Eesti monumentide e-kataloog

Kivile pandi kroon otsa aastal 27. oktoobril 1984. Algne kroon oli pronksist, aga see varastati aastal 1996. Uus kroon tehti betoonist ja avati 17.10.2003.

Mälestuskivist on juttu ajalehes "Virumaa Teataja" 18.10.2003 ilmunud artiklis http://vana.www.virumaateataja.ee/index.html?op=lugu&rubriik=49&id=13366&number=547.

Vinni NST arhiivis on monumendi avamist kirjeldatud järgmiselt:

Vinni NST 40. aastapäeva üritused 27. oktoobril 1984.a. Fr. R. Kreutzwaldi mälestusmärgi avamine Kaarlis

Kella 14.00-ks saabusid Kreutzwaldi kivi juurde Kaarli rahvamaja lähistele Aluvere 8. kl. kooli, Vaeküla EIK ja Vinni NST õpilased ja õpetajad, Vinni NST keskuse ja Kaarli osakonna töötajad, pidustustele kutsutud külalised.

Mälestusmärk ja kivi, kuhu on raiutud tekst on kaetud. Rakvere Metsamajandi orkester mängib eesti muusikat. Miitingu avab Vinni NST direktori asetäitja Paul Randroo ja annab sõna Rakvere Rajoonidevahelise Koduloomuuseumi teaduslikule töötajale sm. Joonuksile, kes esineb päevakohase ettekandega. Sõna võtab sm. Randroo, kes palub eemaldada mälestusmärgilt katte Rakvere rajooni RSN TK esimehelt sm. M. Sistokil ja Vinni NST direktoril H. Kallastel. Orkester mängib eesti rahvalaulu. Esinevad Aluvere 8. kl. kooli ja Vinni NST õpilased, esitatakse laul „Meil aiaäärne tänavas”, luuletusi, katkendeid „Kalevipojast”. Sõna võtab Kaarli küla RSN TK esimees, sm. Köök, kes avaldab tänu mälestusmärgi avamise eest Vinni NST juhtkonnale ja ARS kunstnikule sm. Veeberile.

Õpilased asetavad lillekorvi mälestusmärgi jalamile. Sõna võtab Energia kolhoosi esimees Suurmets ja asetab lilled mälestusmärgi jalamile.

Miitingu lõpuks kell 14.30, orkester mängib „Mu isamaa on minu arm”.

Kreutzwaldi kivi ümbrus oli heakorrastatud ja puhas, mälestusmärgi peakunstnik, kes viibis kivi juures eile (26. X) istutas sinna 3 taime.

Kreutzwaldi mälestusmärgi näol said Kaarli k/n rahvas uue nägusa kultuurimälestise, kus hakkab käima palju turiste ja korraldatakse suvepidusid. Traditsiooniliselt on see jaanitulede tegemise paik.

1985.a. jätkub mälestusmärgi ümbruse heakorrastamine. Mälestusmärgi juures eraldi kivil on tekst: „Siin end. Kaarli mõisa lähistel möödusid Fr. R. Kreutzwaldi lapsepõlveaastad” kavas on suurele kivile veel raiuda tekst „Kreutzwaldi kivi” (või Fr. R. Kreutzwaldi mängukivi). Rahvasuus kannabki tohutu, pikse poolt lõhestatud kivi sellist nimetust, Kreutzwald käinud lapsena sellel kivil ronimas ja mängimas. Mälestusmärk kujutab endast suurt pronksist kuninga krooni (karjapoiss on kuningas), mis on kaunistatud rahvuslike joonistustega.

Üritusest võttis osa ENSV ÜN presiidiumi es.aset. Meeta Vannas.

Tänased fotod: