Eesti monumentide e-kataloog

Mõdriku mõisast paarsada meetrit lõunapoole asuv monument avati .... aastal. 

Üldiselt ollaske arvamusel, et see on pühendatud Napoleoni üle saavutatud võidule (1812 Isamaasõda ja ka 1814 Pariisi vallutamine). Ka tolleaegne mõisa omanik, kindral Kaulbars, oli selles sõjakäigus osalenud. 

Räägitakse ka legendi valgest hobusest, kes haavatud kindrali sõjaväljalt ära viis. Hobune olevat siia maetud.

Raamatus "Kivid kõnelevad" (Toronto, 1994) annab autor teistsuguse versiooni monumendist. See olevat hoopis  aastal 1877 Pleveni (Plevna) lahingus Vene-Türgi sõjas langenud mõisahärra F.K. von Kaulbarsi (1836-1877) mälestusmärk. Nii ei saa see kuidagi olla seotud Napoleoni üle saavutatud võidule, sest eelnimetatud Kaulbars ei olnud siis veel sündinudki!

Vähemalt 1920-ndate keskpaigas oli monumendi ümber kett ja 8 kahuritoru. Aja jooksul olid kahurid maasse vajunud. Ajalehes "Vaba Maa" ilmus siis kolm artiklit:

• 22.05.1926 on juttu sellest, kuidas viimane mõisnik Georg Dehn tahab kahurid ära müüa.
• 26.01.1927 avaldatud artiklis on juttu kuue kahuri varastamisest ja ka kaks ülejäänut on lahti kangutatud.
• 8.02.1927 avaldatud artiklis teatatakse varastataud kahurite leidmisest. Vargaks osutus kohalik asunik, kes need Rakveres vanametalli kokkuostu müüs (600 marka tükk). Kahjuks kaks kahurit olid juba Rakverest ära edasi viidud  ja nii jäidki need kadunuks.

SA Virumaa muuseumid kogus on kaks Carl Sarapi fotot. Ka ühel neist on näha, et kahurid olid osaliselt maa sees.

Raamatus "Vinni" (1978) on foto monumendist. Sellel on näha, et monument on laotud kividest, tipus ümmargune kera.

Viimane monumendi kapitaalremont toimus aastal ..... Siis krohviti monumenti ja tippu pandi uus kera (mitte päris ümmargune, natuke piklik). 

Tänaseks on säilinud kolm kahuritoru, aga need on mettallivaraste kartuses eemaldatud.

Tänased fotod: