Eesti monumentide e-kataloog

Mälestustahvel avati komsomoli 50. aastapäeval, 29.10.1968, Õitsengu ja Haljala kolhoosi kommunistlike noorte poolt. Arvatavasti kadus seegi mälestustahvel 90-ndate alguses.

Olemasolevad elektrisüsteemid said Teise maailmasõja ajal suuri purustusi. Nii tuli maapiirkondade elektriga varustamiseks hakata otsima uusi võimalusi. Lahenduseks olid väikesed hüdro- (HEJ) ja soojuselektrijaamad, mida sai (nõukogudeagset kirjanduse andmetel) rajada:

1. väikeste kulutustega (sh riigi poolt soodsad laenud elektriühistutele),
2. peamiselt ühiskondliku töö korras (ühistu liikmed, komsomoli jt noorteorganisatsioonide, kohalike organite ja tööstusettevõtete šeflusabi),
3. väheste asjatundjate järelvalvel (abiks riiklik trust Maaelekter: ehituse projektid, eelarve, ehitustööde tehniline juhendamine, seadmete monteerimine, materjalide hankimine.).

1946 alustati ettevalmistusi Karulõpe külasse (nüüd enam sellist küla nime ametlikult ei ole), Selja jõele Varangu HEJ ehitamiseks. Vanasti asus siin vesiveski. Paraku paberil planeerimisest kaugemale ei jõutud. Ebaedu põhjuseid oli mitmeid: kartused, et kõigile elektriühistus osalejatele ei jätku ikkagi elektrit, et pole kusagilt võtta vaba (tasuta) tööjõudu, et on suur puudus töövahenditest ja ehitusmaterjalidest.

10. juulil 1947 toimus Haljala külanõukogu komsomolikoosolek, kus otsustati (eeskujuks Leevaku HEJ ehitajad) aktiivselt osaleda Varangu HEJ ehitusel. Tööd korraldava staabi juhiks valiti ELKNÜ Virumaa komitee instruktor Valvi Jõe. Esimene Rakvere rajooni komsomoli löökehitus võis alata.

11. juulil alustaski tööd üle 20 noore. Esimeseks ülesandeks oli 130m pikkuse kanali laiendamine-süvendamine. Lööktööga liitusid ka teiste valdade komsomolikomiteed ja (tolle aja kõnepruugis) organiseerimata noored, samuti mitmete koolide õpilased ja asutuste töötajad. Töö kiirendamiseks kehtestati töönormid, peeti brigaadidevahelisi sotsialistlikke võistlusi, talguid. Töötulemustest oli juttu peaaegu igas ajalehes Viru Sõna ja Noorte Hääl.

Hästi palju oli käsitsi tööd. Kunda tsemenditehasest saadud vanade raudteerelsside ja vagonettidega ning kohapeal valmistatud kanderaamidega sai osaliselt tööd kergendada. Foto: I. Reidi, 7.08.1947, Noorte Hääl.

16. augustiks oli enamik komsomolile määratud töid tehtud: kanal ja turbiini süvend kaevatud, tammi muldkeha kohale kantud, 24 m sild uude kohta tõstetud, Varangu-Haljala elektriliini tarbeks postid saetud ja laasitud. Sügisel süvendati kanalit sapööride abil. Oktoobris paigaldati turbiin ja enne Suure Oktoobrirevolutsiooni 30. aastapäeva saadigi HEJ tööle. Elektrijaama 50kW võimsusest piisas 400 majapidamise valgustamiseks (elektrimootoreid kasutati veel vähe).

Haljala muuseumis on hoiul elektrijaama kõige noorema ehitajale, Miralda Kaevule, antud audiplom (Arnold Meri allkirjaga).

Kokku ehitati Eestis 1946-1950 14 hüdroelektrijaama koguvõimsusega ca 580kW, mis moodustas üldisest elektritoodangust tegelikult väikese osa.

Artikleid Varangu HEJ ehitamisest ilmus maakonnaajalehes "Viru Sõna" väga sageli, ka riiklikes ajalehtedes  ilmusid üksikud teated, näiteks

• 20.07.1947 ajalehes Viru Sõna oli artikkel, kus teatatati Rägavere ja Undla valla noorte abist.
• 30.07.1947 ajalehes Noorte Hääl oli artikkel Varangul toimunud talgupäevast.
• 1962. aasta talvel ilmus ajalehes Punane Täht pikk järjejutt.

Foto: Helmut Joonuks, 1976, Muinsuskaitseameti arhiiv.

Hoone on aastaid seisnud kasutuseta, kuigi vähemalt seitsmekümnendatel olid majas korterid.

Foto: Helmut Joonuks, 1976, Muinsuskaitseameti arhiiv.

Suvel 2007 oli teeääres viit.

Suvel 2010 oli see viit kahjuks ümber kukkunud. Orienteeruda tuleb punase ehitussoojaku järgi. Ka elektrijaama katus paistab tee peale ära.

Sarnaselt teeviidaga oli ka sild aastal 2007 veel "püsti".

Suvel 2010 oli silla esimene postivahe juba hävinenud.

Varangu koolimaja, kus majutati kaugemalt saabunud elektrijaama ehitajaid.

Kunagi oli koolimaja kindlasti päris kena ehitis.