Eesti monumentide e-kataloog

Esimene monument Tapa Apostliku Õigeusu kiriku kalmistul (Tapa vana kalmistu) avati enne 1929. aastat (millal täpselt?). 

Praegune tahvel avati 2. veebruaril 2017. 

Traditsiooniliselt tuuakse siia lilli ja süüdatakse küünlad Vabadussõja relvarahu ja Tartu rahu aastapäeval, näiteks http://uusweb.kaitseliit.ee/et/vabadussoja-relvarahu-aastapaev-10365, http://www.kaitseliit.ee/et/laane-virumaal-tahistati-tartu-rahu-aastapaeva-25-kraadises-kulmas ja "Virumaa Teataja" 21.06.2005, "Virumaa Teataja" 5.01.2019, 28.12.2019.  

Neeruti ja Lasila vahel asuvas Jõeperes toimus lahing kolm ööd ja päeva ja lõppes 22. detsembril 1918. Jõepere mõisa kaitsnud 5. polgu 3. roodust hukkus vaenlase mürsu plahvatuse tagajärjel korraga 4 ohvitseri ja 7 sõdurit, nende hulgas ka rooduülem alamkapten Jüri Hünerson.

Hans Koiva andmed Sõjamuuseumi registris http://prosopos.esm.ee/index.aspx?type=1.

28.02.1919 avaldati ajalehes "Vaba Maa" teade, et 5. Rakvere polk mälestab langenud võitlejaid, sh Koivat ja Hünersoni.

Matused viidi läbi jaanuari alguses 1919. Kuhu on maetud Hünerson ja teised kaks ohvitseri ja sõdurid? 

Hans Koiva nimi on ka Halliste kihelkonna Vabadussõjas langenute monumendil (kontrollida!) ja oli mälestustahvlil Tallinnas Vabariigi Ohvitseride Keskkogus (taastamata).  

Tapa muuseumi veebilehel on Hansa Koivast põhjalik ülevaade, http://www.tapamuuseum.ee/?leht=muistised/monumendid. Mõned olulisemad faktid: 

• Hans Märdi poeg Koiva (õige on Kõiva) sündis 17. juulil 1895 (uue kalendri järgi) Halliste kihelkonnas Kaarli mõisas (või Pärnumaal Kaarli vallas Torimo talupidaja peres), pere kolmanda lapsena.
• Sünnimeetrika raamatu andmete järgi oli tema sünnijärgne perekonnanimi Kõwa, kuid Liivimaa Konsistooriumi poolt muudetud 1909. aastal Kõivaks. Vabadussõtta võeti Hans siiski Koiva nimega. Nii on tema nime ümber olnud arusaamatusi.
• Õppis gümnaasiumis ja Moskva ülikoolis ning 1916 a. 2. Odessa lipnikekoolis.
• Esimese maailmasõja ajal mais 1916 võeti teenistusse ja läkitati sõjakooli. Lipnikuks ülendati septembris 1916. Teenis nooremohvitserina 3. Siberi tagavara kütipolgu 3. roodus, juulist 1917 39. Siberi kütipolgu 8. ja 6. roodus, nimetati detsembris 1917 6. roodu ülemaks. Osales lahingutes Austria-Ungari vägede vastu Rumeenia rindel. Alamleitnandiks ülendati detsembris 1917 ja leitnandiks jaanuaris 1918. Haigestus jaanuaris 1918 ja evakueeriti ning vabastati teenistusest.
• Vabadussõja ajal alates 30. novembrist 1918  6. jalaväepolgu 3. roodu nooremohvitser, viidi üle ja määrati 15. detsembrist 1918 5. jalaväepolgu 3. roodu nooremohvitseriks. Osales lahingutes Punaarmee vastu Viru rindel. Sai surma 22. detsembril 1918 Jõepere mõisa küünis mürsuplahvatuses. 

Mälestussamba püstitasid Hans Koiva vanemad.  Andres Seepõllu mälestused:

• Monumendi betoonitöödel oli üheks tegijaks minu vanaisa Karl Seepõld. See mees oli Tapa soomusrongi rügemendi juures mitmetel majandustöödega ametis. Ta oli osalenud ka Oru lossi ehitustöödel aastatel 1935-36. Presidendi poolt olla saanud kiitust korraliku töö eest. Töödeks oli olnud ahjude remont ja terasside plaatimine.
• Mälestustahvli plaadi võttis vanaisa koos oma sõpradega 1940-nda aasta suvel ära ja nad peitsid selle kuhugi surnuaeda.
• Kuna plaati ei olnud, siis arvatavasti seetõttu mälestussammas säilis.   
• Andres koos isaga käis selle samba juures Eestile tähtsatel päevadel. Koos isaga otsiti 80-ndatel aastatel ka plaati, aga seda ei leitud. 

Millal mälestussammas avati, seda ei ole teada. Fotol, millel on kuupäev 1. detsember 1928, on see juba olemas. Monument oli sokliga obelisk, mille tipp oli natuke püramiidjas. Obeliski esiküljel oli reljeefne Vabadusrist ja marmorist tahvel.

 
Foto: kolonel K. Tallo asetab pärja soomusrongi rügemendi poolt.  1.12.1928. Tapa muuseum.

 

Mis vahepeal monumendiga juhtus, seda ei ole teada. Nõukogude ajal oli siin algsega võrreldes veidi teistsugune obelisk: betoonist mitmejärgulise sokliga obelisk, mille tipp oli rohkem püramiidjas. Ka obelisk ise oli ülalt kitsenev, esiküljel on nüüdki Vabadusristi kujutis. Soklil on olnud tahvel. Samba kõrgus umbes 2,3 meetrit.

Tapa Muinsuskaitseklubi eesostsas Vilvi Suikaneniga alustas aprillis 1989 monumendi ümbruse korrastamist ja alustati ka korjandusega, et monument korda teha ("Viru Sõna" 13.04.1989).  Sambale tehti pinnaparandused ja värviti.

"Sõnumed" 30.05.1990

Haud korrastati ja hauakivile asetati Rakvere hauasammaste töökojas tehtud uus (esimene) graniittahvel - „Isamaa ilu hoieldes vaenlase vastu võideldes, leitnant Hans Koiva ja kolm tundmatut sõdurit langesid Jõeperes jaan. 1919." (kas "langesid" või on õige "langenud"?)

9. jaanuaril 1991 toimus uue tahvliga monumendi pidulik taasavamine. Üritusel osalesid üksikud inimesed. Kõnelesid Jaan Viktor ja kohaliku Vilvi Suikanen. Pandi pärgi, lilli, süüdati küünlad.

Foto: 9.01.1991. Tapa muuseum.

Foto: 3.01.2000. Tapa muuseum.

Maiks 1991 oli tahvlit juba jõutud lõhkuda - üks kild välja taotud ja kolm pragu üle tahvli. Suvel lõhuti tahvel täielikult. Arvatakse, et lõhkujateks olid Tapa depoo internatsid.

Teine tahvel paigaldati 2. veebruaril 1993. Ka seda tahvlit lõhuti. 

Järgmine (kolmas) mustast marmorist tahvel valmistati Tõrmas asuva firma Kiwiks töökojas. Selle avamine toimus Tapa väljaõppekeskuse kolmanda sünnipäeva tähistamise käigus 2. veebruaril 2006. Tahvlil on aastaks märgitud 1919. 

 

2. mail 2007 tõmmati hauamonument autoga ümber. Sellel teemal avaldati artiklid ajalehes "Virumaa Teataja": 

• 3.05.2007 - politsei tabas 25 aastase Romani. Monument asetatakse endisele kohale tagasi. 
• 30.11.2007 - kohus mõistis Romani surnu mälestuse teotamis eest kokkuleppemenetluse korras kuuks ajaks vangi. Samuti peab kohtualune heastama tekitatud kahju 11262 krooni ulatuses. 

29.11.2007 avaldati kohtuotsuse teade ka veebilehel http://www.delfi.ee/news/paevauudised/110_112/monumendi-mahatombaja-kuuks-ajaks-vangi.d?id=17567363.

"Virumaa Teataja" 21.10.2015 on juttu Lääne-Virumaal asuvatest kalmistutest, mis hakkavad unustusse jääma. Artiklis on ülevaade ka Tapa vanast kalmistust ja nimetatakse ka siinset monumenti. 

Neljas tahvel valmistati Tallinnas asuvas firmas OÜ Aariakivi. Tahvel paigaldati monumendile jaanuaris ja avati pidulikult 2. veebruaril 2017. Uuel tahvlil on aastaarv 1918 (sõjameeste hukkumise õige aastaarv, eelmiste tahvlite avamise ajal ei olnud see täpselt teada, 1919 võis olla matmise aastaarv). Mälestustahvli õnnistas Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku Kuressaare Püha Nikolai koguduse preester Roman (kodanikunimega Roland) Tõnisson.

Tahvli avamisest on juttu ajalehes "Virumaa Teataja" 3.02.2017: Tapa vanal kalmistul ja Imastu sõjainvaliidide kodu rahulas tähistati mälestusminutitega Tartu rahulepingu sõlmimise 97. aastapäeva. Ühtlasi taasavati mälestustahvel Vabadussõja ausambal. Uue tahvli tellis Tapa vallavalitsus. Üritusel osales ligi 20 inimest, sealhulgas kaitseväe, Kaitseliidu ja Tapa vallavalitsuse esindajad. 

Fotod 2017: