Monument püstitati Tamsalu mõisa parki veebruaris 1950.a Nõukogude Armee aastapäevaks.

Eesti ja vene keeles tekst monumendil on tüüpiline: "Igavene au kangelastele, kes on langenud lahinguis meie kodumaa vabaduse ja sõltumatuse eest 1941-1945".

Tamsalu muuseumi ja Muinsuskaitseameti arhiivi andmetel: 

• Monumendiga ei mälestata konkreetseid isikuid ega lahingut. Kuna vastavate monumentide püstitamine oli moes, siis peeti vajalikuks niisuguse monumendi püstitamine ka Tamsallu. Ajendiks võis olla ka asjaolu, et saksa ajal hoiti rahvamajas vene sõjavange. Vangid lõikasid lubjatehasele metsa ja käisid ka taludes tööl. Haiguste ja kehvade elamistingimuste tõttu suri neid arvukalt. Surnud olevat maetud parki ja nii on pargi naabruses elanud Helene Laksi sõnul iga puu juurde keegi maetud.
• Monumendi avamisel lipuvalves viibinud Paul Kasekamp (19.04.1935, tollel ajal 7-nda klassi õpilane) mäletab: „Ausamba avamise tseremooniale oli kutsutud igast asutusest  kolm esindajat. Kuna kolhoose (igas külas kolhoos) ja muid asutusi oli palju, siis alevinõukogu ette rivistatud  rongkäik sai väga pikk. Lipukandjad olid Tamsalu kooli 7. kl. poisid, mina nende hulgas. Kogu seltskond liikus rivikorras mälestussamba ette”.
• Avamisel kõneles Tamsalu Lubjatehase partorg Viktor Torpan, kes viitas nõukogude sõjameeste kangelaslikkusele võitluses hitlerliku Saksamaaga, parki maetud sõjavange ei mainitud poole sõnagagi.
• Riiklikel tähtpäevadel viisid asutuste esindajad ausamba ette pärgi ja süütasid küünlad, õpilased esinesid päevakohaste ettekannetega. Alates 1974 oli traditsiooniks siin süüdata 21. septembril Porkuni lahingu mälestustuli. 
• Selle juurest anti ka start mitmesugustele üritustele, näiteks teatejooksud ja rahvamatkad Saueväljal asuva Porkuni lahingu mälestusmärgi juurde ja Loksa vennaskalmistule ("Punane Täht" 22.09.1979). 
• Siin oli Tamsalu Keskkooli pioneerimaleva Porkuni lahingu aastapäevale pühendatud maastikumängu finiš. 
• Nõukogude ajal oli pargi (endine Tamsalu mõisa hiljem rahvamaja park)  ja mälestussamba hooldamine kooli kohustus (1975 oli 7-a klassi šefluse all). 
• Kooli lõpuaktuselt siirdusid abituriendid parki, kus asetasid vennashauale lilli. 
• Millal oli nõukaajal siia teeviit tekstiga "Vennashaud"? 1975 veel ei olnud teeviita, aga 1985 juba oli. 
• Nüüdsest on mälestusmärk Tamsalu muuseumi objekt ja sellel hoiab silma peal muuseumi liige Asta Gross.

Tamsalu Alevi Töörahva Saadikute Nõukogu Täitevkomitee (praeguses mõistes linnavalitsus) otsustas 24.02.1975 asendada praeguse vennashaua monumendi kaasaegsemaga. Nähtavasti see idee ei teostunud. 

Tamsalu, mälestussammas nõukogude võimu eest langenutele, 1980. aastad. RM F 1329:15, SA Virumaa Muuseumid, http://www.muis.ee/museaalview/1421199.

Monument II maailmasõjas langenute vennashaual Tamsalus, RM F 1341:1, SA Virumaa Muuseumid, http://www.muis.ee/museaalview/1382059.

 
H. Joonuks, 1971, Muinsuskaitseameti arhiiv.

Tamsalu Keskkooli pioneerimaleva nõukogu esimees Margit Mäkler, komsomoli a-o sekretär Aivar Zarinš ja oktoobrilaste juht Kaire Lepajõe. H. Joonuks, 1975, Muinsuskaitseameti arhiiv.

Tamsalu Keskkooli pioneerimaleva nõukogu esimees Margit Mäkler, komsomoli algorganisatsiooni sekretär Aivar Zarinš ja oktoobrilaste juht Kaire Lepajõe. H. Joonuks, 1975, Muinsuskaitseameti arhiiv.

 

Fotod 2010: