Eesti monumentide e-kataloog

Miila kooli kivi avamine toimus 26. mail 2012.

Tegelikult asus koolimaja siit umbes üks kilomeeter eemal. Kuna praegune maaomanik (kus vanasti koolimaja asus) ei lubanud oma maale mälestuskivi paigutada, siis pandi see praeguse Miila küla seltsimaja juurde.  

 

Veebruaris 2012 kirjutab Ülo Sinisalu Miila koolist ja võimalikust mälestuskivist mitmeid mõtteid:

„Aja karm hoovus peale II maailmasõda hävitas olulisema osa nendest küladest, mis olid suuremate ja tähtsamatena ära mainitud Taani hindamiseraamatus juba 13. sajandil (tolleaegses Mahu kihelkonnas Maum ja Lemmun piiril mainitud Milola ja Korpywomais külad).

Esimesed teated talurahvakooli olemasolust Miilas pärinevad Viru-Nigula kihelkonna pastori Gustav Hasselblatti aruandest Eestimaa Konsistooriumile, milles märgitakse, et Põlula (Poll) mõisale kuuluvas Miila külas õpetas Kangro Hansu Kustav 1833.a. lastele katekismust, piiblilugu, kirikulaulu ja lugemist. Sellele toetudes võib 1833. aastat lugeda Viru-Nigula kihelkonnas vanima pidevalt tegutsenud talurahvakooli – Miila külakooli – sünniaastaks.

Piirkonnas kooliharidust saavate laste arv (8 eluaastast kuni leerini) ülemöödunud sajandi II poolel ja möödunud sajandi I poolel kõikus 50-60 vahel, olles suurim aastatel 1865 – 1870, kui ulatus isegi üle 80 õpilase kooliaastal. Lapsi õpetas Miila koolis selle olemasolu jooksul kokku 18 õpetajat, kellest pikima tööstaažiga koolmeistriteks olid Jüri Nael (1858-1883) ja Jaan Toom (1932-1952).

Miila kool tegutses aastatel 1833 kuni 1962, mil see suleti õpilaste vähesuse tõttu. Tänavu möödub kooli sulgemisest 50 aastat.   

Miila külakool esimese talurahvakoolina Viru-Nigula kihelkonnas väärib märgistamist mälestuskiviga ja meenutamaks seda, et haridust hinnati Miila ja Kõrma külades kõrgelt ja oma kooli peeti vajalikuks juba ülemöödunud sajandi algusest alates.

Lihtsa mälestustahvli võiks paigutada püramiidja kujuga kohalikku päritolu raudkivile. Väärika kivi leiab lähiümbrusest. Kivi võiks paigutada endise koolimaja lähedale külatee äärde. Soovitav oleks kivi ümber istutada kolm okaspuud (serbia kuusk, nulg ja torkav kuusk) meenutamaks kolme riigikorda (Tsaari-Vene, Eesti Vabariik ja Nõukogude Eesti), mille tingimustes kool tegutses. Mälestustahvlile võiks jäädvustada kahe pikema teenistusajaga koolmeistri nimed, kelle panus kohaliku hariduse edendamiseks oli toekam. Mälestustahvli avamise võiks paigutada 2012. aasta maikuu keskele tavapärasele õpilaste koolilõpu päevale. „

Ülo Sinisalu mõtted põhjalikumas versioonis.  

 

Mälestuskivi avamise eelteade avaldati ajalehes "Virumaa Teataja" 23.05.2012:

• Kokkutulek algab 26. mail kell 12. 
• Tähistatakse 50 aasta möödumist viimasest koolikellast.
• Avatakse mälestuskivi, seltsimajas on kroonika ja fotonäitus, meenutatakse kooliaega.
• Pakutakse kohvi ja suupisteid. 

