Eesti monumentide e-kataloog

Lääne-Virumaa teemad

Lääne-Virumaa kohad

Monument eemaldati 13.07.2022 ja detailid viidi Eesti sõjamuuseumi hoiule. Siia maetud isikud (leiti 30-32 luustikku, kuigi algul arvati, et siia võib olla maetud 50-80 isikut) kaevati välja ja maeti ümber Rakvere Linnakalmistule, fašismiohvrite hauaplatsile - http://www.monument.ee/rakvere-linn/rakvere-fashismiohvrid.

Teemakohased artiklid ajalehes "Virumaa Teataja":

24.05.2022 - ajalehe juhtkiri punamonumentide teemal.
27.05.2022 - arupärimine Rakvere linnapeale seoses punamonumentidega.
14.06.2022 - kohalik EKRE poliitik Eino Vaher mõtiskleb monumendi teemal.
17.06.2022 - Rakvere linnavolikogu istungil arutati vennashaua monumendiga seonduvaid teemasid. Monumendi eemaldamine võib kesta aastaid.
6.07.2022 - monumendi ümber loobiti laiali lilled, lükkas ümber ja lõhkus vaasi. Tõenäoliselt on tegemist provokatasiooniga.
14.07.2022 - ajalehe juhtkiri monumendi mahavõtmisest.
14.07.2022 põhjalik ülevaade kaevetöödest.
14.07.2022 - põhjalik ülevaade kaevetöödele eelnenud tegevustest.
16.07.2022 - Priit Koppeli teemakohane karikatuur.

Suures Isamaasõjas langenute mälestussammas Rakveres Suvorovi Väljakul. RM F 91, SA Virumaa Muuseumid, http://www.muis.ee/museaalview/2023029.

Esialgne monument oli puust. Kas see püstitati siia kohe peale esimesi matmisi 1940? Kas sõja ajal monument lõhuti või see püstitatigi alles peale sõda?

Praegune monument avati 6.11.1951.

Monument asub Kastani puiestee ääres (teisel pood teed on Rakvere staadion ja spordihall). Nõukogude ajal kandis park algul 21. juuni väljaku (kas on ikka õige fakt?) ja hiljem Suvorovi väljaku ja Kastani puiestee Gagarini puiestee nime.

Eelkõige on monument tuntud, kui ausammas neile punasõduritele ja parteitöötajatele, kes hukkusid Teises maailmasõja ajal Rakveres ja lähimas ümbruses. Tegelikult on aga siia (väidetavalt) maetud ka varasematel aegadel hukkunud punategelasi.

Nõukogudeaegse käsitluse sündmustest Rakveres septembris 1944 (punavägede sissetung) on kirjas näiteks raamatus "Vabastamislahingutes" ("Eesti Raamat, 1966, lk. 238-239) ja ajalehes "Punane Täht" 20.09.1975.

Kaasaegne käsitlus sündmustest Rakveres 7. augustil 1941 (sakslaste saabumine) ja varasematel päevadel on ajalehes "Viru Sõna" 30.07.1991. Ajalehes "Virumaa Teataja" 3.08.2006 on juttu 6. augustil 1941 Karitsa ümbruses toimunud lahingust, mis avas sakslastele tee Rakverre.

Kes on siia maetud

Nii nagu vennashaudadega sageli, ei ole ka siin täpselt teada, kui palju inimesi ja kes on hauda maetud. Vanadest ajalehtedest saab lugeda vähemalt kahest matmisest:

8. detsembril 1940 maeti siia ümber umbes 30 inimese säilmed, kes olid tapetud aastatel 1918–19 valge terrori ajal (sh 12 raudteejaama juures hukatud punakaartlast). Eelteade toimuvast ümbermatmisest avaldati ajalehes "Punane Virumaa" kuupäev(?). Toimunud matusetseremooniast on juttu "Punane Virumaa" 10.12.1940.
22. aprillil 1945 maeti siia ümber 50 hukkunut: Suure Isamaasõja ajal ümbruskonnas langenud punaarmeelased, partisanid, hukatud parteitöötajad jt ("Viru Sõna" 28.04.1945). Ajalehes "Punane Täht" 17.07.1965 on juttu, et ainuke, kes maetutest ära tunti oli parteitöötaja Valentina Maserova (temast on lühidalt juttu ka ajalehes "Punane Täht" 5.09.1968).
Ajalehes "Virumaa Teataja" 13.05.2006 kirjutab muuseumi vanemteadur Odette Kirss, et siia on maetud põhiliselt vasakpoolse meelsusega inimesed 1940. ja 1945. aastal. Kuigi tolleaegsed andmed ei pruugi olla õiged, siis juttu oli 50 kirstu matmisest - põhiliselt hukkunud kohalikud elanikud ümbermatmise käigus Palermost ja Tõrmast.
Ajalehes "Virumaa Teataja" 10.05.2012 ütleb Rakvere ja Lääne-Virumaa sõjaveteranide esindaja Georgi Kostjuk, et siia on maetud üle tuhande inimese.

Ajalehes "Viru Sõna" 22.11.1944 on juttu Palermo metsas ja ka sealses ümbruses asuvatest sakslaste poolt hukatute haudadest. Väga võimalik, et osad inimesed maeti vennashauda ümber.

Monumendil on ka mitmed nimed (nt 305. lennuväediviisi meeskonnad), aga tõenäoliselt on nemad tegelikult maetud kuhugi mujale. Näiteks Krjuki ja Loktionovi kohta on Suures Isamaasõjas hukkunute andmebaasis (http://www.obd-memorial.ru/html/info.htm?id=9558991) kirjas, et nad jäid teadmata kadunuks 30.08.1944 (ei saabunud tagasi lahingulennult).

Muinsuskaitseameti arhiivi andmetel: Eesti NSV sõjakomissariaadi andmetel on vennashauda maetud 9 sõdurit. Mälestussambal on jäädvustatud 11 nime, neist 5 sõjakomissariaadi nimestikus mitteleiduvat.

Raamatus "Rakvere" on lk 38 ja 39 juttu siia maetutest?

Rakvere II Keskkooli (vene kool) punased jäljekütid on püüdnud leida infot Rakvere vabastamisel hukkunud punaarmeelaste kohta. Ajalehes "Punane Täht" 23.05.1972 ja 18.05.1974 andmetel on kindlaks tehtud mitmed hukkunute nimed, neist neli on artiklis nimetatud: Komar, Tšistjakov, Otšerendjuk, Anatoli Gusjev.

Ajalehes "Punane Täht" 15.03.1975 on pikem jutt Nõukogude Liidu kangelasest Nikolai Klotškost, kes oli pommituslennukite grupi komandör. Tema juhtimisel pommiti ka Rakvere ja Tapa raudteejaama. Kuigi tema jäi sõjas ellu, siis arvatavasti paljud temaga koos lennanud hukkusid.

Monumendi saamislugu

Vennashaua monumendi puhul on tegemist arhitekt Alar Kotli projekteeritud nn vennashaua tüüpmonumendiga. Sarnane monument on ka Narvas, Pikasillas ja Saaremaal Torgus. Kas ka Kingissepas Venemaal?


Narva vennashaud	Pikasilla vennashaud	Torgu vennashaud	Kingissepa vennashaud, Venemaal. Foto: Eesti Ajaloomuuseum???

Arhitekt Kotli ei teinud mitte ainult Saaremaa dolomiidist ausamba joonise, vaid põhjalikult oli kavandatud ka ümbritsev park. Eesti Arhitektuurimuuseumis on alles pargi ja monumendi joonised.

Eesti Arhitektuurimuuseumi kogu.

Väga võimalik, et Rakvere vennashaua monument oli maakonnas ainuke, kus suuremate ürituste puhul põles igavene tuli.

Rakvere Vene Gümnaasiumi arhiiv.

Muinsuskaitseameti arhiiv.

Monumendi avamine

Ajalehes "Punane Täht" 31.12.1950 kirjutab Rakvere Linna Täitevkomitee esimees Veera Kivistik suurtest ülesannetest aastaks 1951. Üheks eesmärgiks on püstitada vennashauale uus ja korralik ausammas (sellele artiklile viitab ka "Virumaa Teataja" 28.12.2000 artikkel "Virumaa Teataja 50 aastat tagasi"). Ajalehes "Punane Täht" 6.11.1951 antakse teada täna kell 17 algavast fašistide poolt mõrvatute kalmul mälestussamba avamisest. Ajalehes "Punane Täht" 10.11.1951 on ülevaade toimunud uue monumendi avamisest:

Osalesid Rakvere linna koolide, asutuste ja ettevõtete töötajad.
Miitingu avas Rakvere Linna Täitevkomitee esimees Mikker.
Kõlas Nõukogude Liidu hümn.
Sõnavõtuga esines EK(b)P Rakvere Rajoonikomitee sekretär Tõnisson.
Kommunistlike noorte ja noorte nimel võttis sõna ELKNÜ Rakvere Rajoonikomitee sekretär Kaskman.
Sõnavõtuga esines Eksin (mis asutus, amet?).
Pidulike orkestrihelide saatel langetati kate mälestussambalt.
Asutuste, koolide ja ettevõtete esindajad asetasid mälestussamba jalamile kümneid pärgi.

Ajalehes "Virumaa Teataja" 13.03.2006 teatab muuseumi vanemteadur Odette Kirss, et 1960. aastatel korraldas Nõukogude-aegne sõjakomissariaat sinna tahvlite paigaldamise, kuhu kanti n-ö Rakvere vabastajate nimed. Siia nad aga maetud ei ole.

Üritused monumendi juures

Nõukogude ajal toimus monumendi juures mitmesuguseid üritusi. Eriti palju osavõtjaid oli muidugi Võidupüha (9. mail) tähistamisel. Siin toimusid ka paljud muud linna- ja rajooni suuremad rahvakogunemised: Suure Oktoobrirevolutsiooni, Nõukogude Armee aastapäeva, Võidupüha, rajooni ja linna vabastamise tähtpäeva, koolide pidulikud sündmused, laulupäevade ja muude ürituste tseremooniad.

Rakvere Reaalgümnaasiumi arhiiv.

SA Virumaa Muuseumid.

Rakvere Reaalgümnaasiumi arhiiv.

SA Virumaa Muuseumid.

Mälestusmärk Rakveres, RM F 975:1, SA Virumaa Muuseumid, http://www.muis.ee/museaalview/1663784.

Foto:??

Mitmetes arhiivides on säilinud fotosid monumendi juures toimunud üritustelt. Ajalehes "Punane Täht" ja "Viru Sõna" avaldati mitmeid ürituste eelteateid ja kokkuvõtteid, näiteks:

Rakvere Reaalgümnaasiumi arhiiv.

Rakvere Vene Gümnaasiumi arhiiv.

Rakvere Reaalgümnaasiumi arhiiv.

Rakvere Vene Gümnaasiumi arhiiv.

1982, Rakvere Reaalgümnaasiumi arhiiv.

Rakvere Reaalgümnaasiumi arhiiv.

Mälestussammas Rakveres. Foto: Riho Lahi. RM F 191:51, SA Virumaa Muuseumid, http://www.muis.ee/museaalview/1982073.

Mälestussammas Rakveres, RM F 956:6, SA Virumaa Muuseumid, http://www.muis.ee/museaalview/1658647.

Rakvere, mälestussammas nõukogude sõduritele, 1980. aastad. RM F 1329:2, SA Virumaa Muuseumid, http://www.muis.ee/museaalview/1421186.

Mälestusmärk Rakvere vennaskalmistul. , RM F 857:53, SA Virumaa Muuseumid, http://www.muis.ee/museaalview/1649734.

???

Foto: Enno Kapstas, asutuste esindajad lillekorve toomas, Suure Sotsialistliku Oktoobrirevolutsiooni 60. aastapäeva miiting vennaskalmistul, 3.11.1977, RM Fn 1543:3410, Virumaa Muuseumid SA, http://www.muis.ee/museaalview/2349780.

