Eesti monumentide e-kataloog

Mälestustahvel hoonel Võsu mnt 2 avati 26. jaanuaril 1994.

Osvald Tooming sündis 26. jaanuaril 1914 Jädiveres (Vigala vallas) metsavahi pojana. Ta suri 6. juunil 1992 Tartus. Haljalasse saabus ta peale vabanemist vangilaagrist, kuhu punavõim oli ta saatnud aastal 1951. Siin töötas ta vabakutselise ajakirjaniku ja kirjanikuna. Oli Eesti Nõukogude Kirjanike Liidu Liige (1947-1950 ja 1955-1992) ja Eesti Looduskaitse Seltsi asutaja (1966). Ajalehes "Viru Sõna" 20.06.1992 avaldati tema nekroloog. Ta on maetud Tartusse, Raadi kalmistule. 

Hea ülevaade Osvald Toominga elust on ka ajalehes "Kuulutaja" 12.12.2014 artiklis. 

Mitmetes koolides ja rahvamajades lavastati moraali ja eetika probleeme käsitlev romaani "Perekond Kirretid" põhjal kirjanduslikke kohtuid.

Näiteks on ajalehes "Punane Täht" 30.06.1959 juttu kohtupidamisest Karepa rahvamajas.

Osvald Tooming esineb romaani "Perekond Kirretid" arutelul Kabala rahvale, juuni 1959. Eesti Kirjandusmuuseumi kogu.

Rakvere Teatri lavastus "Perekond Kirret", RM F 347:19, SA Virumaa Muuseumid, http://www.muis.ee/museaalview/1876429.

Kirjanikust saab lugeda: http://et.wikipedia.org/wiki/Osvald_Tooming, ka mitmes allpool nimetatud artiklis on tema eluloost ja loomingust juttu.

 

Artikkel mälestustahvli avamisüritusest ilmus ajalehes "Virumaa Teataja", 27.01.1994. Siit saame teada, et 26. jaanuaril 1994 tähistati Osvald Toomingu 80. sünniaastapäeva mälestustahvli avamisega tema kunagisel elukohal:

• Mälestustahvli avas Haljala vallavanem Jüri Sikkut. Laulis Haljala lastekoor Viivi Vooranna juhatamisel.
• Kirjaniku loomingust rääkisid Vihula Algkooli direktor Salme Heinla ja Annikvere Põhikooli õpetaja Leelo Kallaste.
• Haljala Keskkooli abiturient Jane Laur tutvustas kodu-uurimistööd Osvald Toomingast.

 

Artiklid maakonnaajalehest "Punane Täht":

1. Osvald Tooming oli sage külaline koolides, rahvamajades või käidi tema juures külas:

• 4.04.1959 - kirjanik oli külas Haljala rahvamajas. 
• 12.03.1960 - Vaeküla Internaatkooli kirjandus- ja näiteringis osalejad tegid suusamatka Haljalasse, Osvald Toominga juurde. 
• 16.02.1974 - kirjanik oli külas Kunda klubis.
• 30.05.1974 - kohtumine Kunda keskkooli III b klassi õpilastega Haljala jahimajas.
• 30.03.1976 - Roela sovhoosi klubis toimus kohtumine raamatusõprade ühingu Roela algorganisatsiooni liikmetega.
• 2.11.1978 - Väike-Maarja Kultuurimaja juures töötavas kultuuriülikoolis oli külas Osvald Tooming. 

2. Ta kirjutas ka ise mitmed ajaleheartiklid või vastas ajakirjanike küsimustele:

• 1.05.1969 - Toominga artikkel kevadest, sõjast/vaenlastest, nälgijatest, ükskõiksusest.
• 6.05.1971 - kirjutab Jõeperes asuvast pargist (Kreutzwaldi sünnikoht), kuhu on istutatud/istutatakse "Kalevipojas" nimetatud puid, http://www.monument.ee/kadrina-vald/joepere-friedrich-reinhold-kreutzwald.
• 19.12.1974 - ajalehetoimetus ootab lugejate küsimusi Osvald Toomingale.
• 31.12.1974 - pika intervjuu põhisisuks on inimese suhted loodusega, aga lühidalt oma ka juttu tema punategevusest Rakveres gümnaasiumis õppimise ajal.
• 4.02.1978 - Osvald Tooming kirjutab loodusest.
• 9.05.1981 - kutsub huvilisi Jõepere parki korrastama. Tutvustab pargi ajalugu.

