|
Pooleli!
"KK"83
Juba 1988.a. tekkis Kadrinas mõte püstitada emakeele ausammas ja esimesed annetused lakusid 1989.a. Kavandi võistluse võitis Vergo Vernik arhitekti Raul Kõllamaaga.
Samba ehitus algas 1991.aastal ja on valmistatud samst Albu valla põllukivist, millest tehti 1929. Järva-Madise Vabadussõja ausammas. Emakeele mälestis püstitati Virumaal tegutsenud keelemeeste mälestuseks ja eesti keele auks.
EMAKEELE AUSAMMAS PÜHITSETI 21. mail 1994.a.
Aabitsa sümboli - kuke peaga graniidist sambale on raiutud Kadrina kihelkonna vanasõna - SÕNA SEOB
Pilt
www.neerutiselts.ee
Kadrinas asub ka üks väga originaalne mälestusmärk. See on ausammas eesti keelele, meie emakeelele. Eestlased peavad oma emakeelt väga ilusaks ja austusväärseks. Sellepärast tekkiski mõte väljendada seda lugupidamist lausa ausamba püstitamisega. Ürituse eestvedajaks oli ajakirjanik Rein Sikk. Raha koguti annetustena alates 1988. aastast. Kavandi saamiseks korraldati konkurss. Þürii valis viiest laekunud tööst kavandi, mis süboliseerib aabitsakukke. Ausammas püstitati koolmaja lähedale. Selle pidulik avamine toimus 21. mail 1994.
ViruSõna10.09.91
Üleskutse leida sambale sobiv graniidist kivi.
ViruSõna7.04.92
raha kogumine. Kivi leitud. Tulevase koha korrastamine.
"ViruSõna"6.02.93
Tegelikult on ka Kandas olemas ausammas Emakeelele.
"Virumaa Teataja"19.05.94
Laupäeval avatakse …
Tänusõnad tegijatele.
Kõik materjal on antud Rakvere muuseumi.
"Virumaa Teataja"14.05.94
Nädala pärast avatakse …
algus 5. märtsi 1988 Punases Tähes.
Avamise ajakava.
"Virumaa Teataja"24.05.94
21. mail avati ..
Kes ja kus tegi, kes vedas, kes avas,
pilt trikolloriga ootab avamist.
Pikemalt juttu laupäevases lehes.
"Virumaa Teataja"9.02.95
Kadrina emakeelepäev - edasimine keelekonverentsist. Ehk hakkab iga aasta midagi toimuma.
"Virumaa Teataja"25.05.95
ülevaade toimunud keelepäevast. Ülevaade tehtud kirjanduslikust omaloomingust.
|
