Tallinn Pronkssõdur
Pooleli!
Kirjutan siia loo Tallinnas Tõnismäel asunud nn pronkssõduri monumendist. Nüüd juba kevadest 2007 asub see Kaitseväe kalmistul. Kes aastate taguseid sündmusi mäletab, siis kindlasti tuleb meelde aprillimäss, mis oligi monumendi ühest kohast teise viimise vastu. Esialgu on siin lugu monumendi teisaldamisest ja sellega kaasnevatest sündmustest. Kasutan infomaterjalidena Lääne-Virumaa maakonnaajalehe "Virumaa Teataja" artikleid.
Kes olid Tõnismäele maetud?
27.04.2007-2 - 26. aprilli varahommikul algasid Tõnismäe haljasalal ettevalmistustööd sõjahaudade tuvastustoimingute korraldamiseks. seejärel algavad arheoloogilised väljakaevamised ja identifitseerimistööd, et kindlaks teha võimalike maetute isikud ja nende arv. Tõenäoliselt on siia maetud 13-14 Teise maailmasõja lõpus Tallinna nn vabastamise käigus hukkunud sõjaväelast. Artiklis on põhjalikumalt juttu järgnevatest töödest, Venemaa riigitegelaste arvamustest, samuti peaminister Ansipi kommentaarid.
19.05.2007 - kohtuarstlik ekspertiis tuvastas, et siia oli maetud üks naine ja 11 meest. Matmine on toimunud 1945. aastal. Olemas on 14 enimtõenäolist nime. Maetute DNA-profiilid on üle antud Venemaa saatkonnale Tallinnas.
12.06.2007 - Tõnismäelt leitud säilmed maetakse 3. juulil. Kaitseminister moodustas ümbermatmistseremoonia ettevalmistamise ja läbiviimise komisjoni. Juba on teada mitmed hukkunute lähisugulased.
3.07.2007-2 - väljakaevatud säilmetest ja edasistest toimingutest nendega.
4.07.2007 - ülevaade eile toimunud ümbermatmistseremooniast. Kokku maeti kaheksa kirstu. Hauale asetati ajutine mälestustahvel, millel on kirillitsas kirjutatud kaheksa sõjaväelase nimed, kellele omaksed ei ole seni välja ilmunud. Omastele on üle antud kolme sõjaväelase põrmud.
Välisminister Urmas Paet nimetab ajalehes "Virumaa Teataja" 3.05.2007-3 monumendi teisaldamise põhjused:
- Monument on kujunenud okupatsiooni sümboliks.
- Viimastel aastatel toimusid siin poliitilised provokatsioonid.
- Tegemist on hauarahu rikkumisega.
Eellugu ehk kuidas me jõudsime nii kaugele?
8.05.2004 - 9. mai tähistamine Tallinnas.
21.04.2005 - ajakirjanik Meelis Lainvoo tunneb muret, et Eestil ei ole enam pikemajalisi sihte. Mis võiks olla see tüvi, mis Eesti riiki püsti hoiaks? Kas see võiks olla sallivus ja eetilisus? Ajalugu koosneb teda iseloomustavastest märkidest, ka mälestusmärkidest. Ta on vastu pronkssõduri teisaldamisele või, veelgi hullem, lõhkumisele. Me ometi ei taha olla sama ebamoraalsed kui need, kes õhkisid Vabadussõja ausambaid? Berliini kesklinnas on Nõukogude sõjamehe, Saksamaa alistaja ja natsionaalsotsialismist vabastaja kuju alles - see on nende ajalugu, mida nad austavad vaatamata selle kibedusele.
28.04.2005 - Eesti mälestab maailmasõjas hukkunuid.
22.09.2005 - seoses Tallinna vallutamise aastapäeva tähistamisega hoiavad linnas korda ligi 300 politseinikku ja abipolitseinikku. Võimalike vandalismiaktide vältimiseks pööratakse suuremat tähelepanu mälestusmärkidele ja ausammastele.
26.05.2006 - aktivistid organisatsioonist "Notšnoi dozor" ("Öine vahtkond") korraldavad monumendi juures öist (22-06) valvet, et ära hoida võimalikke vandalismiakte mälestusmärgi ja sõjameeste kalmu juures. Aktivistide sõnul läks olukord halvaks, kui Tallinnas toimus 20. mail sanktsioneerimata miiting ning monumendi kallal vandaalitseti 20., 21. ja 22. mail. Monumenti valvatakse kuni ühiskond ja võimud jõuavad pronkssõduri osas üksmeelele.
