Pooleli!

 

https://www.tapamuuseum.ee/muistised/tapa-malestusmargid/morvatud-eesti-kodanikud-1941/

30. juuni 1942. aasta ajaleht “Maa Sõna” kirjutab:

“Tapa metsavennad mälestasid langenuid, asetades pärja oma mõrvatud ja langenud kaaslaste ühishauale, mille rist kannab pealkirja: “Bolševike vägivallaohvrid – tundmatud metsavennad.”

Suurem metsavendade kokkutulek toimus 28. juunil 1941 Tapal, millest võttis osa kaugelt üle 200 metsavenna lähedalt ja kaugelt. Pühapäeva hommikul asetati Tapa linna surnuaial puhkavate bolševismivastases võitluses langenute ja mõrvatute kalmule pärgi Tapa ja Tallinna metsavendadelt, kes kadunutega koos Tapa ümbruskonna metsades partisanitegevusest olid osa võtnud, Tapa linnapealt, ERÜ Tapa komiteelt, Tapa omakaitselt, raudteelasilt, tuletõrjelt ja teistelt organisatsioonidelt.

Pärgade asetajad hüüdsid sooje järelhüüdeid kadunud kaaslastele, kes hävituspataljoni ja punaarmee ohvritena maeti ühishauda pärast Tapa ümbruskonna vabastamist. Metsavendade ühishaua kõrval puhkavad Tapa vabastamisel langenud saksa sõdurid, kes said sama austuse osaliseks.

Pärast pärgade asetamist siirdusid metsavennad ja kutsutud külalised Ristsaare metsavahitallu ühisele koosviibimisele. Ristsaarel, mis asetseb Tapalt 9 km kaugusel, organiseeriti esimene metsavendade grupp Tapa ümbruses. Grupp, mis koosnes algul 18 liikmest, paisus hiljem ligi 100-meheliseks ja, siirdunud Suru külla, ühines seal teiste metsavendadega 200-meheliseks kompaniiks, mida hakkasid juhtima kapten Lehtisalu ja veltveebel Lepp.”

Edasi jutustab Jaan Viktor:

“1990. aastate keskpaiku paigaldasid Pärlsonite järeltulijad esialgse puuristi asemele hukatute hauale väikese kivi. Hukatuid võib olla umbes 10, täpset arvu pole teada. 2007. aastal valmis minu eestvedamisel Rakvere Ametikooli üldehituse eriala praktikantide poolt betoonivalamise kursustel betoonist rist. Elektriku ametit pidav Tõnu Maripuu valmistas ristile küünlajala. Rakvere Tallinna tänava graveerimistöökojas lasi Rein Tali graveerida roostevabast terasest plaadile kirja: “Mõrvatud eesti kodanikele 1941”, maksma läks see tol ajal 700 krooni. Sepiskaunistuse – lilleornamendi – valmistas Rakvere Ametikooli sepatöö eriala õpetaja Riho Mäe.

Mälestusristi taasavamisel 2008. aasta võidupühal tõi võidutule küünlalaternasse Heino Porval.”