Foto: Enno Kapstas, asutuste esindajad lillekorve toomas, Suure Sotsialistliku Oktoobrirevolutsiooni 60. aastapäeva miiting vennaskalmistul, 3.11.1977, RM Fn 1543:3411, Virumaa Muuseumid SA, http://www.muis.ee/museaalview/2349781.

Foto: Enno Kapstas, asutuste esindajad lillekorve toomas, Suure Sotsialistliku Oktoobrirevolutsiooni 60. aastapäeva miiting vennaskalmistul, 3.11.1977, RM Fn 1543:3412, Virumaa Muuseumid SA, http://www.muis.ee/museaalview/2349782.

Foto: Enno Kapstas, vaade miitingule kogunenud asutuste esindajatele, Suure Sotsialistliku Oktoobrirevolutsiooni 60. aastapäeva miiting vennaskalmistul, 3.11.1977, RM Fn 1543:3414, Virumaa Muuseumid SA, http://www.muis.ee/museaalview/2349784.

Foto: Enno Kapstas, sõjaväelaste esindajad, Suure Sotsialistliku Oktoobrirevolutsiooni 60. aastapäeva miiting vennaskalmistul, 3.11.1977, RM Fn 1543:3415, Virumaa Muuseumid SA, http://www.muis.ee/museaalview/2349785.

Foto: Enno Kapstas, asutuste direktorid ja parteijuhid miitingul, Suure Sotsialistliku Oktoobrirevolutsiooni 60. aastapäeva miiting vennaskalmistul, 3.11.1977, RM Fn 1543:3416, Virumaa Muuseumid SA, http://www.muis.ee/museaalview/2349786.

Monument tänastes uudistes (artiklid ajalehest "Virumaa Teataja")

Rakvere vennashaua monumendiga seonduv on ka viimastel aastatel ületanud uudisekünnise. Uudised saab suures piires jagada mitmesse gruppi:

13.05.2006 - Tallinnas toimub arutelu pronkssõduri äraviimisest. Rakveres aga teeb vene ja juudi kogukonna eest seisev ajakirjanik Samuel Golomb ettepaneku viia Rakverest ära punaväelaste monument ja matta säilmed ümber. Monument sobiks paremini kalmistule ehk asi on säilmete ümbermatmises selleks sobilikku paika. Linna äärde võiks rajada nõukogude sõjaväekalmistu või memoriaali, nagu on tammikus Saksa sõdurite matmispaik? Konkurss uuele mälestusmärgile? Ümbermatmine oleks väga tõsine samm ja vajaks tõsiseid argumente. Rakvere veteranide eest seisev Georgi Kostjuk peab Golombi mõtet lauslolluseks. Tema sõnul elab Rakveres veel umbes 50 sõjaveterani, neist kümmekond on vene keelt kõnelevad.
13.06.2006 - foto värvitud sambast.

Mälestusüritused 9. mail:

10.05.2000 -
10.05.2007 - foto ja ülevaade siin toimunud üritusest.
3.05.2008 - siin toimub pidulik pärgadepanek ja siis viiakse lilled sõdurite haudadele linnakalmistule. Üritusel osaleb ka Rakvere õigeusu kiriku papp. Üritust toetab Venemaa konsulaat. Üritusel osalevate punaveteranide arv jääb aastatega aina väiksemaks, sest vanad inimesed surevad ära.
10.05.2008 - kokkuvõte toimunud mälestusürituselt. Sõjas osalenute mälestused.
12.05.2009 - foto ja kokkuvõte toimunud üritusest.

11.05.2010 - kokkuvõte toimunud üritusest.
10.05.2011 - kokkuvõte toimunud üritusest. Osales ligi 100 inimest. Rakvere Õigeusu kiriku vaimulik Aleksandr Lebedev pidas palve, erikülaline oli Venemaa saatkonna Narva konsul-nõunik Vladimir Ivanov.
10.05.2012 - sadakond osalejat osales miitingul, sh üle kümne sõjaveterani. Edasi liiguti linnakalmistule, kus pandi lilled sõdurite haudadele.
10.05.2013 - kokkuvõte toimunud mälestusüritusest. Osales ligi 100 inimest. Rakvere Õigeusu kiriku vaimulik Aleksandr Lebedev pidas palve, külalisi oli ka Pihkvast.
10.05.2014 - foto toimunud mälestusürituselt.

12.05.2015 on juttu siin monumendi juures Teise maailmasõja lõpu 70. aastapäeva tähistamisest.
10.05.2017

10.05.2018

11.05.2021

Monumendi rikkumised ja korrastamised:

2.07.1996, 21.11.1996 ja 22.07.2000 artiklites on juttu monumendi värviga rikkumises.
16.09.2004 - monumenti soditi kuldse aerosoolvärviga. Lisaks mitmesugustele sümbolitele oli ka natsisümboolikat. Politsei alustas kriminaalmenetlust surnu mälestuse teotamise paragrahvi alusel. Linn tellis monumendi puhastamise firmalt Kadrani. Krobelise pinna tõttu on monumenti raske puhastada. Punaveteranide ühenduse arvates võiks linnavalitsus teha monumendile kosmeetilise remondi järgmise aasta 9. maiks (võidu 60. aastapäevaks). Foto sodimisest.
5.05.2005 - Isamaasõja veteranide nõukogu eestvõttel tehakse ausammas korda.
11.05.2005 lehes on info monumendi juures toimunud lillede hävitamisest - lilled on pottidest välja tõmmatud ja ausamba jalamile laiali loobitud. Kuna tegemist on inimeste matmispaigaga, siis alustas politsei kriminaalmenetlust. Arvatavasti on tegemist lindude tööga.
10.05.2006 - sõjaveteranid värvisid omaalgatuslikult monumenti, mis on ajaloomälestisena riikliku kaitse all. Politsei peatas isetegevuse. Värvijaid karistatakse omavolilise ja kooskõlastamata tegevuse eest. Ausambal oli kuldsega üle värvitud ordeni kujutis ning taust võõbatud siniseks ning punaseks. Samba jalamile oli toodud hulgaliselt lilli ja suur pärgi. Foto.
13.05.2006 - kuna enne 9. maid monumendi värvijad oma tegu kahetsesid, siis Muinsuskaitseamet piirdus seekord hoiatusega. Ilmselt tuleb sammas puhastada. Veteranide esindaja sõnul oli varem monumendi kallal vandaalitsetud ja puhastusaine oli jätnud jäljed. Oma arvates nad tegid samba ilusamaks.
13.09.2006 - karikatuur.

13.08.2008 - keegi on pannud monumendi juures plastkanistri põlema. Nii sai monument suitsukahjustusi ja hävinesid ka lilleseaded. Järgmise päeva ajaleht teatab süütaja tabamisest.
28.04.2018 - monumendile on pandud Hitleri pilt.
11.05.2018 - lilli on laiali loobitud, küünlaid lõhutud, lillevaasid ümber lükatud.
12.05.2018

12.12.2019 - Venemaa saatkonna rahastamisel alustati monumendi remondiga.

Muud artiklid:

16.12.2008 - rakverlane Andrei Savan sai alles nüüd kätte medali, mille ta oli välja teeninud sakslaste vastu 1944. aasta Sõrves toimunud lahingutes võideldes. Venemaa president Medvedevi korraldusega avaldati tänu viiele Eesti ja Venemaa kodanikule panuse eest Eestis asuvate sõjamälestussammaste säilitamisse. Nende hulgas oli ka Rakveres elav Lääne-Virumaa sõjaveteranide juht Georgi Kosjuk.
21.04.2016 - arutluse all on Kastani puiesteele uue nime andmine. Üheks variandiks on Jaan Poska nimeline tänav, aga see ei sobi hästi kokku vennashaua monumendiga.

Fotod 2008-2010:

Üks koduloouurija väidab, et vennashaua monument on asukohta vahetanud. Algselt oli see olnud Kastani puiesteest kaugemal ehk rohkem ringtee poole. Ma isiklikult kahtlen selles. On küll eemal trepiastmed, aga ma pole üldsegi kindel, et need astmed just monumendiga on seotud.

Eesti monumentide e-kataloog

Lääne-Virumaa teemad

Lääne-Virumaa kohad

Muu info

Rakvere vennashaud