Eesti monumentide e-kataloog

DrKM F 81:17, Dr.Fr.R.Kreutzwaldi Memoriaalmuuseum, http://www.muis.ee/museaalview/974723.

Puust monument kirjaniku arvatavas sünnikohas avati 25. mail 1933.

Kivist monument avati 26. detsembril 1953.

Monumendi asukoht  kaardil: 59.27628, 26.18213. Kadrinast 9 km Väike-Maarja poole. Maantee ääres on teeviit.  

Esimese teeviida leiab Assamalla-Kadrina tee äärest. 

"Virumaa Teataja" 9.09.1997 on juttu probleemidest mälestusmärgi juurde jõudmisel - väga vilets ja sõnnikune tee. Tänapäeval on olukord palju parem. Kahjuks on suure tee läheduses keelumärk ja nii saab edasi minna vaid jalgsi. Õnneks pole vaja kaugele minna.

Põlluteed edasi minnes tuleb järgmine teeviit.

Teeviit Jõeperesse, Fr. R. Kreutzwaldi sünnikohta. 1966., DrKM F 213:1, Dr. Fr.R. Kreutzwaldi Memoriaalmuuseum, http://www.muis.ee/museaalview/972681. 

 

Friedrich Reinhold Kreutzwald (26.12.1803–25.08.1882) oli kirjanik, eesti kirjakeele arendaja ja arst. Tuntud on tema koostatud rahvuseepos „Kalevipoeg", mitmesugused rahvavalgustuslikud teosed, luuletused, lastejutud, tõlked.

Ta sündis Kadrina kihelkonnas, Jõepere mõisas, Ristmetsa külas. Tema ristijaks oli Kalevipoja lugude esimene koguja, Kadrina pastor Knüppfer. Poisile pandi nimeks Friedrich Reinhold (perekonnanime Kreutzwald sai ta alles kooliajal). Siin ta elas vaid mõne kuu, kuna pere kolis Rakvere lähedal asuvasse Kaarlisse. Raamatu "Tapa" andmetel käis Kreutzwald viimast korda oma sünnikohta vaatamas 1879. aastal.

Ajalehes "Viru Sõna" 28.08.1947 on samuti Kreutzwaldi elus pikem lugu. 

Foto monumendist on ajalehtedes "Punane Täht" 23.07.1964 ja 26.12.1978 (see on pikem artikkel Kreutzwaldi elust). 

Ristmetsa küla hävis 1960. alguses, kui siia kanti rajati nõukogude sõjaväeosa (suurtükiväe) õppepolügoon.

Lauluisa mälestuse jäädvustamise mõtte algataja oli Eesti Wabariigi algusaastatel Kadrina pastor Gustav Beermann (http://www.monument.ee/kadrina-vald/kadrina-gustav-johannes-beermann).

Esimene monument

• Avati umbes 1500 inimese osavõtul 25. mail 1933 (130 aastat sünnist).
• Monumenti oli valmistatud 10 cm paksustest kuuseplankidest, ligi 0,7 m lai ja 1,5 m kõrge, pruuniks peitsitud püsttahukas, lameda viilukujulise tipuga.
• Tekst põletati pusse: KAUGELT NÄEN KODU KASVAMAS. F. R. KREUTSWALDi SÜNNIKOHT". Tekstis oli väike (tahtlik) viga. Nimes oli "z" tähe asemel "s". Põhjus oli selles, et nimede eestindamise ajal ei kõlvanud saksapärane kirjaviis.
• Tegijad: Kadrina Põllumeeste Seltsi noorte osakonna puutöökursustel osalejad, kavandi autor insener Veeberg.
• Monumendi ümbrusesse istutati neli kaske.
• Infotahvlil monumendi juures oli ka nimetatud, et sünnikoha ahervare taastati??? Tegelikult oli selleks ajaks alles vaid väikeseid ahjutükikesi ja tellisepuru.
• Monumendi õnnistas Kadrina tolleaegne kirikuõpetaja, praost Gustav Beermann. Kõne pidas Viru Maakonnavalitsusest E. Rosenberg (hilisema nimega Raatma). Kadrina kirikukoor laulis "Veel kaitse, kange Kalev", "Isamaa hiilgaval pinnalla paistab". Kas kõneles ka Jakob Liiv?
• Kas esines ka Lasila haridsusseltsi segakoor ja puhkpillide orkester?

