Esialgne mälestuskivi tekstiga: "Siia püstitatakse mälestussammas 1924.a. mõrvatud revolutsionääridele Lillakas A.J.  ja Käär R.M." avati 1. detsembril 1958.

Sellele mälestuskivile on viidatud ka ajalehes "Punane Täht" 1.05.1975, kus on juttu mõnede koolide pioneerimalevatele punategelaste aunimetuse andmisest. Tapa I Keskkooli pioneerimalev kannab nüüd August Lillaka nime. Meenuatatakse ka mälestusmärgi avamist 1958. aastal ja, et Tapa peatänav kannab August Lillaka nime.  

 

Nagu eelmisel kivil kirjas, oli kavatsus asendada olemasolev kivi mälestussambaga. Tapa linna 60. aastapäeval, 9. jaanuaril 1969 avatigi uus mälestuskivi.

Kutse mälestusüritusele siin mälestuskivi juures.

Noortepargis asunud mälestuskivi paigutati Eesti taasiseseisvumisel xx.xx.xxxx ümber Tapa muuseumi hoovi

A. Lillakas ja R. Käär osalesid 1. detsembri 1924.a relvastatud ülestõusul Eesti Vabariigi vastu. Erinevad allikad pakuvad neile ülestõusul erinevaid  ametinimetusi :

• Lillakas: pataljonikomandör, ülestõusu sõjalise juhi Jaan Anveldi sõjaline nõunik, peastaabi kaitsemeeskonna ülem, staabiülem jne,
• Käär: kaitsemeeskonna liige, adjutant.

Ajalehes "Edasi Kommunismile" 1.12.1959 on pikem lugu 1. detsembri ülestõusust. Siin on ka lõigud nende meeste vangistamisest ja hukkamisest:

"Ülestõusu staabiülem August Lillakas ja tema abi kaadriohvitser Richard Käär said parteikeskuselt korralduse tagasi minna Nõukogude Liitu. Ülestõusu juht Jaan Anvelt jäi Eestisse. 1. detsembri õhtul kella 6-7 ajal alustasid August Lillakas ja Richard Käär Tallinnast oma teekonda. Liikuda tuli jalgsi mööda metsi ja soid. Aruküla jaama lähedal tehti 2-ööpäevane peatus, et segada nuhkide eest jälgi. 6. detsembril, jõudes Aegviidu lähedale, olid mehed väsinud, näljased ja tugevasti külmetunud ning otsustasid ööbida jaama lähedal metsatöölise barakis Nikolai Bogdanovi juures. Saanud umbes poolteist tundi magada, arreteeriti nad une pealt politseinuhkide ja Tapalt kohale kutsutud sõjaväelaste poolt. Hiljem selgus, et Nikolai Bogdanov oli valgekaartlane ja reetur.
Aegviidust toodi August Lillakas ja Richard Käär Tapale. 8. detsembril 1924 kuulati A. Lillakas ja R. Käär üle Tapal soomusrongide rügemendi staabis. Pärast formaalset ülekuulamist tuli kokku Tapal asuv sõjakohus ning August Lillakas ja Richard Käär mõisteti surma. Kohtuotsus viidi täide Tapa mõisa läheduses asuva Männimäe juures."

Arvatavasti viimane foto August Lillakast (paremal) ja Richard Käärist. Vangistatud mehed Tapal.

29. 09. 1940 maeti A. Lillakas ja R. Kääri säilmed ümber Tapa Noorteparki (sel ajal oli pargi nimi Punane väljak). Ajalehes "Punane Virumaa" 28.11.1940 on juttu neile meestele mälestusmärgi ehitamise algusest.  Pidulik nurgakivi panek toimub 1.12.1940. 

Ajalehe "Sõnumed" 13.12.1992 seab endine Tapa elanik Epp Tõnissoo ümbermatmise kahtluse alla:  „...Maja taga mühas siis veel kuusik, seal, kus praegu koolimaja ja park. Sinna maeti ka 1940. aasta suvel orkestri saatel „seltsimeeste“ Lillaka ja Kääri punastesse puusärkidesse pakitud kondid, mis olid Lehtse rabast välja kaevatud.“
Üks versioon jutustab aga sellest, et kommuniste ei maetudki, lasti maha ja surnukehad jäid huntidele söögiks. Kuna neist midagi järgi ei jäänud, loomad jäänused mööda metsa laiali vedasid, siis parki polegi kedagi maetud, vaid matusetseremoonia viidi läbi vaid farsina. „Kaevake nn haud lahti ja siis näete: seal pole kedagi maetud, niisama inimeste lollitamine!“

 

August Lillakast on põhjalikumalt kirjutatud seoses talle pühendatud mälestustahvlile Kadrina kunagisel koolihoonel, http://www.monument.ee/kadrina-vald/kadrina-august-lillakas.

Richard Käärist on juttu raamatus "Siin- ja sealpool maanteed" ja "Tapa".

Nõukogude ajal kandis Tapa peatänav (praegune Pikk tänav) Lillaka nime. Kas tänane Lai tänav oli aastani 1958 Käärdi nimeline ja alates 1958 Kommuuni tänav?

Tapa muuseumi kogu. 

Tekst mälestuskivil:

"Punaarmee polgukomandör kodusõjas, 1924.a. 1. detsembri relvastatud ülestõusu osavõtja August Lillakas (1894-1924)

1924.a. 1. detsembri relvastatud ülestõusust osavõtja Richard Käär (1898-1924)".

Siinse kivi juures toimusid sageli ka mitmesugused (puna)üritused, näiteks Tapa linna 60. juubeli tähistamine (kutse, ajakava "Punane Täht" 18.09.1986). 

August Lillaka 70. sünniaastapäeva tähistamine Tapal, 11.01.1964. Leinamiiting mälestuskivi juures. RM F 530:6, Virumaa Muuseumid SA, http://www.muis.ee/museaalview/1810300. 

August Lillaka 70. sünniaastapäeva tähistamine Tapal, 11.01.1964. R. Majak ja A. Pressmann asetamas pärga mälestuskivi juures. RM F 530:7, Virumaa Muuseumid SA, http://www.muis.ee/museaalview/1810303. 

August Lillaka 70. sünniaastapäeva tähistamine Tapa raudteelaste klubis 11 jaanuaril 1964. Paremal presiidium, kõnepuldis Väino Järv. RM F 530:5, Virumaa Muuseumid SA, http://www.muis.ee/museaalview/1810299. 

Fotod 2007:  

Mälestuskivi asub nüüd Tapa muuseumi ees.

Mälestuskivi kunagine asukoht Noorte pargis on veel täiesti nähtav (foto 2010). 

Endises asukohas jäi mälestuskivist paremale Tapa Gümnaasiumi (Tapa I Keskkooli) staadion.

Endises asukohas jäi mälestuskivist vasakule maja aadressiga Kesk tänav 17.