Kooli ajaloost ja mälestuskivi avamisürituse kokkuvõte on ajalehes "Virumaa Teataja" 5.06.2012: 

• Mälestuskivi avamist rahastas kohaliku omaalgatuse programm. 
• Kivi idee autor on kooli õpilane Ülo Sinisalu, kes on koostanud uurimuse kooli ajaloost. 
• Kivi asub Miila seltsimaja juures. 
• Avamisel osales 25 endist õpilast.
• Kivi avasid Meeli Müller, Veera Peenema (kooli viimane õpetaja 1958-1962) ja Karin Koplimets (Veera Peenema tütar).
• Esinesid Ulvi rahvamaja tantsurühm "Rukkililled" Teele Kallipi juhendamisel. 
• Õpilastel oli kaasa fotosid, ühiselt uuriti kooli kroonikat. 

Nimetatud ajaleheartiklis on ka põhjalikumalt käsitletud Ülo Sinisalu uurimistööd kooli ajaloost:  

• Esialgu tegutses kool Uuetoa talu ruumides, mis asus praegusest koolimajast umbes versta võrra põhja pool. Kuna lapsi oli palju ja vana koolimaja ei suutnud neid enam mahutada, siis käskis Põlula mõisnik von Stackelberg ehitada uue koolimaja iiemäele, eestlaste vanale pühapaigale. 
• 1880. aastal lasi Põlula mõisaomanik Hermann von Krause rajada uue maja endise koolimaja kõrvale. 
• Õppeined: lugemine, rehkendamine, laulmine, muusika. Tegutses lauu ja viiulikoor. Kooli kõrvale tekksid mitmed seltsid: segakoor, meeskoor, osaleti laulupäevadel. 
• 1898. aasta mais toimunud müüginäitusel koguti koolile raha tulekahjus hävinenud inventari soetamiseks. Üritusel esinesid ka Miila segakoor ja Kunda vabriku orkester. 
• 1899 koguti müüginäitusega raha koolile harmooniumi ostmiseks. Üritusel osales ka Sämi orkester. 

Avamisürituse fotode autor on Katrin Kärner-Rebane. 

 
Mälestuskivi Miila koolile avasid:  (paremalt) kooli viimane õpetaja Veera Peenema, tema tütar Karin Koplimets (kes sündis  Miilas) ja  Miila kooli endine õpilane Meeli Müller (Tõevere) 26. mail 2012. aastal.  

Kooli viimane õpetaja Veera Peenemaa koos tütre ja lapselapsega. 

Kooli viimane õpetaja Veera Peenemaa koos kooli endiste õpilastega. 

 

Miila kool arvatavasti aastatel 190-1903. Erakogu.

Miila koolimaja, RM F 593:8, Virumaa Muuseumid SA, http://muis.ee/museaalview/1759850. 

Miila algkool Rägavere vald, RM F 105:342, Virumaa Muuseumid SA, http://muis.ee/museaalview/1328580. 

Miila kooli õpilased, 24.5.1925, RM F 804, Virumaa Muuseumid SA, http://muis.ee/museaalview/1660830. 

Põlula-Miila algkooli õpilased, 10.5.1922, RM F 1321:24, Virumaa Muuseumid SA, http://muis.ee/museaalview/1420404. 

Miila Algkooli IV klassi lõpetajad, RM F 593:9, Virumaa Muuseumid SA, http://muis.ee/museaalview/1759897. 

Miila algkooli II klassi õpilased, õpetaja Jaan Toom keskel, RM F 1709:1, Virumaa Muuseumid SA, http://muis.ee/museaalview/1399706. 

Foto: Põlula kooli muuseum. 

Põlula kooli muuseumis on kunstnik Jüri Jürna maal kunagisest koolimajast. 

 

Miila külast on juttu:

• 18.09.2004 - pikk artikkel Miila külast, siinsetest inimestest, tegemistest (osaline). 
• 28.06.2014 - pühapäeval toimub Miila küla pillimehe Julius Sepa (1910-1981) mälestusüritus. 
• 6.09.2016 - tähistati Miila küla 775. aastapäeva. 

 

Fotod 2012: