Igas ajalehes "Punane Täht" oli sporditeadete rubriik (vaata näiteid allpool). Vahel harva oli ka ülevaateid matkadest. Mõlemast leiad näiteid ka mitmete koolide mälestuskivide tutvustuste juurest. Matkamist võib väikeste mööndustega samuti pidada koduloouurimiseks.  

Artiklid matkadest ja ekskursioonidest väljaspool Eestit on paigutatud Reisijutud rubriiki. Tegelikult ka Velikije Luki ja Kuramaa monumentide tutvustuste juurde on lisatud mitmeid matkajutte nimetatud kohtadesse. 

20.08.1972 lehes on hea artikkel matkast mööda Eestit: Palamuse, Luua, Alatskivi, Koosa, Kavastu, Kastre, Elva (kindral Potapovi mälestusmärk). Kahjuks ei ole arusaadav, kes on matkajad.  

26.06.1975 - artiklis soovitatakse mitmeid toredaid kohti meie maakonnas, kuhu teha väljasõit või minna jalgsi (järved ja muud ilusad kohad, ka mitmed monumendid). Üle poole artiklist võtab aga enda alla kriitika lõhkujate ja lagastajate aadressil. Nende "töö" tulemuseks on rikutud näiteks bussiootepaviljonid ja suunaviidad. 23.07.1964 - soovitus matkata Neerutisse.

 

Poliitpropagandaga seonduvad matkad

Nõukogude ajal korraldati sageli rahvamatku (põhiliselt 9. mai ehk Võidupüha puhul). Neist võtsid osa enamasti koolide õpilased, aga ajalehekuulutusi vaadates, olid matkama oodatud kõik huvilised. Sihtkohtadeks olid Suure Isamasõjaga seonduvad paigad, näiteks Loksa vennaskalmistu, Loksa lahingupaik, Vilgu teeristi lähedal asuv punaarmeelase haud, Rägavere lahingupaik, enamik vennashaudu jms kohad.  Lisaks matkamisele oli päevakavas veel mitmeid ettevõtmisi: miiting ja pärgade panek vennashaual, veteranide külastamine, luuremängude mängimine, orienteerumisvõistlused, teatejooksud, korjati ravimtaimi. Kasutusel olid käiseembleemid (hind 5 kopikat). Osavõtt oli massiline (näiteks 9. mail 1965 matkas 8784 huvilist). Ajalehes "Punane Täht" avaldati mitmeid matkade eelteateid või kokkuvõtteid (näiteks 29.04.1965, 6.05.1969, 7.05.1970, 12.05.1970).

• 13.05.1965 - ülevaade erinevates kohtades toimunud üritustest (orienteerumisvõistlused, Kadrinas ümber asula teatejooks, ravimtaimede korjamine, kohtumine sõjaveteraniga jms).  
• 5.05.1983 - eelteade erinevatesse kohtadesse toimuvatest matkadest (Vilgu, Loksa).  
•  9.05.1959 - Rakvere ümbrusesse korraldatavatest ühepäevastest jalgsi- ja jalgrattamatkadest.
• 14.05.1959 - jalgrattamatk Rakvere ümbruses (Vaeküla, Nurkse, Põlula kanti).
• 14.05.1959 - jalgsimatk Rakvere ümbruses (Vinni mägedesse).
• 21.05.1959 - jalgsi- ja jalgrattamatkast Rakvere ümbruses. 

22.09.1964 - Rakvere rajooni fašistidest vabastamise aastapäeva tähistamiseks korraldatud rahvamatkal osales üle kolme tuhande huvilise. Külastati ka mitmeid monumente. Artikli juurde on lisatud foto Rakvere vennashauamonumendist. 

Konkurssiga "Tunne oma kodumaad" tähistati Suure oktoobri 50. aastapäeva. Ajalehes "Punane Täht" 17.03.1966 on juttu osalemise tingimustest. Põhiline on muidugi ürituse raames punategevuse uurimine ja jäädvustamine. Vähemalt üks matkagrupp külastas Rägavare lahingupaika.

Septembris 1968 toimus kommunistlike noorte motomatk "ÜLKNÜ 50" . Sõideti marsruudil Rakvere - Haljala - Varangu HEJ - N. piirivalveväeosa (arvatavasti Mahus) - Kunda vennashaud - Raudkatku (Alice Tisleri lapsepõlvekodu) - Viru-Nigula vennashaud - Toomika (perekond Lokotaride elukoht)  - Viru-Jaagupi (vennashaud?) - Väike-Maarja (vennashaud?) - Loksa vennashaud. Mitmes kohas olid pidulikud miitingud, monumentide juurde asetati lilli ja pärgi. Motomatkast on ülevaade ajalehes "Punane Täht" 21.09.1968.

16.02.1978 - eelteade matkasarjast "Tunne oma kodukolhoosi", mille viimane etapp toimub 19.03 Aburisse, kus avatakse Virumaa esimese kolhoosi mälestustahvel (http://www.monument.ee/vaike-maarja-vald/aburi-kolhoos-uus-elu).

 Matkasid koos väiksemate võistlustega korraldati ka muudel põhjustel (näiteks pioneerielu huvitavaks muutmiseks, "Punane Täht" 10.10.1970).

 

2. Koolide ja kodulooringide korraldatud matkad

Tegelikult võib ka tavalisi klassiekskursioone koduloouurimiseks nimetada. Olid ju paljud lapsed esimest korda koduümbrusest kaugemal ja tutvuti sealsete paikade olulisemate vaatamisväärsustega (sh monumentidega):

• 28.06.1958 - põhjalikult on kirjeldatud Roela kooli VI klassi ekskursiooni marsruudil Roela-Tallinn-Juuru-Mahtra. Monumentidest on nimetatud "Russalkat", 1905. aasta ülestõusu monumenti "Estonia" teatri taga, Mahtra sõja monumente).
• 30.07.1960 - pikem artikkel Roela kooli VII klassi õpilaste ekskursioonist Saaremaale (Sõrve poolsaarel asuvad monumendid, Schilleri monument Virtsus).
• 22.08.1957 - foto Väike-Maarja keskkooli õpilaste rattamatkast. 

• 16.08.1958 - Rakvere Pioneerimaja matkagupp asus 16-päevasele jalgrattamatkale. Külastatakse vabariigi keskrajoone ning Hiiu- ja Saaremaad. Matkal püütakse võimalikult rohkem külastada ajalooliste sündmustega seotud ja muid tähtsaid kohti. 
• 25.11.1958 - Rakvere Pioneerimaja kodulooringi õpilased tegid vastavad eksamid ja said matkainstruktoriteks.
• 9.08.1958 - Rakke Keskkooli õpetaja Helmut Joonuks kirjutab matkast mööda Eestit. Reisikirjelduses on nimetatud ka mitmed monumendid (Palmse näljakangrud, Kotkamäel asuv Karl Magnus von Pahleni monument, Klooga koonduslaagris hukkunute monument, Keilas tulevase 3.02.1918 lahingus sakslastega hukkunud punakaartlaste monumendi asukoht, Tšaikovski memoriaalpink Haapsalus, puusildike Tšaikovski 1867. aastal Haapsalu elukoha aiaväraval, Haapsalus on ka Bernhard Laipmanni, Rudolf Tobiase, Ernst Enno, dr Hunniuse monumendid, peeter Suure ja F. Wiedemanni mälestustahvlid).
• 20.08.1959 -  Rakvere Pioneerimaja matkagupp oli kahenädalasele jalgrattamatkal. 820-kilomeetrise matkal külastati Lõuna-Eestit ja jõuti ka Petserisse. Teekonnal nähti palju huvitavat ja imetleti kaunist loodust.  
• 15.10.1959 - Rakvere I 7-kl. kooli ajaloo-kodulooringi jalgrattamatkast Rägavere kooli koduloonurga-muuseumiga tutvumiseks. Tagasiteel tehti peatus Kreutzwaldi kivi juures.
• 7.06.1962 - Rakke Keskkooli rännuhuvilised korraldavad matkalaagri. 
• 22.12.1964 - Vabariiklik Turismi-Ekskursiooni Jaam korraldas rajoonide matkaorganisaatorite nõupidamise ja ekskursiooni.  
• 19.08.1967 - Rakevere Pioneeride Maja kodulooringi lennureisist Kihnu saarele. 
• 27.02.1968 - Rakke Keskkooli suusamatkast Rohe lahingupaika, Kärde rahumajakesse ja "Kevades" tutvustatud paikadesse Palamusel.
• 25.04.1968 - Rakvere Pioneeride Maja ekskursioonist Tallinnasse. 
• 23.05.1968 - Rakvere Pioneeride Maja ekskursioonist Tartusse. 
• 4.06.1970 - Rakke keskkooli õpilaste kodu-uurimisalasest ekskursioonist Äntusse, Assamallasse, Jõeperesse ja Järvamaale. 
• 14.07.1970 - Rakvere Pioneeride Maja kodulooringi ekskursioon Saaremaale. 
• 10.10.1972 - ülevaade Rakvere I Keskkooli IX-klassi ekskursioonist Kirde-Eesti lahingupaikadesse. Tutvutakse mitmete monumentidega. 
• 16.10.1973 - Väike-Maarja Keskkooli pioneerid matkamas isade võitluspaikades ja kultuuriloolistes kohtades (Porkuni lahingu kohad, Tuudur Vettiku sünnikoht Unikülas, Eduard Vilde sünnikoht Pudiveres, Struve post Simunas, Avanduse teeristil maaparanduse mälestuskivi, Eduard Vilde elukoht Muugal, Avinurme lahingu mälestuskivi ja dekabrist Küchlebeckeri memoriaalkivi, partisanide mälestuskivi Katasel).
• 23.10.1973 - Rakvere I Keskkooli õpilaste matkast Võru- ja Pihkvamaal. Tutvuti mitmete monumentidega (Võru Rajooni Sõjakomissariaadi õul on monument Võrumaa esimeste bolševike  mälestuseks, Võru kalmistule on maetud palju Suures Isamaasõjas hukkunuid, Reedapalu nõukogude aktivistide hukkamispaik, Kubija vennashaud, Vastseliina kalmistu vennashaud). 
• 30.05.1974 - Eestis on suveks määratud 37 baaskooli, kus on matkajatel ja ekskursioonidel olijatel võimalus ööbida. Rakvere rajoonis on nendeks koolideks Kunda Keskkool ja Karitsa 8-kl. Kool. Baaskoolide poolt on voodid, madratsid või võimlemismatid. Magaja peab kaasa võtma voodipesu ja teki.
• 1.11.1980 - Rakvere 3. Keskkooli klassidevaheline komsomoli 62. aastapäevale pühendatud matkamäng "Tunne oma kodulinna". 

 

Asutuste, majandite ja ettevõtete korraldatud matkad: 

• 1.07.1976 - Väike-Maarja Kultuurimaja pensionärid käisid kirjanduslikul ekskursioonil "Tõe ja õiguse" sünnimail Vargamäel. Peatus tehti ka Albus asuva Tammsaare monumendi juures. 
• 23.06.1983 - Viru-Kabala raamatukogu korraldas kirjandusliku ekskursiooni Mahtrasse (möödus 125 aastat talurahva ülestõusust). Külastati sõjas langenute mälestuskivi ja verepõlluks nimetatud kivi.  
•  11.05.1971 - KIT-i meeskoori reisist Saaremaale (külastati ka Tehumardi öölahingu monumenti). 
• 29.05.1975 - Raamatusõprade ühing korraldab matka Rakvere linnas asuvatesse kirjanduslikesse paikadesse. Kogunemine Kreutzwaldi monumendi juures. 

 

Artiklid malest on tervituseks minu kunagistele malesõpradele ja ratsutamisartiklitega tervitan minu ratsutamishuvilisi klassiõde ja klassivenda. Kui juba nimed on artiklites, siis järelikult saadi võistlustel kõrgeid kohti!

Mõned spordi ja puhkuse veetmise artiklid

• 12.12.1940 - Rakvere koolinoored asutavad kehakultuuri kollektiivi. 
• 10.06.1941 - põhjalik ülevaade Võsul puhkamise võimalustest. 
• 2.04.1949 - Uljaste järvele rajatakse ujulat ja hüppetorni. 
• 6.07.1950 - Viru-Jaagupisse rajatakse uut spordiväljakut. 
• 31.08.1950 - kosutav suvepuhkus. 
• 3.12.1955 - Rakvere Rajooni Kultuurimaja juures alustab tegevust malering.
• 30.12.1958 - rajooni parima sportlase valimine.
• 30.12.1958 - algab järjejutt Rakvere male 50. tegevusaastast.
• 29.11.1960 - algavad kabevõistlused ajalehe "Punane Täht" auhinnale. Osaleda võivad kõik kabehuvilised. Kohtuniku kommentaar.
• 2.06.1964 - Võsu puhkekodust.
• 7.06.1969 - Salla kalameeste tegevusest.
• 8.04.1971 - Rakke koolis õpetatakse keskkooliklassides kodu-uurimist fakultatiivse õppeainena. Õpilased tegid väljasõidu Paide rajooni. 
• 18.02.1971 - tulekul on Neeruti suusamaraton (meeskonnavõistlus) ajalehe "Punane Täht" rändauhindadele.
• 5.08.1971 - Simuna sovhoosi puhkeala väljaehitamine Mällol.
• 2.11.1971 - Mällol hakkab puhkebaas valmis saama. paisjäve ääres saab edaspidi supelda ja paadiga sõita.

• 30.11.1971 - Rakvere jalgrattasõidu seltist "Union" (1893-1899). 
• 29.02.1972 - Rakvere male algusaaastatest (1906-1912).
• 11.09.1975 - Rakkest vägeva poole sõites on enne raudteed vasakul pool teed Selja järv. Artiklis on juttu selle järve saamisloost. Tänasel päeval hea ujumisjärv!
• 7.06.1977 - Rakveres toimus elavmale.
• 15.10.1981 - Rakke Lubjatehas rekonstrueerib Ao külas endisest talumajast puhkebaasi.

• 22.08.1981 - Roela-Liival on Rakvere Metsamajandi hobubaas.
• 13.10.1983 - Roela-Liival toimusid metsatöötajate päeva puhul ülevabariigilised ratsavõistlused.
• 15.05.1984 - Rakvere vaateratta töötamise ajad. Seadeldise ametlik nimi on vertikaalkarussell.
• 26.05.1984 foto Rakvere vaaterattast.

• 25.10.1984 - Roela-Liival toimisid ratsaspordivõistlused.
• 25.05.1985 - males on Rakvere koolinoorte tase üsna kehv. ????
• 22.10.1985 - ratsavõistlused.
• 19.06.1986 - Sallas valmis tenniseväljak.
• 23.05.1987 - ratsutamisvõistlused.
• 21.04.1987 - malevõistlustest. Siin on ka juttu turniirist "Rakvere 87", kus Heiki Koovil õnnestus saada C-grupis esimene koht. Küll ma olin tubli!
• "Virumaa Teataja" 17.0.12015 - meenutatakse 50 aastat tagasi avaldatud artiklit Tapale ujula ja suveaia rajamisest. 

 

Mõned näited Põlula kandi sporditegevusest: 16.08.1947 (valla ujumisvõistlused), 21.08.1948 (Ralvere-Põlula malematš tulemas), 26.08.1948 (toimus Rakvere-Põlula matš males ja kabes), 23.08.1949 (Põlula rahvamaja tegemistest, rajatakse spordiväljakut). 

 

Lisan siia rubriiki ka ühe meditsiiniuudise ajalehest "Viru Sõna" 25.12.1948: Kadrina haiglat juhib kulak ja seepärast on siis olukord väga halb. 

Mujale tõsta:

23.08.1958 - Oktoobrirevolutsiooni 41. aastapäeva ja komsomoli 40. aastapäeva tähistamiseks korraldab ajalehe "Punane Täht" toimetus kirjandusliku omaloomingu võistluse lühijutu, olukirjelduse ja följetoni žanrites.