3. Suuremate juubelite puhul sooviti kirjanikule õnne:

• 25.01.1964 - kirjaniku 50. sünnipäevale pühendatu artikkel. Juttu on nii eluloost kui ka loomingust.
• 26.01.1974 - kirjaniku 60. sünnipäevale pühendatud artikkel. Juttu on tema eluloost ja Rakvere rajooniga seonduvast loomingust.
• 3.02.1979 - välja mõeldud intervjuu peale kirjaniku 60. sünnipäeva, eluloost, loomingust.
• 26.01.1974 - juubilar koolinoorte keskel. 
• 26.01.1974 - õnnesoovid loodusesõbrale.
• 26.01.1984 - kirjaniku 70. sünnipäevale pühendatud artikkel. Juttu oma seostest loodusega. Mõni aasta tagasi asus ta elama Viljandisse.

4. Kui mujal Eestis oli ta tuntud eelkõige kirjanikuna, siis Lääne-Virumaale teati teda ka kui suurt loodusesõpra:

• 4.05.1971 - meenutatakse, et tema oli ajalehe erilehekülje "Loodusesõbra pilguga". Esimesed artiklid avaldati kolm aastat tagasi.
• 15.04.1986 - kirjanikku mäletatakse Haljalas suure loodusesõbrana.

 

Artiklid ajalehes "Virumaa Teataja":

• 3.06.2005 - Haljala kirikaia ääres seisab nüüd pihlakapunane palkpink, mis on pühendatud Haljaga seotud kolmele Toomingule: Osvaldile ning tema poegadele Jaanile ja Peetrile. 

 

• 28.09.2012 - Peeter Toominga sünnipäeval andis Haljala vallavalitsus üle tänavuse Toominga nimelise fotopreemia, mille seekord pälvis pildiseeria president Arnold Rüütlist. 

 

Osvald Tooming fotodel Rahvusarhiivi fotode andmebaasis.

Osvald Tooming koos perega,11.07.1971. RM F 1308:7, SA Virumaa Muuseumid, http://www.muis.ee/museaalview/1404801.

Osvald Tooming oma kodus Haljalas, RM F 562:6, SA Virumaa Muuseumid, http://www.muis.ee/museaalview/1861217.

Osvald Tooming oma töölaua taga, RM F 562:1, SA Virumaa Muuseumid, http://www.muis.ee/museaalview/1861126.

Kirjanik Osvald Toominga elukoht Haljalas, RM F 510:14, SA Virumaa Muuseumid, http://www.muis.ee/museaalview/1766976.

 
Osvald Toominga kodu Haljalas, tema naise vanemate maja Haljala-Võsu teeristil. RM F 512:7, SA Virumaa Muuseumid, http://www.muis.ee/museaalview/1776258.

Osvald Tooming jahil, RM F 562:4, SA Virumaa Muuseumid, http://www.muis.ee/museaalview/1861197.

Kalamees Rudolf Sirge ja jahimees Osvald Tooming suitsu tegemas Eesti NSV Kirjanike Liidu IV kongressil, 1958. Eesti Kirjandusmuuseumi kogu.

Stseen Osvald Toominga näidendist "Kükakünka kuningas" Assamalla valla "Tuleviku" ja "Kungla" kolhooside näitetrupi esituses. RM F 156:13, SA Virumaa Muuseumid, http://www.muis.ee/museaalview/1904246.

Aastal 2010 oli veel valgusfoor kirjaniku maja ees. Nüüd on valgusfooride asemel ringtee ja üks valgusfoor on säilitatud vaatamisväärsusena kiriku juures.