Eesti monumentide e-kataloog

Mälestuskivid avati ...??? Kelle idee, kes avas, kuidas avati, avamise fotod????

Fotod maja lammutamisest. Kuidas kasutati hoonet nõukaajal?

Suuremal kivil on tekst:

Siin seisis Kalevipoja Seltsi koolimaja
14.IX 1886 - 2.XII 1989
Tänu Elli-Jakob-Tanel Valterile ja seltsi liikmetele

Väiksemal kivil (kasutatakse maja vundamendi kivi) on tekst:

14. sept. 1886
Kalevite kanget kaela
saa ei kütke kinnitama
orje ikke ormandama
K-P XX

Ajalehes "Punane Täht" 28.12.1976 on juttu seltsi ja kooli tegevusest Rakveres aastatel 1875 kuni 1884.

Ajalehes "Virumaa Teataja" 29.11.1997 on juttu seltsi suhetest Kreutzwaldiga.

Ajalehes "Punane Täht" 25.08.1962 ja 1.08.1972 on põhjalik ülevaade seltsi tegevusest Salatsel:

Seltsi tegevus kandus pärast seltsimaja põlengut aastal 1884 Salatsele, sest siin elasid mitmed seltsi juhatuse liikmed.
Algul tegutseti seltsi esimehe Jakob Valteri elumajas ja selts omas nüüd paljuski ainult kohalikku tähtust.
Seltsi esimehel ja teistel liikmetel tekkisid vastuolud ja nii kolis kool Juhan Weinmanni majja. Uue koolimaja vajadus oli nüüd juba eriti tuntav. Paraku puudusid uueks ehituseks rahalised vahendid.
Juhan Weinmann andis oma talumaast kahe vakamaa suuruse krundi seltsile rendile. Aastarent oli kaheksa rubla. Esimesel aastal ta renti ei võtnud.
Viis ümbruskonna meest nõustusid ehitama koolimaja oma kulul, kui selts maksab majasse mahutatud kapitali pealt neli protsenti ja annab võla kustutamiseks igal aastal selleks korraldatud ühe peo puhta sissetuleku ning jätab võla tasumiseks maja selle ehitaja nimele.
1886. aasta 14. septembril pühitseti koolimaja nurgakivi. Sinna olid motiivina sisse raiutud "Kalevipoja" XX loo 812. ja 813. rida.
1887. sügisel oli koolimaja valmis ja õppetöö võis alata.
Kool töötas ühes klassiruumis nelja-aastase kursusega.
Kui külakoolides toimus õppetöö 15.10 kuni 15.04, siis siin oli võrdsus linnakoolidega - 10.08 kuni 1.06 (vana kalendri järgi). Pikem õppeaeg avaldas soodsat mõju õppeedukusele. Kuna suurt rõhku pandi vene keelele, siis pääsesid lõpetajad kroonukoolide viiendasse klassi.
Kooli õpetajaks võis olla ainult seminari lõpetanud, kes oskasid vabalt vene keelt. Õpetajad valis seltsi peakoosolek ja kinnitas õpperingkonna kuraator rahvakoolide inspektori ettepanekul.
Kool kuulus siseministeeriumi alla, kuid ei saanud sealt mingit toetust.
Alles 1902. aastal, kui kool hakkas alluma haridusministeeriumile, hakkas riik tasuma õpetajale palka. Ka õpetaja valimine läks ministeeriumi pädevusse.
Kuigi majanduslikke raskusi jäi nüüd palju vähemaks, tekkis uus probleem 1903. aastal Käntsa külas asutatud Vihula 2-klassilise ministeeriumikooli asutamisega (http://www.monument.ee/haljala-vald/annikvere-vihula-valla-kool). See kool oli riigi ülalpidamisel ja pakkus tõsist konkurentsi Salatsel asuvale koolile.
Päevakorras oli Salatse kooli sulgemine või kooli viimine kohta, kus ei ole konkurentsi. Kuna suleti läheduses asuv Metsiku kool ja õpilastel oli kauge käia ministeeriumikoolis, siis jäi Salatse kool esialgu püsima. Õppetöö toimus külakooli õppekava alusel.
Esimese maailmasõja põhjustatud probleemidest kool ikkagi suleti.
Peale kooli sulgemist kasutati hoonet pidusaalina. Eesti Vabariigi ajal võttis selt endale uueks nimeks "Eestimaa Rahvahariduse Selts "Kalevipoeg"". Põhikirjast võeti välja need kohad, mis mainisid heanaaberlikke suhteid vene rahvaga.
Hilisematel aastatel tahtis Vihula Vabatahtlik Tuletõrje Ühing koolimaja üle viia Vihulasse, kuid idee ei teostunud seoses läheneva Teise maailmasõjaga.

Kui eelnevat lühidalt kokku võtta, siis seltsi töö tulemusel said siin hariduse paljud lihtrahva lapsed, kooli juures töötas laulukoor ja lavastati näitemänge.

Õpetajad: esimene õpetaja oli Jakob Kips. Tema lahkudes tuli Juhan Unblia. Kuna õpetaja töökoormus oli suur (lisaks õpetamisele ka seltsitegevus) ja palk väike, siis ei püsinud õpetajad kuigi kaua.

Ajalehes "Punane Täht" avaldati ka mitmed artiklid seltsi näitemängude tegemisest:

26.05.1970 - teater aastatel 1882 kuni 1884.
16.06.1970 - teater aastatel 1887 kuni 1889.
14.07.1970 - teater aastatel 1890 kuni 1914.
30.09.1982 - artiklis on samuti juttu seltsi teatritegevusest. 28.09.1882 etendati Pikk tänav 7 asunud majas (fotol) esimene eestikeelne näitemäng Rakveres. Esitati Juhan Kunderi näidend "Mulgi mõistus ja tartlase tarkus".

20.12.1960 avaldatud artiklis on mitmeid fakte rahvusliku liikumise algusest Rakveres. Siin on nimetatu ka esimese kohaliku eesti seltsi "Kalevipoja" loomist 1876 ja maakonna esimese eestikeelse ajalehe "Valgus" ilmumist alates 2. detsembril 1880.

1967. aastal rikkus lumerohke talv tühjalt seisva hoone katuse. Ajalehes "Punane Täht" 29.10.1985 arvab artikli autor Taavi Teinbas üheks edasiseks lahenduseks hoone lammutada ja paigutada siia mälestuskivi. Edasi arutledes jõuab ta tõdemuseni, et kultuurilooliselt on hoone väga oluline ja tuleb püüda teha hoone korda ja leida sellele uus rakendus (muuseum, majutuskoht).

Vaadata "Sirp ja Vasar 7.07.1972 - koolimaja säilitamisest.