Eesti monumentide e-kataloog

Praeguse vallamaja (vanasti EPT kontor) kõrval avati mälestuskivi 1. juunil 2001. aastal. 

Ajalehes "Virumaa Teataja" 23.05.2001 ja 1.06.2001 avaldatud lühiartiklites on järgmine info: 

• 1.06.2001 tähistatakse 50. aasta möödumist Kadrina Masina-Traktorijaama (MTJ) loomisest.
• MTJ-st kasvas välja Kadrina EPT. 
• Kivi avamine algab kell 15. 
• Järgneb endise EPT territooriumil olevate ettevõtete külastus.
• Õhtul on rahvamajas kontsert-aktus ja simman. 

 

Dokumentaalfilm MTJ tegemistest 1955. aastal - https://arkaader.ee/landing/bc/rHczO7kKnl/6wtCPei5n6A. 

Artiklid masina-traktorijaamadest ajalehes "Punane Virumaa":

• 27.11.1940 - masin-traktori jaamade tööst Nõukogude Liidus. 
• 10.12.1940 - Eestisse rajatakse 15 masin-traktori jaama, neist Virumaale 2 jaama 44 traktoriga. Tulekul on traktoristide kursused, kus osalejatest peavad vähemalt 30% olema naiskodanikud. 
• 18.02.1941 - partei ja valitus võtsid hiljuti vastu otsuse Baltimaadesse masina-traktorijaamade võrgu loomisest. Eestisse tuleb 15 jaama. MTJ-ide olemusest, edukast jaamast Odessa oblastis. 
• 20.02.1941 - asutatakse 25 MT-jaama, kus hakkab tööle 331 traktorit, lisaks veel veoautod. Käib töötajate ettevalmistamine, korraldatakase traktoristide kursuseid, tulevikus hakkab alaliselt töötama kaks traktoristide kooli. Valminud on MT-jaama ja talupoja vahel sõlmitava lepingu tekst. Esmajärjekorras hakkavad MT-jaamad abistama kolhoose ja kehviktalupoegi. 
• 25.03.1941 - MT-jaamde tegevusest ja ülesannetest, traktoristide koolitamisest. 
• 1.04.1941 - MT-jaamade poolt tehatava töö tasunormidest. 
• 17.05.1941 - EK(b)P Keskkomitee sekretäri telegramm Petserimaa MT-jaama traktoristile. 

• 27.05.1941 - Virumaa traktoristide edukad töötulemused. 
• 27.05.1941 - 2- hobulaenutuspunktide tööst. 
• 5.06.1941 - loodud on 25 MT-jaama, neist 15 on esimese järjekorra jaamad (10-13 traktorit igaühes), teise järjekorra jaamades on 4-6 traktorit. Traktorid peavad töötama 20 tundi ööpäevas. Traktorite töö tõhususest. 
• 5.06.1941 - 2 - kokkuvõte Eesti MT-jaamade plaanide täitmisest. Eesrindlikumad traktoristid. 
• 5.06.1941 - 3 - Vihula MTJ alustas tööd Üks brigaad töötab Rakvere ümbruses (Roodevälja, Kullaaru, Veltsi) ja teine brigaad on laiali Sõmeru, Aaspere ja Vihula valdades. 
• 7.06.1941 - Vihula MT-jaamas head töötulemused. 
• 14.06.1941 - masina kasulikkus põllumajanduses. 

Artiklid masina-traktorijaamadest ajalehes "Punane Täht":

• 24.12.1953-2 - Stalino oblastis valmis traktorijaama tüüptöökoda. 
• 24.12.1953 - probleemidest Vihula traktorijaamas. 
• 25.09.1956- Kadrina masina-traktorijaama remonditöökoja juhataja kirjutab uutest lahendustest traktorite hooldamisel.
• 25.09.1956 - Kadrina MTJ teenindab "Punase Tähe" kolhoosi. Tänu õigele ja heaperemehelikule hooldusele on traktor töökorras ja nii saadakse teha hulgaliselt üleplaanilist tööd. Fotol traktorist August Heide.
• 25.09.1956 - foto ja artikkel II traktoribrigaadi brigadirist Hans Tammest. Tänu tema tublile organiseerimise ületab brigaad pidevalt plaani.
• 30.04.1957 - artiklis on juttu töötajate palkade arvestamise keerukusest. Rakvere MTJ koostas uued ja selgemad põhimõtted pehmekünni naturaaltasude arvestamiseks. Tänu uuele arvestuskorrale läheb edaspidi vaja vähem töötajaid.
• 21.05.1957 - fotod ja jutt NSV Liidu esimesest masina-traktorijaamast. See loodi 1927. aastal Odessa oblastis ja teenindas algul kehvikute ja keskmike majandeid. Kui algusel oli 10 väiksevõimsusega traktorit, siis tänaseks on 113 traktorit ja 104 kombaini.
• 4.07.1978 - nurgakivi panek uuele remonditöökojale. 5500 ruutmeetrise tootmispinna ehitus maksab 1,9 miljonit rubla ja siin hakkab tööle umbes 150 inimest. EPT on andnud suure panuse Kadrina arengusse (kortermajad, lasteaed, katlamaja jm).
• 1.01.1980 - pikk intervjuu Kadrina Rajoonidevahelise Põllumajandustehnika Tootmiskoondise juhataja Enno Põlluga (ajaloost, tänase päeva tegemistest, tööjõud on kasvanud: 1963 oli 49 töötajat, nüüd umbes 400 töötajat. Viimasel viiel aastal on valminud lasteaed, söökla, saal/spordikompleks, kõlakoda. Põhjalikult on juttu personalitööst ja asutuse tähtsusest Kadrinale.
• 18.12.1984 - põhjalikumalt masinaühistutest ajaloost Undla vallas:
  • Algust tehti juba aastal 1912, kui Mäoküla ja Väljataguse mehed hankisid ühiselt viljapeksumasina ja mootori.
  • Suurem ühistute loomine algas 1920-ndatel aastatel. Paraku mitmed ka pankrotistusid. Osad pidasid vastu kuni 1940. aasta juunini, kui punavõim sellised organisatsioonid likvideeris ja eratraktorid natsionaliseeris. Nende baasil rajati nõukogulikud ühistud.
  • 1944 loodi Kadrina külje all Undla-Sootaguse ühistu kahe traktoriga. Ühistute liikmeskond laienes uusmaasaajatega ja tegevuspiirkond haaras kõiki ümberkaudseid külasid.
  • 1946 tehnilised ühistud koondati. Kadrinas moodustati Undla Masina-Elektriühistu, mis jätkas tööd ühistegevuslikel alustel. 1947 oli ühistul 7 traktorit, 11 viljapeksumasinat, 4 mootorit, 3 traktoriatra, 2 kultivaatorit. Selle varustusega töötas ühistu ka kollektiviseerimise algul. Ühistu teenindada olid kõik valla kolhoosid. Nii ulatuslike töödega ühistud toime ei tulnud.
  • 1950. aastal need ühistud likvideeriti Eesti NSV Ministrite Nõukogu määrusega.
  • Ühistute kõrval töötasid sellel ajal masina-traktorijaamad ja neile antigi üle ühistute masinad. Kadrina traktorid läksid Vao MTJ-le.
  • Kadrinasse rajati riiklik masinakeskus mõni kuu hiljem. Traktoreid ta vanalt ühistult ei pärinud, endist töökoda kasutas uus ettevõte aga edasi.
  • Pärast mitmeid reorganiseerimisi kujunes Kadrina masina-traktorijaamast Eesti Põllumajandustehnika Tapa rajooni osakond, nüüdne rajoonidevaheline põllumajandustehnika tootmiskoondis.
• 13.06.1985 - koostöölepingust Kadrina Keskkooli, Eesti NSV Teaduste Akadeemia Ajaloo Instituudi ja Kadrina EPT vahel.
• 5.09.1985 - Tänu EPT kiirele laienemisele on Kadrina muutumas linlikumaks. Tööle on tulnud palju noori. Ettevõte tegeleb endiselt põhiliselt traktorite ja ja nende agregaatide remondi ja tootmisega. 1981 valmis suur tsehh traktorite T-150K remondiks. Kapitaalselt remonditakse ka linttraktoreid T-74. Tulevikus on kavas remontima hakata traktoreid DT-75 ja K-700. Loodud on traktorite vahetusfond (remondi ajaks antakse kasutada teine traktor). Kuna traktorite parandus tekitab ettevõttele kahjumit, siis toodetakse mitmeid tulutoovamaid asju (lukksepa töölaud, madalsurvekatlad, traktorite diagnostikaseadmed, traktorite ja põllutöömasinate konserveerimise seadmed). 
• 26.03.1987 - juhataja Enno Põllu räägib vajadusest muuta palju tihedamaks kooli ja tootmisettevõtte koostööd.

