Mõdriku täkusammas
Mõdriku mõisast paarsada meetrit lõunapoole asuv monument avati .... aastal (19. sajandi esimesel poolel).
Üldiselt ollakse arvamusel, et see on pühendatud Napoleoni üle saavutatud võidule (1812 Isamaasõda ja ka 1814 Pariisi vallutamine). Ka tolleaegne mõisa omanik kindral Kaulbars oli selles sõjakäigus osalenud.
Räägitakse ka legendi valgest hobusest, kes Isamaasõja/Põhjasõja ajal haavatud kindrali sõjaväljalt ära viis või oli hoopis hobune lahingu ajal hukkunud. Hobune olevat siia suurte austusavalduste saatel maetud. Monumenti nimetatud "Valge hobuse sambaks" ja küngas, kus monument asub Valge hobuse künkaks ("Punane Täht" 21.11.1970).
Raamatus "Kivid kõnelevad" (Ly Lehtmets, Toronto, 1994) annab autor teistsuguse versiooni monumendist. See olevat hoopis aastal 1877 Pleveni (Plevna) lahingus Vene-Türgi sõjas langenud mõisahärra F.K. von Kaulbarsi (1836-1877) mälestusmärk. Nii ei saa see kuidagi olla seotud Napoleoni üle saavutatud võidule, sest eelnimetatud Kaulbars ei olnud siis veel sündinudki!
Viide Plevna lahingule on ka kahel Eesti Vabaõhumuuseumi kogus oleval fotol.
Kaugvaade Mõdriku mõisaansamblisse kuuluvale nn Täkusambale - Plevna lahingus 1877. aastal langenud F. K. von Kaulbarsi ausambale, 1996. EVM N 380:213, SA Eesti Vabaõhumuuseum, http://www.muis.ee/museaalview/2139493.
Mõdriku mõisa nn Täkusammas - Plevna lahingus 1877. aastal langenud F. K. von Kaulbarsi ausammas, 1996. EVM N 380:216, SA Eesti Vabaõhumuuseum, http://www.muis.ee/museaalview/2139539.
Vähemalt 1920-ndate keskpaigas oli monumendi ümber kett ja 8 kahuritoru. Aja jooksul olid kahurid maasse vajunud. Ajalehes "Vaba Maa" ilmus kolm artiklit:
- 22.05.1926 on juttu sellest, kuidas viimane mõisnik Georg Dehn tahab kahurid ära müüa.
- 26.01.1927 avaldatud artiklis on juttu kuue kahuri varastamisest ja ka kaks ülejäänut on lahti kangutatud.
- 8.02.1927 avaldatud artiklis teatatakse varastataud kahurite leidmisest. Vargaks osutus kohalik asunik, kes need Rakveres vanametalli kokkuostu müüs (600 marka tükk). Kahjuks kaks kahurit olid juba Rakverest ära edasi viidud ja nii jäidki need kadunuks.
SA Virumaa muuseumid kogus on kaks Carl Sarapi fotot. Ka ühel neist on näha, et kahurid olid osaliselt maa sees.
Raamatus "Vinni" (1978) on foto monumendist. Sellel on näha, et monument on laotud kividest, tipus ümmargune kera.
Foto Rahvusarhiivi fotokogus https://www.ra.ee/fotis/index.php/et/photo/view?id=1029832&_xr=6622b9f3c63fc.
Tänaseks on säilinud kolm kahuritoru, aga need on metallivaraste kartuses eemaldatud.
Viimane monumendi kapitaalremont toimus 1991. aastal. Siis krohviti monumenti ja tippu pandi uus kera (mitte päris ümmargune, natuke piklik). Ajalehes "Viru Sõna" 27.06.1991 on juttu monumendi restaureerimisest:
- 1989 tegi samba taastamise projekti projekteerimisinstituut "Loodus ja Arhitektuur"
- Praegustes hindades kulub ennistamiseks umbes 40000 rubla.
- AS Rakvere Restauraator on juba tööga alustanud.
- Vinni vald andis 15000, Mõdriku tehnikum toetab 5000-6000, Vabariiklik Arhitektuurimälestiste Kaitse Valitsus lubas toetada 10000-15000 ja Kultuurkapital toetab 1500 rublaga.
Mõdrikut teataksegi vähemalt osaliselt tänu täkusambale. Monumendist on avaldatud miteid fotosid (näiteks "Punane Täht" 14.12.1978) ja peetud on ka "Täkusammas" nimelist mälumänguvõistlust (näiteks "Punane Täht" 3.04.1984 ja 15.03.1986).
Artiklid ajalehes "Virumaa Teataja":
- 21.03.2006 - elust Virumaal (ka Mõdrikul) Napoleonu sõdade ajal XIX sajandi algusel. Foto täkusambast ja Mõdriku mõisast.
- 16.04.2008 - sammas enne ja peale remonti.
Monument on riikliku kaitse all, http://register.muinas.ee/?menuID=monument&action=view&mtab=main&id=5801. Siin lehel on ka vanu fotosid, http://register.muinas.ee/?menuID=monument&action=view&mtab=photolibrary&id=5801.
Fotod 2006-2011:
