Jõepere Friedrich Reinhold Kreutzwald

Friedrich Reinhold Kreutzwald (26.12.1803–25.08.1882) oli kirjanik, eesti kirjakeele arendaja ja arst. Tuntud on tema koostatud rahvuseepos „Kalevipoeg", mitmesugused rahvavalgustuslikud teosed, luuletused, lastejutud, tõlked

Ta sündis Kadrina kihelkonnas, Jõepere mõisas, Ristmetsa külas. Tema ristijaks oli Kalevipoja lugude esimene koguja, Kadrina pastor Knüppfer. Poisile pandi nimeks Friedrich Reinhold (perekonnanime Kreutzwald sai ta alles kooliajal).

Siin ta elas vaid mõne kuu, siis kolis pere Rakvere lähedal asuvasse Kaarlisse (http://www.monument.ee/someru-vald/kaarli-kreutzwald-pargis, http://www.monument.ee/someru-vald/kaarli-kreutzwaldi-kroonikivi).Raamatu "Tapa" andmetel käis Kreutzwald viimast korda oma sünnikohta vaatamas 1879. aastal.

Mõte Lauluisa mälestuse jäädvusatmiseks oli Eesti Wabariigi algusaastatel Kadrina pastoril Gustav Beermannil (http://www.monument.ee/kadrina-vald/kadrina-gustav-johannes-beermann).

Esimene monument

Avati umbes 1500 inimese osavõtul 25. mail 1933 (130 aastat sünnist).
Monumenti oli valmistataud 10 cm paksustest kuuseplankidest, ligi 0,7 m lai ja 1,5 m kõrge, pruuniks peitsitud püsttahukas, lameda viilukujulise tipuga.
Tekst põletati pusse: KAUGELT NÄEN KODU KASVAMAS. F. R. KREUTSWALDi SÜNNIKOHT". Tekstis oli väike (tahtlik) viga. Nimes oli z tähe asemel s. Põhjus oli selles, et nimede eestindamise ajal ei kõlvanud saksapärane kirjaviis.
Tegijad: Kadrina Põllumeeste Seltsi noorte osakonna puutöökursustel, kavandi autor insener Veeberg.
Monumendi ümbrusesse istutati neli kaske.
Infotahvlil monumendi juures oli ka nimetatud, et sünnikoha ahervare taastati??? Tegelikult oli selleks ajaks alles vaid väikeseid ahjutükikesi ja tellisepuru.
Monumendi õnnistas Kadrina tolleaegne kirikuõpetaja, praost Gustav Beermann. Kõne pidas Viru Maakonna-valitsusest E. Rosenberg (hilisema nimega Raatma). Kadrina kirikukoor laulis "Veel kaitse, kange Kalev", "Isamaa hiilgaval pinnalla paistab".

Puust asjad teatavasti looduses kuigi kaua ei püsi. Nii tekkiski kohalikul rahval mõte tuua puust tahvli asemel Jõepere mõisast suur põllukivi. Paraku algas sõda ja nii jäi hea mõte teostamata.

Teine monument

Avati 26. detsembril 1953, seoses kirjaniku 150. sünniaastapäevaga.
Autor: skulptor Juhan Raudsepp.

Monumendi juures korraldati sageli kohtumisi kirjanikega. Neid toimus nii 1930-ndatel (näiteks Gustav Suitsuga) ja ka nõukogude ajal (näiteks Osvald Toomingaga). Sageli on siia tee leidnud ka loodushuvilised.

Ristmetsa küla hävis 1960. alguses, kui siia kanti rajati nõukogude sõjaväeosa (suurtükiväe) õppepolügoon.

Foto: raamatust "Rakvere Gümnaasium 1912-1997". Loodusesõbrad Jõeperes. 70 a-d.

Raamatus "Tapa" kirjutatakse lk 35, et sinna tahtis Eesti Looduskaitse Seltsi Rakvere osakond istuda nii paljude puude liike, kui palju oli "Kalevipojas" nimetatud. Mis sellest ideest on saanud?

Põhjalikumalt on teemat käsitletud raamatus "Lauluisa sünnipaiga lugu" (MTÜ Neeruti Selts, 2003).

Tänased fotod: