Pooleli!
Monumendi avamine toimus 4. oktoobril 1926 (või oli 3. oktoobril 1926?). Monumendi kõrgus oli 10 meetrit. See hävitati oktoobris 1940.
Sügisel 1997 (või mis on õige aasta?, kivil on aasta 1995) paigaldas Vene Eesti Selts endise ausamba asukohta tagasihoidliku mälestuskivi tagasihoidliku tänukirjaga hukkunuile.
Mälestuskivi asukoht 
kaardil: 59.44688, 26.85562. Kuni 31.12.2017 asus Kõrtsialuse küla Aseri vallas.
Ajakirjas "Sõdur" 3/2021 on põhjalik artikkel tüüfusest Loodearmee sõdurite hulgas (lk 52-57).
Aseri kalmistu on rajatud 1905. aastal ja see oli algselt mõeldud erinevatest usulahkudest inimeste matmiseks. Kalmistu lõunaosasse maeti tüüfusesse surnud Vene sõjapõgenikud ja Loodearmee võitlejad. Nõukaajal oli siinne ala unustatud (võsastus ja jäi kasvava metsa alla).
Aseri koduloolaste andmetel:
- 1926.aastal püstitati ja 3.oktoobril avati Aseris mälestussammas Vene Loodearmee võitlejaile Venemaa kodusõjas, kes 1919.a. saabusid puruks lööduna Eestisse ja siin soetõve (tüüfuse) epideemia tagajärjel hukkusid.
- Prof. Sheloussof`´i kavandi järgi valminud sammas oli 5 sülda kõrge (10,7m), paekivist ja tsemendiga kaetud ning esiküljel paiknes epitaaf. Mälestusmärk läks maksma 45000 marka ja rajati Aseri surnuaiaga külgnevale metsaalale, kuhu oli maetud (ühishaudadesse) enamik epideemia läbi hukkunud. Samba ümbrus korrastati metsapargiks.
- Mälestuste järgi elunes Aseri asulas ja ümbruskonna külades aastail 1919-1921 kuni 600 vene loodearmeelast. Nende seas levis nakkushaigus - tüüfus (rahvasuus plekiline soetõbi või verine soetõbi), mis võttis epideemia ulatuse ja mille tagajärjel hukkus hulganisti tõvest nakatunuid. Alles 1921.aastal suudeti ohtliku nakkuse levik peatada ja tõbi likvideerida.
- Aseri mälestussammas hävitati 1940.aastal Eestis võimule pääsenud Vene nõukogude kohalike käsilaste poolt sama aasta oktoobrikuus ööpimeduse varjus. Samal oktoobriööl hävitati ka Eesti Vabadussõja Rannu lahingu mälestuskivi Rannu koolimaja juures (avati 4. mail 1930). Aseri mälestussambast ja Rannu mälestuskivist on säilinud mõned fotod nende rajamisajast. Mõlema mälestusmärgi algne asukoht on maastikul fikseeritud.
- Mälestuste järgi elas Aseri asulas ja ümbruskonna külades aastail 1919-1921 kuni 600 loodearmeelast. Nende seas levis nakkushaigus tüüfus (rahvasuus plekiline või verine soetõbi), mis võttis epideemia ulatuse ja mille tagajärjel suri enamus nakatunuid, ka kohalike elanike. Alles 1921.a. suudeti ohtliku nakkuse levik peatada ja tõbi likvideerida. Tõvest ellu jäänud loodearmeelastest enamik integreerus aegamisi Eesti ühiskonda. Nad elasid ja töötasid ümbruskonnas: Aseris, Sondas, Kiviõlis, Kundas ja kaugemalgi ning nende järeltulijaid elab üle kogu Eesti.
- Ausamba ja hukkunute ühishaudade asukohta rajatud metsapark seisis 50 aastat hoolduseta, võsastus ja jäi pealekasvava metsa alla.
- Eesti-Vene Selts avaldas 1994.a. soovi Aseri hävitatud mälestusrajatis taastada või selle asukoht märkida mõne muu mälestusmärgiga. Samal aastal külastas Aserit Seltsi esindaja Jüri Maltsev, kes tutvus kohapeal mälestusmärgi taastähistamise võimalusega ning leidis kohapeal huvilisi ja abistajaid. 1996.aastal õnnestuski paigutada ja hilissügisel avada tagasihoidlik põllukivi mälestussamba asukohas, millel võitlejaid ja hukkunuid meenutav kiri eesti ja vene keeles. Objekt on kantud Aseri valla kaitstavate kultuurimälestiste nimekirja.
Vaadata lisaks:
- Põhja-Lääne armee sõdurite mälestussammas. Avamine Aseris 30.okt. s.a. Sõnum ajalehes "Vaba Maa" 1926, 5. X, nr.233, lk. 8
- Ajakiri "Sõdur" 1926, 9.X, nr. 42 , lk. 921 (kroonika)
- Rannu lahing. "Sõdur" 1930, nr. 21/22, lk. 645-649.
- Ajaleht "Vaba Maa" 1930, 05.06, nr. 105, lk.8
- Heikki Rausmaa (Soome) "Kahe teraga mõõk", "Horisont" nr. 6 lk. 11 ja nr. 7, lk.8 1990. Hannes Valteri kommentaaridega
Ajalehes "Vesti Dnja" 5.10.1926 avaldatud artiklis on ülevaade eelmisel päeval toimunud monumendi avamisüritusest: POOLELI
- Monumendi avamine toimus 4. oktoobril 1926.
- Avamisüritus algas jumalateenistusega kohalikus õigeusu kirkus, mis asus vabriku ehitatud väikeses puust barakis.
- Teenis metropoliit Aleksandr koos Tartu Uspenski kiriku ... Ostroumoviga ja mõnede teiste vaimulikega. Laulis huviliste koor.
- Monumenti avades rõhutas metropoliit monumendi tähtsust, põlistades loodearmeelaste mälestust.
- Ta väljendas tänulikust Eesti riigile ja tema rahvale, kes võttis vastu nii palju kodumaast eraldatud inimesi.
- Aupaukude saatel asetab sõjaministeeriumi esindaja polkovnik Simon monumendile pärja.
- Ümbristevad isikud laulavad Eesti hümni.
- Aseri kalmistu eraldi osale on maetud 417 isikut.
- Monument ise on valmistaut paekivist ja kaetud tsemendiga ja ümbritsetud ketiga.
- ...
"Vesti Dnja" 5.10.1926
Loodearmeelaste mälestuskivi taga oli II maailmasõja nõukogude sõdurite vennashaua mälestusmärk, mis paigaldati siia 1968. Tõenäoliselt oli venekeelne plaat "Igavene au II maailmasõjas hukkunud sõduritele" paigaldatud hiljem. Eesti Sõjamuuseumi veebilehel https://esm.ee/monumendid/ on kirjas, et see kivi on tänaseks eemaldatud. Kas siia oli maetud ainult üks lendur?
Foto: https://esm.ee/monumendid/, https://photos.google.com/share/AF1QipOd3-PTszphmTyFLQHGX7YumW0cIfSD6p0L9AxNmDAQT76gYS9ZhqnC-LIZgPArhw?key=bS1KMUwyQ0N0aEtwNVdDdzRVMlBYOWxnWWEtQU9R
Fotod juuli 2018:
Varasemad fotod. Aasta, autor?