"Viru Sõna" 8.12.1990 on juttu Sõmerul asuvast ettevõttest, mis on kandnud erinevaid nimesid Rakvere MTJ, Rakvere EPT, Rakvere PTÜ. 

  
Kadrina Masina-Elektriühistu koosolek, 1946-1950. RM F 1283:3, SA Virumaa Muuseumid, http://www.muis.ee/museaalview/1430775.

Kadrina Masina-Elektriühistu traktorid, 1946-1950. RM F 1283:2, SA Virumaa Muuseumid, http://www.muis.ee/museaalview/1430774.

 Veebilehe http://aps.emu.ee/terminid/index.php/term/2,2351.xhtml andmetel oli Kadrina MTJ direktor aastatel 1953-1958 Harald Männik. Tema oli aastatel 1965-1970 ja 1975-1981 ENSV põllumajanduse minister, 1981-1985 ENSV Aiandusminister, 1985-1987 Agrotööstuskoondise esimehe asetäitja ja Vabariikliku Aianduskoondise esimees, 1982-1987 EAMS-i presiidiumi esimees.  

 
Kadrina masina-traktorijaama direktor sm. Männik turbarabas turba kvaliteeti kontrollimas. 1956.  EPM FP 145:80/abc, Eesti Põllumajandusmuuseum, http://www.muis.ee/museaalview/1409283.

Turba varumine ja vedu Kadrina Masina-Traktorijaamas. 1956. EPM FP 145:80/abc, Eesti Põllumajandusmuuseum, http://www.muis.ee/museaalview/1409283.

Kadrina MTJ traktorid sügiskünnil, RM F 646:98, SA Virumaa Muuseumid, http://www.muis.ee/museaalview/1778261.

Kadrina traktorijaama traktoristid riigilaenu tellimas 1955.a., PM F 1275:182, Järvamaa Muuseum, http://www.muis.ee/museaalview/1295387.

Kadrina MTJ traktorist Lembit Karjus, RM F 646:100, SA Virumaa Muuseumid, http://www.muis.ee/museaalview/1795006.

Kadrina Masina-Traktorijaama sepp kommunist I. Saugla MTJ-s konstueeritud mineraalväetiste lauskülviku juures. 1956. EPM FP 145:133, Eesti Põllumajandusmuuseum, http://www.muis.ee/museaalview/1415425.

Kadrina MTJ mehhanisaatorid valmistasid omade jõududega mõned väetiste hobukülvikud kolhoosidele „Oktoobri Võit” ja „ 1. Mai”. Need tehti väljapraagitud heinaniidumasinate ja mõnede teiste põllumajandusmasinate detailidest. Normaalse liikumiskiiruse juures külvatakse nende masinatega mineraalväetisi 10 meetri laiuselt, päevane tootlikkus on 20-30 hektarit. Need masinad saab rakendada taliviljade, ristiku, juurviljade ja teiste põllumajanduslike kultuuride toitmiseks. 1956. EPM FP 145:143, Eesti Põllumajandusmuuseum, http://www.muis.ee/museaalview/1415682.

Kadrina MTJ kombain, RM F 646:99, SA Virumaa Muuseumid, http://www.muis.ee/museaalview/1778263.

Põllumajanduse eesrindlaste nõupidamine Kadrina MTJ-s 1956.a., PM F 445, Järvamaa Muuseum, http://www.muis.ee/museaalview/1242601.

Fotomontaaž Kadrina MTJ pidulikust istungist 1957.a., PM F 444, Järvamaa Muuseum, http://www.muis.ee/museaalview/1242600.

Kadrina MTJ elamud, RM F 646:97, SA Virumaa Muuseumid, http://www.muis.ee/museaalview/1778258.

 

Fotod 2010: