Monument eemaldati 2022. aastal.
Ajalehes "Virumaa Teataja" 1.07.2023 andmetel toimusid siin väljakaevamised. Kõik hauda maetud isikud maetakse kalmistule ümber.
Tapa muuseumi ja Muinsuskaitseameti arhiivi andmetel avati monument 9. mail 1951.
Matmiste kohta on erinevaid versioone:
Monumendil on 23 nime, neist eestipärased Konno, Valts ja Keiksoo. Ajalehes 15.02.1941 "Punane Virumaa" on teade Leonhard Valtsi kinnitamisest Tapa linna täitevkomitee esimeheks.
1. vanemleitnant Borovskih S. M. 2. leitnant Tšerkes I. N. 3. reamees Jeremin M. M. 4. reamees Hartšenko V. L. 5. reamees Perederei V. P. 6. reamees Rebenkov F. E. 7. reamees Sedõh E. A. 8. reamees Babenko P. N. 9. reamees Jegorov E. S. 10. reamees Jermolajev A. I. 11. reamees Zinjakin A. A. 12. reamees Ivanov A. I. |
13. reamees Konno K. D. 14. reamees Letokonez V. K. 15. reamees Ljatin M. Z. 16. Valts Leonardo. 17. reamees Gubakov I. M. 18. seersant Šelonin V. I. 19. reamees Keiksoo J. J. 20. reamees Harlamov A. S. 21. reamees Filin A. S. 22. reamees Punkevitš V. I. 23. reamees Koljada I. J. |
Tasub uurida Tapa II Keskkooli (tänane Tapa Vene Gümnaasium) arhiivi: sõjakuulsuse tuba, fotod langenutest jms. jutt (raamat "Tapa" lk 18). Ehk teab midagi tolleaegne klassivälise töö organisaator Martjutsenko? Kool oli kontaktis siia maetute sugulastega ja olemas (25 aastat tagasi!!!) on ka maetute fotod. Siin on käinud reamees Perederei õde oma mehega (nendega oli ka kirjavahetus), 1985 käis siin leitnant Tšerkesi ema ja õde.
Ajalehe "Punane Täht" 27.05.1976 artikli põhjal võib järeldada, et Tapa II Keskkooli noored jäljekütid said kontakti mitmete siia vennashauda maetud punaarmeelaste sugulastega (artiklis Jegor Sedõhh, Vladimir Pereder, Mihhail Ljomin). Mitmed nimed on natuke teistsuguses kirjapildis, kui seda on monumendile kirjutatud.
Betoonist mälestussammas ehitati Tapa Kommunaalkontori tööliste poolt mais 1951. Üheks tegijaks oli Aarne Rainola. Mälestussamba avamine toimus Võidupühal, 9.05.1951.
Monument asub Paide maantee ääres, endisest lauluväljakust teisel pool teed, staadioni juures. Nõukogude ajal oli Paide maantee ääres ka teeviit monumendile.
Vaata siit monumendi ümbruse skeemi (pdf).
Ajalehes "Sovetskaja Estonia" 4.06.1987 kirjutab kurja artikli V. Saharius Loksalt. Probleemiks on, et nimed ei ole monumendil loetavad. Temal on ka dokument isa siia matmisest ja mingid pildid.
Foto: Helmut Joonuks, 1971, Muinsuskaitseameti arhiiv.
Tapa, mälestussammas nõukogude võimu eest langenutele, 1980. aastad. RM F 1329:23, SA Virumaa Muuseumid, http://www.muis.ee/museaalview/1421226.
Foto: Helmut Joonuks, 1974. Muinsuskaitseameti arhiiv.
Ausamba juures toimusid kuni Eesti taasiseseisvumiseni võidupüha üritused, milledeks oli sõjaväelaste miitingud, pioneeride auvalve, saluut, lillede ja pärgade asetamine. Iga-aastased üritused nõukogude ajal:
Monument oli Tapa II Keskkooli šefluse all. Ümbrust korrastasid oktoobrilapsed, pioneerid, komsomolid. Kevadel istutati lilli, pügati põõsaid, valgendati monumenti.
Artiklid ajalehest "Punane Täht"
Tapa muuseumi fotod erinevatest üritustest monumendi juures:
Ajalehes "Virumaa Teataja" 12.05.2015 on juttu ja foto siin monumendi juures Teise maailmasõja lõpu 70. aastapäeva tähistamisest.
"Virumaa Teataja" 12.05.2020
Fotod 2007-2010: