärses piiritsoonis. Maja juures oli tal üleval plagu, millel oli kujutatud suurt Vene sääske Eestist verd imemas. Kuigi aasta oli siis 1988 ning võimu alustalad juba murenesid, oli sellise sõnumi eksponeerimine siiski provokatiivne julgustükk.
...Ajaloolise tõe huvides olgu märgitud, et Roheliste rattaretke juhtloosungi "Kuidas elad, ..." mõtles välja Tiit Hunt.
