Eesti monumentide e-kataloog

Tänaseks on monument eemaldatud ja asendatud neutraalsemaga. Foto august 2023. 

 

Monument avati 9. mail 1959. Millal korrastati matmispalats (tänavakivid ja uued nimeplaadid)?

Ajalehes "Viru Sõna" 3.07.1948 antakse ülevaade 27. juunil 1948 Viru-Nigula kalmistul toimunud vennashauamonumendi avamisest:

• Monument valmis Mahu valla partei-algorganisatsiooni, kommunistlike noorte, valla naiskomisjoni ja Aseri Tellisetehase tööliste ühistööna.
• Monument oli massiivsel alusele rajatud terrassiline obelisk metallteraviku ja viisnurgaga tipus ning esiküljel sõnad: "Au kangelastele, kes langesid kodumaa vabaduse ja sõltumatuse eest 1941-1945".
• Siia kalmistule maeti aastatel 1941-1945 hukkunud 18 sõjameest.
• Monumendi avamisel osales palju rahvast.
• Monumendi avas Mahu partei-algorganisatsiooni sekretär A. Tiilen.
• Kõnega esines Mahu valla täitevkomitee esimees F. Timusk.
• Järelhüüetega esinesid ja pärja panid Mahu parteiorganisatsioon, tsemenditööstus "Punane Kunda", Aseri Tellisetehase töölised, Rannu külanõukogu naiskomisjon jt. asutised ja organisatsioonid.

Foto vanast monumendist?

Ajalehes "Punane Täht" 14.05.1959 on juttu miitingust, mille käigus avati Suures Isamaasõjas langenud võitlejate auks püstitatud mälestusmärk:

• 9. mai õhtupoolik.
• Osaleb arvukalt ümbruskonna kolhoosnikke, teenistujaid ja õpilasi.
• Miitingu avab Rakvere Rajooni TSN Täitevkomitee aseesimees Upsi.
• Kõlab hümn.
• Esineb Šarikov.
• Sõnavõtuga esinevad "Oktoobri" ühismajandi sõjaveteranid Rikolas ja Kušanov.
• Leinamarsihelide saatel asetavad koosviibijad pärgi ja lilli mälestussamba marmorjalamile.

 Muinsuskaitseameti arhiivi andmetel on siia maetud umbes 70 langenut, neist 14 nimed on teada ja ka mälestustahvlitega tähistatud.

  

Viru-Nigula. Suures Isamaasõjas langenute vennashaua monument. Foto: Helmut Joonuks, 1975. RM F 1175:5, SA Virumaa Muuseumid, http://www.muis.ee/museaalview/2307833. Sama foto on ka ajalehes "Punane Täht" 18.09.1979.

 

Vennashaud Viru-Nigula kalmistul, 1971. RM F 757:4, SA Virumaa Muuseumid, http://www.muis.ee/museaalview/1673642.

 

Monument II maailmasõjas langenute vennashaual Viru-Nigulas, RM F 1341:2, SA Virumaa Muuseumid, http://www.muis.ee/museaalview/1382060.

 

Viru-Nigula, mälestussammas nõukogude võimu eest langenutele, 1980. aastad. RM F 1329:12, SA Virumaa Muuseumid, http://www.muis.ee/museaalview/1421196.

 

Foto andmed?

Sarnaselt teiste vennashaudadega, toimus ka siin iga aasta teemakohaseid üritusi. Tunnistust sellest annavad sissekanded Vasta Kooli pioneerimaleva päevikus: lillede-pärgade-vanikute viimine, pioneeride esinemised, sõdurite aupaugud, miitingud, külas sõjaveteranid, ühisrongkäik tõrvikutega jne. Lisaks on sageli käidud ka teistes kohtades: piirivalvurist jefreitor Kalinini haual Mahus (siin asus pioneerilaager, "Punane Täht" 29.06.1972), punaarmeelase Benini haual Letipeal (http://www.monument.ee/viru-nigula-vald/letipea-ivan-benin), Lokotaride kivi juures Toomikal (http://www.monument.ee/viru-nigula-vald/toomika-perekond-lokotar). 

Artiklid ajalehest "Punane Täht": 5.11.1959 (Oktoobrirevolutsiooni 42. aastapäeva tähistamine), 30.04.1960 (maipühade tähistamise eelteade), 4.11.1961 (Oktoobripühad on tulekul). 

Fotod 2023: 

 

 

2016 on näha, et matmisplats on kaetud tänavakividega ja paigaldatud on uued nimetahvlid. 

 

 

Fotod 2007-2010:

Erinevalt teistest vennashauamonumentidest on siinsel juttu ka hukkunud partisanidest.

 

 

Suvel 2