Virumaa Teataja, 23.05.1933. 

 

Kreutzwaldi sünnikoha tähistamise komitee saadab 3.11.1931 kirja Muinsuskaitse nõukogule:

• Kadrina ja Jõepere noored tähistasid Kreutzwaldi sünnikohas ajutise muust tähisega. 
• Idee on omandada siin maad, et siia püstitada mälestuskivi ja rajada rahva park. 
• Kuna maaomanik soovib maatüki eest liiga kõrget hinda, aga komiteel ei ole raha. 
• Soovitakse Muinsuskaitseameti abi. 

13.11.1933 saabub vastus: Muinsuskaitse nõukogu eriti millegagi aidata ei saa. 

Foto: MTÜ Neeruti Seltsi arhiiv.

Foto: H. Kruusvald. Eesti Kirjandusmuuseumi kogu.

Foto: E. Selleke, 11.07.1950. Eesti Kirjandusmuuseumi kogu.

Foto: E. Selleke, 11.07.1950. Seisab vasakult viies kohalik teejuht. Eesti Kirjandusmuuseumi kogu.

Kuna puust tahvel hakkas mädanema ja tekst muutus raskesti loetavaks, siis tekkis kohalikul rahval mõte tuua puust tahvli asemel Jõepere mõisast suur põllukivi. Paraku algas sõda ja nii jäi hea mõte teostamata. Vanadelt fotodelt on näha, et vähemalt 1950 oli puust tahvel veel alles.

Plakat, Jõepere-Valgma Vabatahtlik Tuletõrje Ühing, rahvapidu, ETMM _ 8279 Af 31:2/T, Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum, http://www.muis.ee/museaalview/1532412. 

• "Viru Sõna" 26.08.1948 - matkagrupp külastab Kreutzwaldi sünnikohta. 

Teine monument

• Monumendi (graniitobelisk kirjaniku bareljeefiga) avamise eelteade avaldati ajalehes "Punane Täht" 24.12.1953 (Jõepere asus siis Tapa rajoonis). Siin on ka teade, et järgmisel aastal avatakse Tallinnas Kadriorus Kreutzwaldi monument. Samas 24.12.1953 ajalehes on ka juttu Kreutzwaldi juubeli tähistamisest Moskvas. 
• Avati 26. detsembril 1953, seoses kirjaniku 150. sünniaastapäevaga. 
• Autoriks on skulptor Juhan Raudsepp.

Foto: Kalle Soovik, 1956. RM F 47:2, SA Virumaa Muuseumid, http://www.muis.ee/museaalview/2011474.

Foto: Kalle Soovik, 1956. RM F 47:1, SA Virumaa Muuseumid, http://www.muis.ee/museaalview/2011472.

1966. DrKM F 213:2, Dr.Fr.R.Kreutzwaldi Memoriaalmuuseum, http://www.muis.ee/museaalview/972682.

Vaade mälestusmärgi ümbrusele, 1966. DrKM F 213:5, Dr.Fr.R.Kreutzwaldi Memoriaalmuuseum, http://www.muis.ee/museaalview/972989.

Vaade mälestusmärgi ümbrusele, 1966. DrKM F 213:4, Dr.Fr.R.Kreutzwaldi Memoriaalmuuseum, http://www.muis.ee/museaalview/972988.

 

Juba 1953. aastal, kui pandi Jõeperesse Kreutzwaldi sünnipaika tähistav mälestuskivi, istutati ka puid ja põõsaid. Eesmärk oli istutada neid puid ja põõsaid, mis on "Kalevipojas" nimetamist leidnud. Hiljem 1970. a hakkasid Rakvere linna ja rajooni õpilased Osvald Toominga juhtimisel mälestuskivi ümbrust korrastama ja uusi puid istutama. Korrastamas on käidud igal kevadel Looduskaitse Seltsi Rakvere osakonna organiseerimisel ja Rakvere Metsamajandi toetusel. Peale töö toimus õpilaste kontsert ning alati oli üritusel ka mõni kirjanik, kes istutasid tamme. 1970. a oli külaliseks R. Sirge; 1972. a P. Rummo; 1973. a N. Andresen, P. Kuusberg, H. Väli; 1975. a H. Pukk, Kreutzwaldi nim raamatukogu kollektiiv; 1976. a D. Vaarandi ja S. Rannamaa jne.

Ajalehes "Punane Täht" 6.05.1971 kirjutab kirjanik Osvald Tooming "Kalevipoja" pargist. Siin on juttu, et monumendi avamise puhuks tegi maastikuarhitekt A. Niine mälestusmärgi ümbruse haljastamise plaani. Istutusmaterjaliks on valitud need puud, mida on "Kalevipojas" nimetatud. Need puud ja põõsad istutati, aga kahjuks järgmistel aastatel need unustati ja nii neist paljud hävinesid. Looduskaitse Seltsi Rakvere osakonna eestvedamisel on parki juba mitmel aastal looduskaitsepäeval hooldamas käidud (raiutakse võsa, istutatakse uusi puid, koristatakse, on alustatud pargi piiramist roigasaiaga). Artiklis on üleskutse ühinede korrastustöödega.

Raamatus "Tapa" (Helmut Joonuks, 1977) kirjutatakse lk 35, et siia tahtis Eesti Looduskaitse Seltsi Rakvere osakond istuda nii paljude puude liike, kui palju oli "Kalevipojas" nimetatud. Kas siis 1970-ndatel aastatel on olnud idee park taastada? Mis sellest ideest on saanud?

Mälestuskivi juurde kogunetakse looduskaitsepäeva tähistamiseks. Idee algataja oli kirjanik ja suur loodusesõber Osvald Tooming (http://www.monument.ee/haljala-vald/haljala-osvald-tooming). Ühel päeval mais toimuvast üritusest võtavad osa maakonna koolide esindused. Parimatel aastatel on osavõitjaid olnud enam kui kahekümnest koolist. Loodus ja -kirjandushuvilised korrastavad ümbrust, istutavad puid, kohtutakse mõne tuntud kirjanikuga, meelelahutust pakuvad ühe kooli taidlejad, toimub loodusviktoriin.

• 11.05.1972 - Looduskaitse Selts kutsub kõiki looduse ja kultuurimälestiste huvilisi Jõeperre. Kavas on istutada puid ja põõsaid, raiutakse võsa, koristatakse, ehitatakse lõpuni parki ümbritsev roigasaed, toimub kohtumine kirjanikega.
• 1.06.1978 - jutt ja foto üheksandat korda peetud looduskaitsepäevast. Osalesid kirjanik Heljo Mänd, kirjanduskriitik Lembit Remmelgas, ajakirja "Nõukogude Naine" kirjandusala toimetaja Valve Remmelgas ja Kirjanike Liidu esindaja E. Antson. Istutati kuuski ja kaski, korrastati ümbrust. Esinesid Tamsalu kooli õpilased. Jagati autasusid.
• 22.05.1980 - jutt ja foto Jõeperes toimunud üritusest. Monumendi ümbrus koristati ja siia istutati puid. Osalesid kirjanikud Osvald Tooming, Heljo Mänd ja Iko Maran. Parimatele loodusesõpradele anti autasusid.  Koolimetskondi juhendav Hugo Ploompuu kutsus õpilasi rohkem koolimetskondi looma.
• 9.05.1981 - kirjanik Osvald Tooming meenutab siinset olukorda ja esimest suuremat koristamist kümme aastat tagasi. Tänaseks on igal kevadel siin käidud looduskaitsepäeval ümbrust korrastamas. Osaleb umbes 200 õpilast, abistavad-juhendavad Rakvere Metsamajand ja rajooninõukogu täitevkomitee haridusosakond, alati on kohal ka 2-3 kirjanikku, koolid esitavad kordamööda sõnalis-muusikalise programmi. Valminud on loomade sissetungi tõkestamiseks parki ümbritsev roigasaed. Kahjuks see aed lõhuti ja varastati. Tulekul on uus ühistööpäev.
• 2.06.1983 - loodusesõbrad kogunesid taaskord Jõeperes. Koristati, esines Kreutzwaldi uurija Endel Nirk (rääkis müütidest). Müüdiks peab ta ka Kreutzwaldi sünnikoha seostumist Ristimetsa talu asupaigaga. Kirjanik Oskar Kruus esitas küsimuse: kes on see eesti kirjanik, kellele on püstitatud kõige rohkem mälestusmärke? Mitu neid on? Kus need asuvad? Vetekaitsest rääkisid Taimi Parve ja Hugo Ploompuu. Istutati 10 tamme. Esinesid Kadrina koolilapsed.
• 24.05.1984 - jutt ja fotod järjekordsest koolinoorte looduskaitsepäevast. Ürituse käigus istutati puid, koristati, jagati autasusid, toimus viktoriin.
• 6.06.1985 - ülevaade looduskaitsekuul toimunud üritustest. Tegevust oli ka Jõeperes: korrastati mälestusmärgi ümbrust, toimus viktoriin, esines kirjanik Linda Ruudi, jagati auhindu, esinesid Haljala kooliõpilased, istutati puid. 
• 21.09.1985 - Gustav Suits meenutab jalutuskäiku Kadrina-Neeruti kandis. 
• 21.05.1987 - ülevaade looduse- ja raamatusõprade kokkusaamisest Jõeperes. Toimus viktoriin, koristati, istutati puid, . Esines kirjanik Kalju Saaber. Paljud varasemalt istutatud puud on hävinenud (metsloomad, vandaalid). Kehvas seisus on harutee mälestuspaigani. 
• 24.05.1988 teatab, et õpilastel oli külas looduslähedase elutunnetusega kirjanik Rein Põder, viktoriini küsimused olid pärit ajakirjast "Eesti Loodus" ja kooliprogrammist.
• Ajalehes "Viru Sõna"  5.06.1990 on juttu, et aastal 1990 kohtuti kirjaniku asemel looduskaitsetöötaja Marko Pomerantsiga.
• 13.02.2003 - kirjaniku 200. sünniaastapäeva tähistamise plaanidest. 
• Ajalehes "Virumaa Teataja" 22.12.2018 ja 28.12.2019 on juttu lauluisa meenutuseks korraldatavast matkast Jõeperest Kadrinasse.  

Looduskaitsepäev Kreutzwaldi sünnikohas, 1972. Õpilased kuulavad Osvald toominga esinemist. DrKM F 256:1, Dr. Fr.R. Kreutzwaldi Memoriaalmuuseum, http://www.muis.ee/museaalview/976614. 

Paul Rummo ja Osvald Tooming looduskaitsepäeval puud istutamas. Jõepere, 1972., DrKM F 256:6, Dr. Fr.R. Kreutzwaldi Memoriaalmuuseum, http://www.muis.ee/museaalview/976619. 

Väike-Maarja õpilased looduskaitsepäeval Fr. R. Kreutzwaldi sünnikohas. Jõepere, 8.05.1976., DrKM F 262:5, Dr. Fr.R. Kreutzwaldi Memoriaalmuuseum, http://www.muis.ee/museaalview/972043. Taga 10. klass, ees 7. klass. Teises reas paremal bioloogiaõpetaja Irene Paabu. 

Õpilased looduskaitsepäeval Fr. R. Kreutzwaldi sünnikohas pargis koristamas. Jõepere, Foto: Eduard Leppik, 8.051976., DrKM F 262:8, Dr. Fr.R. Kreutzwaldi Memoriaalmuuseum, http://www.muis.ee/museaalview/972046. 

Rakvere õpilased koristustööl looduskaitsepäeval Fr. R. Kreutzwaldi sünnikohas. Jõepere, Foto: Eduard Leppik, 8.05.976., DrKM F 262:4, Dr. Fr.R. Kreutzwaldi Memoriaalmuuseum, http://www.muis.ee/museaalview/972042. 

Kas viimastel aastatel on ka see üritus toimunud?

Tegelikult on siin kirjandus- ja loodusõbrad ka varasematel aegadel kokku saanud, juba 1930ndatel aastatel (näiteks kohtumine Gustav Suitsuga).

Postkaart. Fr. R. Kreutzwaldi mälestusmärk Jõeperes ja Dr. Fr. R. Kreutzwaldi Memoriaalmuuseum Võrus. Fotod: Hillar Uusi, kirjastus "Eesti Raamat", 1974. DrKM F 249, Dr.Fr.R.Kreutzwaldi Memoriaalmuuseum, http://www.muis.ee/museaalview/976595.

Foto: raamatust "Rakvere Gümnaasium 1912-1997". Loodusesõbrad Jõeperes. 1970-ndad aastad.

Luuletaja Debora Vaarandi koos kooliõpilastega mälestusmärgi juurde tamme istutamas, 8.06.1976. DrKM F 262:2, Dr.Fr.R.Kreutzwaldi Memoriaalmuuseum, http://www.muis.ee/museaalview/972040.

Muuseumi töötajate matk Kreutzwaldiga seotud paikadesse. Foto: Arthur Ruusmaa, 20.06.2003. DrKM F 391:5/n, Dr.Fr.R.Kreutzwaldi Memoriaalmuuseum, http://www.muis.ee/museaalview/973426.

Mälestusmärgist on juttu ka raamatus "Lauluisa sünnipaiga lugu" (MTÜ Neeruti Selts, 2003).

Kreutzwaldile on pühendatud Lääne-Virumaal veel neli mälestusmärki: 

• Kaarlis on üks mälestuskivi tema endises elukohas - http://www.monument.ee/rakvere-vald/kaarli-kreutzwald-pargis. 
• Kaarli teine mälestuskivi on kohas, kus tulevasele kirjanikule meeldis rahvapärimuse järgi mõtisklemas käia - http://www.monument.ee/rakvere-vald/kaarli-kreutzwaldi-kroonikivi. 
• Rakvere endisel kreiskooli hoonel on mälestustahvel - http://www.monument.ee/rakvere-linn/rakvere-faehlmann-ja-kreutzwald-koolis.
• Rakvere Vallimäe jalamil on Kreutzwaldi büstiga monument - http://www.monument.ee/rakvere-linn/rakvere-friedrich-reinhold-kreutzwald. Siit leiad ka teised Kreutzwaldiga seotud artiklid, mis ei ole otseselt konkreetsete monumentidega seotud.  

Reklaamleht. ENNEMUISTSEID JUTTE JÕEPERE MÕISAST. 2019., DrKM _ 2044:2 Ar 1710:2, Dr. Fr.R. Kreutzwaldi Memoriaalmuuseum, http://www.muis.ee/museaalview/3816093. 

 

Fotod:

Tegin selle pildi juulis 2007. Sügisel 2010 ma infotahvlit enam ei märganud.

 

Selle plekktahvli leidsin paarkümmend meetrit enne monumenti, metsatee ääres. 2010. 

Fotod 2007-2010: 

26. DETSEMBRIL 1803.A. SÜNDIS JÕEPERES FR. R. KREUTZWALD