26.05.2006 - president Arnold Rüütel peab vajalikuks pronkssõduri probleemi lahendamiseks moodustada komisjon, kuhu kuuluksid erinevate poliitiliste jõudude, küsimusest huvitatud osapoolte, ajaloolaste ja Tallinna linna esindajad. Peaminister Andrus Ansip peab sellise komisjoni moodustamist mõttetuks, sest nii tõstaks see mõne äärmusrühma liiga suurde aupaistesse. Kui president komisjoni loob, siis valitus saadab sinna oma esindaja.
30.05.2006 - meeleavalduste keeld monumendi juures jääb kehtima. Trollipeatus on ja Kaarli puiestee äärne kõnnitee on jalakäijatele avatud. Pronkssõduri esisel platsil on aga endiselt keelatud organiseeritult koguneda ja oma meelsust väljendada. Ala on politsei tugevdatud valve all.
9.06.2006 - pronkssõduri juures on keelatud igasugune meelsust väljendav tegevus, et vältida võimalikke konflikte rahvuste vahel. Politsei on monumendi juures ööpäevaringse valve all. Täiendavad kulud politseile on juba üle 600.000 krooni.
6.07.2006 - Öine Vahtkond toob punamonumentide juurde lilli.
11.07.2006 - ajaloolase ja vasakpoolse poliitiku Malle Salupere artikkel õigete mõistete kasutamisest, ajaloost. Monument võiks alles jääda.
10.10.2006 - politsei lõpetas monumendi juures valve (maksumus 3,2 miljonit krooni), jääb üks turvamees ja turvakaamera. 9. mail toimus siin eestlase ja venelaste vahel rahvuslikul pinnal konflikt, mille käigus rebiti katki Eesti riigilipp. 22. septembril (Saksa okupatsiooni punaokupatsiooniga vahetumise aastapäev) möödus rahulikult, mõned korrarikkumised siiski olid. 27. septembril algatasid Riigikogu neli reformierakondlast eelnõud, mille tulemusena maetakse inimsäilmed siit ümber kalmistule ja pronkssõdur viiakse siit ära. Eelnõu algatamist toetasid Isamaa ja Res Publica ja sotsiaaldemokraatliku erakonna liikmed.
4.11.2006 - kodanik teeb ettepaneku monument teisaldada sobivamasse kohta, kuhu kujundada kaunis memoriaal, mis mälestab kõiki Punaarmee ridades langenuid, kujule tuleb anda inimlik, mitte poliitiline tähendus. Põhjused monumendi teisaldamiseks.
6.12.2006 - välisuudistes on mõnigi kord juttu Eestist kui äärmiselt natsisõbralikust riigist. Põhjuseks pronkssõduriga seonduv.
21.12.2006 - endine president Arnold Rüütel soovitab pronkssõduri Maarjamäele viia.
11.01.2007 - Riigikogus võeti vastu sõjahaudade kaitse seadus, mis peaks looma juriidilise aluse pronkssõduri teisaldamiseks. Peaminister Andrus Ansipi sõnul tuleb probleem lahendada euroopalikult ja tsiviliseeritud moel. Moodustatakse komisjon, mis hakkab ette valmistama säilmete ümbermatmist ja seejärel ka hauamonumentide teisaldamist säilmete uude matmispaika. Reaalne on alustada ümbermatmisega juba mõne kuu pärast.
19.01.2007 - Venemaa ähvardab majandussanktsioonidega, kui pronkssõdur ehk Aljoša teise kohta paigaldatakse. Majandussuhted viivad paratamatult ka sotsiaalsele tasapinnale ehk inimeste omavaheliste suheteni.
26.01.2007 - üks "idee" on selline, mille järgi pronkssõdur võiks jääda oma endisele kohale, aga selle ümber ehitataks näiteks pangahoone. Nii jääks monument sisehoovi ja siis ei saaks seal viina visata või lippe lehvitada.
16.02.2007 - Riigikogus võeti vastu keelatud rajatise kõrvaldamise seadus. President jätab selle seaduse välja kuulutamata, sest see ei ole vastavuses põhiseadusega. Seadusega taheti lugeda pronkssõdur keelatud rajatiseks ning taheti teha valitsusele kohus 30 päeva jooksul monument teisaldada. Keelatud on näiteks eksponeerida või püstitada avalikku kohta rajatist, mis ülistab Eesti okupeerimist või massirepressioonide korraldamist Eestis.
21.02.2007 - ajalehe ajakirjanik teeb ettepaneku muuta pronkssõdur turismiobjektiks ja luua näiteks välismaalastest turistidele turismiprogramm "9. mai Tallinnas".
18.04.2007 - punaveteranid kavatsevad 9. mail pronkssõduri juurde lilli viia.
19.04.2007 - kaitseminister Jaak Aaviksoo saatis linnavalitsusele teatise väljakaevamiste ja tuvastamistööde alustamisest Tõnismäel. Linnavalitsus on aga väljakaevamiste asjus pöördunud kohtusse, kuid esitatud dokumendid olid vigased. Eelmine kaitseminister Jürgen Ligi otsustas enne ametist lahkumist alustada Tõnismäel väljakaevamisi, et viia sinna maetud punaarmeelaste põrmud vastavalt sõjahaudade kaitse komisjoni soovitusele kuhugi sobivamasse kohta, väljakaevamisi alustatakse aprillis. Kui säilmed maetakse mujale, siis ei ole põhjust siin enam hoida hauatähist ehk pronkssõduri monumenti. Monument kavatsetakse tulevikus paigutada Siselinna kalmistu taga asuvale kaitseväe kalmistule.
Põhisündmused
Kaarli pst 13 asuva pronkssõduri teisaldamine toimus 26. aprilli 2007 varahommikul. Siia maetute väljakaevamised pidid algama 27. aprillil, aga need algavad hiljem.
26.04.2007 - piirilt saadeti tagas üheksa äärmuslast. Tallinna linnapea Edgar Savisaare arvamus.
28.04.2007-3 - ajalehe juhtkirjas avaldatakse kahtlust, kas monumendi teisaldamist oleks saanud/võinud paremini ettevalmistada. Tõenäoliselt oleks olnud targem lasta inimestel 9. mail rahumeelselt koguneda ja alustada töödega alles suvel.
28.04.2007-7 - president kutsub kõiki üles kainele mõistusele. Kurjategijad saadakse kätte ja karistatakse.
28.04.2007-2 - peaminister soovitab eestlastel tänavatele protestima mitte minna.
28.04.2007-8 - maakonna ja Lääne-Virumaaga seotud isikud kommeneerivad toimunut.
28.04.2007-9 - lühike ülevaade eelmistel päevadel ja öödel toimunud lõhkumistest, politsei poolt kinnipeetute arvud, üks hukkunu, kannatanute arvud ja kahjude maksumus, välisajakirjanduse kommentaarid.
28.04.2007-13 - massirahutused Lääne-Virumaale ei ulatunud.
2.05.2007 - sündmused Lääne-Virumaa, siinsed politseinikud Ida-Virus abiks.
2.05.2007 - ajalehe juhtkirjas võetakse kokku toimunud sündmused.
2.05.2007-5 - kas rahutused on läbikukkunud integratsioonipoliitika tagajärg.
2.05.2007-3 - ülevaade rahutustest Ida-Virumaal.
3.05.2007 - ajalehe juhtkirjas arutletakse Eesti saatkonna ründamist Moskvas.
3.05.2007-7 - presidendi pöördumine.
3.05.2007-3 - kokkuvõte toimunust.
3.05.2007-5 - Vene duumasaadikute külaskäigust, integratsioonist. Lahendus peitub Moskvas.
3.05.2007-11 - Vene riigiduuma esinduse juht andis aru riigiduuma esimehele.
4.05.2007 - Viljandi kultuuriakadeemia direktor räägib, milliseid järeldusi võib teha pronksiöö sündmustest läbi kultuuriuurija pilgu.
4.05.2007-4 - arvestades provokatsioonide võimalusega ning kuulujuttude ja desinformatsiooni vältimiseks otsustas kaitseminister kaitseväe suurõppus Kevadtorm edasi lükata.
6.09.2007 - ajakirjanik Margus Eek arutleb, miks jõuti pronkssõduri sündmusteni.
25.09.2007 - pronkssõduriga seonduvad sündmused läksid maksma üle 90 miljoni krooni.
Pärast põhisündmusi
3.01.2008 - eelmisest aastast jäi lehelugejatele enam meelde pronkssõduriga seonduv.
Kes olid massirahutuste korraldajad, kes lõhkujad-varastajad?
27.04.2007 - politsei pidas eile kinni üheksa inimest, kes ei allunud politsei korraldusele või sõimlesid avalikult. Politsei on valmis reageerima ka juhul,, kui peaksid puhkema massilised rahutused, aga praegu politsei seda ei eelda. Tõnismäe piirkonnas on liiklus- ja parkimispiirangud, trollid ei peatu. Venekeelsetes portaalides kutsutakse inimesi meeleavalduste korraldamiseks.
4.05.2007-3 - Kaitsepolitsei otsib Eesti vabariigi iseseisvuse ja sõltumatuse vastasele vägivallale üleskutsuvaid isikuid. Tegemist on 28. aprillil venekeelses internetis levima hakanud üleskutsega, milles teatakse vene vastupanuarmee moodustamisest, mille eesmärgiks on Eesti territooriumil iseseisva Vene riigi loomine, kutsutakse liituma siinseid vene mehi. Sõda "Eesti kuritegeliku valitsuse" vastu algab 9. mail. Putinit kutsutakse saatma siia Vene armee.
21.06.2007 - kolmele rahutustes osalenule taotleb prokuratuur reaalset vanglakaristust. Need tegelased sattusid ka paljudele fotodele ja telesaadetesse. Järgnevalt on kohtu ees veel mitusada kahtlusalust. Massirahutuste käigus pidas politsei kinni umbes 1200 vandaalitsejat.
19.10.2007 (poolik?) - prokuratuuri andmetel algas Öise Vahtkonna ja Naši liidrite poolt ja Venemaa toetusel massirahutuste ettevalmistamine juba eelmise aasta keskel aastal. Süüdistus on esitatud Mark Sirõkile, Dmitri Linterile, Maksim Revale ja Dimitri Klenskile. Massirahutuste käigus kandis kahju kokku 311 ettevõtet, kellest 274 puhul on kahjusid hüvitatud kokku rohkem kui 25 miljoni krooni ulatuses. Kokku alustati 69 kriminaalmenetlust.
17.11.2007 - kohus lasi alates 28. aprillist vahi all viibinud Dmitri Linteri ja Maksim Reva vabadusse. Pole ohtu, et nad Eestist ära põgenevad. Kohtus tuleb asi arutlusele jaanuaris.
5.07.2008 - kõik aprillirahustutega seotud süüteod on kohtusse saadetud, kokku süüdistatakse 125 isikut. Tallinnas on 85 isiku kohta kohus otsuse teinud. Enamikele määrati tingimisi karistused. 12 isikut said rahalise karistuse ja kuus kurjategijat said vanglakaristused. Ida-Virus on algatatud 40 kriminaalasja 30 süüdistatavaga, 26 süüdistava osas on kohus otsuse teinud.
27.12.2008 - Rahandusministeeriumil on raskusi mässajatelt kahjude sissenõudmisega. Kahjunõue on esitatud 66 inimesele summas 2.109.802 krooni. Sellest on laekunud 8456 krooni. Kokku on riik hüvitanud kahjusid 25,5 miljonit krooni.
18.02.2010 - aprillimässu osaline ei pääse enne tähtaega vanglast.
Aprillirahustustes hukkunud Dmitri Ganini haud Mustvee kalmistul.
Pronkssõduri teema jättis jälje ka Eesti ja Venemaa vahelistele majandussuhetele
5.04.2007 -monumendi plaanitav teisaldamine on avaldamas mõju Eesti-Vene kaubavahetusele. Mitmed Karjala linna Petroskoi kauplused on teatanud Eestis toodetud kaupade müügi lõpetamisest. Ka Venemaa esimene asepeaminister Sergei Ivanov kutsus venemaalasi loobuma Eesti kaupade ostmisest ja Eestisse reisimisest.
7.04.2007 -karikatuur.
7.04.2007 - Venemaaga ärisuhteis olevad Lääne-Viru ettevõtted ei näe põhjust hirmuks, et Vene riik lõpetab kaubavahetuse Eestiga ja venelased ei sõida enam siia turismireisile. Teemat kommenteerib Peterburis elav Boris Gorbunov.
8.08.2007 - ajalehe juhtkiri suhetest Venemaaga.
8.05.2008 - aasta hiljem kommenteerib seakasvataja Urmas Laht kaubandussidemete hetkeseisu. Aasta möödus keerukalt, aga nüüd hakkavad jälle asjad lahenema. Kommenteerivad ka Venemaa lihatööstur ja autojuhid.
Mujal toimunud
6.01.2007 - Mustvee punasõdurite mälestusmärgi rüvetaja saadi kätte.
8.05.2007 - täna erinevates kohtades toimuvatest Teise maailmasõjas hukkunute mälestusüritustest.
10.05.2007 - Narva kesklinna kogunes 9. maid tähistama üle 2000 inimese.
Mis on saanud endisest matmispaigast ja monumendi asukohast Tõnismäel?
3.05.2007 - lähipäevil võetakse väljakaevamiste ajaks püstitatud telk maha ja pärast seda istutatakse sinna lilled.
10.05.2007 - kokkuvõte esimesest peale monumendi teisaldamist toimunud 9. mai tähistamisest siin.