Pooleli!

Mälestusmärk avati 25. märtsil 1989 (märtsiküüditamise 40. aastapäeval, 25.03.1949). 

Aastatel 1941 ja 1949 toimunud küüditamistest on juttu mitmetes ajalehtedes: "Punane Täht" 14.06.1988, "Virumaa Teataja" 15.06.1996, 25.03.1999, 26.03.1999, 14.06.2000.

"Virumaa Teataja" 25.03.1999 avaldas üle 200 Lääne-Virumaalt pärit inimese nime, kes 1949 küüditamise käigus või Siberis hukkusid. Ajalehes 29.11.2013 avaldati nimekiri Küti vallast küüditatutest ja oodati abi nimekirja täiendamisel. 

Head ülevaated on ka veebilehtedel http://et.wikipedia.org/wiki/Juuniküüditamine ja http://et.wikipedia.org/wiki/Märtsiküüditamine.

Ajalehes "Viru Sõna" 28.01.89 avaldati küsitlusankeet, mille abil püüti välja selgitada Rakvere rajooni represseeritud.

Viru-Jaagupi kiriku kõrval asuv umbes 2 meetri kõrgune monument on pühendatud Viru-Jaagupi kihelkonnast pärit 1941 ja 1949 aastatel küüditatuile. Mälestussamba idee ja kavandi autor, samuti ehitustööde juhendaja oli siinse kirikuõpetaja Madis Oviir. Kogu töö tehti ühiskondlikus korras. Suurima panuse andsid koguduse liikmed Heino Tombach, Karl Ambos, Ain Juhkam jt. Majanduslikult toetas Ed. Vilde nim. kolhoos.

See oli esimene mälestusmärk Eestis, mis jäädvustab stalinismi inimsusevastased kuriteod 1941. ja 1949. aastal. ("VirumaaTeataja" 24.03.1998). Vaata ka https://www.ajalooline.ee/k%C3%BC%C3%BCditamine#h.94j6f3grgf95. 

Monumendi alus on kujundatud põllukividest. Nende vahel on kivitükk 1944 aastal lõhutud Viru-Jaagupi Vabadussõja monumendist. See sambakild ühendab meie rahva kangelasliku vabadusvõitluse hilisema, vabaduse kaotanud rahva traagikaga. Põllukivide peal on horisontaalselt asetatud veskikivi. Kõige peal on vertikaalselt asetatud veskikivi. Selle esiküljele on raiutud aastad suuremate küüditamiste aastad 1941 ja 1949. Ülaäärde on raiutud vaguniratas, mis sümboliseerib vagunite veeremist Siberimaale. Alaääres on tekst "Luuka 17, 1-2". Luuka evangeeliumis on salmid:

• "Ja tema ütles jüngrite vastu: seda ei või olla, et pahandust ei peaks tulema, aga häda sellele, kelle läbi need tulevad."
• "See on temale tulusam, et üks veskikivi tema kaela peaks pandama ja teda meresse visatama ..."

Madis Oviiri sõnul sümboliseerib mälestusmärk meie kurba saatust, sest "eks ole Eesti rahvas oma ajaloo vältel kui viljatera veskikivide vahel ..."

Avamisüritus algas 25. märtsil 1989 kell 12.

• Õnnistustalituse pidas Viru-Jaagupi kirikuõpetaja Madis Oviir.
• Kõneles Rahvarinde eestseisuse liige Edgar Savisaar.
• Kell 13 algas kirikus kontsert, kus esines segakoor "Kaleva" Tallinnast. Uno Taremaa juhatusel kanti ette Antonin Dvoràki heliteos "Stabat Mater".

Monumendi mõttest, saamisloost ja avamisüritusest on juttu ajalehes "Viru Sõna" 21.03.1989.

 
Viru-Jaagupi, küüditatute mälestuskivi avamine, RM F 1478:23, Virumaa Muuseumid SA, http://www.muis.ee/museaalview/960840. 

Viru-Jaagupi, küüditatute mälestuskivi avamine, RM F 1478:24, Virumaa Muuseumid SA, http://www.muis.ee/museaalview/960841. 

Viru-Jaagupi, küüditatute mälestuskivi avamine, RM F 1478:25, Virumaa Muuseumid SA, http://www.muis.ee/museaalview/960842. 

 

Hilisemad üritused monumendi juures

Kiriku aias on sageli mitmesuguseid mälestusüritusi. Näiteks 1. juulil 1989 toimus siin tööpataljonlaste kokkutuleku ühe osana mälestusaktus ("Viru Sõna" 22.06.1989), 23. juunil 1992 alustati kodukandipäeva kirikuaias küüditatute ja Venemaa avarustele jäänute mälestamisega ("Viru Sõna" 9.06.1992), "Virumaa Teataja" 28.03.2017. 

 

Fotod 2010: