|
Jutu kirjutamine on veel pooleli!!!
"KK"442
Okupatsioonivägede poolt on püstitatud mälestusmärk šabloonse kirjaga , et austatakse "meie kodumaa vabaduse ja sõltumatuse eest" langenuid.
"Siin- ja seal2"133/118
Tapa linnas Paide maantee ääres asuvasse vaennashauda on maetud 20 teadaolevat Nõukogude armee võitlejat, kes langesid 1041, 1944 ja 1945.
Linna kalmistu lähedal on mälestusmärk Tapa vangilaagris hukkunud Nõukogude sõduritele.
"Tapa"18
Linna koolidest suurim on II. Keskkool - sõjakuuluse tuba, fotod langenutest jms. jutt
23
Pilt Tapa sõjavangide laagris hukkunud nõukogude sõduritele.
Pilt Tapa vennaskalmistust Paide maantee ääres.
"Ra-Pä"16
Pilt Paide mnt. äärest monumendist.
www.muinas.ee
Mälestussammas püstitati 1951.a 9. mail. Autorit ei teata. Töö teostasid Tapa kommunaalkontori töölised. Matmine jätkus hauda kunu 1975. aastani, mil raudtee ehituse käigus leiti veel hukkunuid.
Paide mnt. ääres
www.muinas.ee
Mälestussammas on püstitatud suuliste andmete põhjal 1956.a.
hauatähis on tehtud Saaremaa dolomiidist. Risttahukakujulise samba ühel küljel on emaileeritud plaadil, mustade tähtedega vene ja teisel küljel samasugusel plaadil eestikeekne tekst. Külgedel on kõrgreljeefis sirbi ja vasara kujutis.
Tapa linnakalmistu kõrval
Matmiste kohta on erinevaid versioone:
- Muinsuskaitseameti arhiiv (Mart Laar, detsember 1986): ENSV Sõjakomissariaadi andmetel on vennashauda maetud 23 võitlejat, nende kõigi nimed on välja selgitatud ning kantud mälestussambale.
- Tapa II. Keskkooli klassivälise töö organisaator kirjutab monumendi ülevaatuse aktis 1.06.1985 (asub Muinsuskaitseameti arhiivis): algselt maeti 14, siis ümbermatmise käigus 2 (leitud raudtee lähedalt), ümbermatmisi toimus teisigi kuni aastani 1975 (elamuehituse ja raudtee laiendamise käigus leiti uusi maetuid). Kõik kokku 23 isikut.
- Tapa muuseum: ühishauda matmist alustati 1945.aasta mais. 1941 – 1945 aastatel hukkunud Punaarmee langenud võitlejate 20 kirstu maeti ümber 20.mail 1946, hukkunute surnukehad leiti endise Soomusrongi rügemendi territooriumilt raudtee ja majade ehitamise käigus. Neist 4 ümbermaetut on hukkunud kogutud lõhkeaine plahvatamise tagajärjel. Samuti on sinna maetud Tapa esimene Täitevkomitee esimees Leonardo Valts, kelle hukkasid sakslased. 1975 aastal maeti veel raudtee ehituse käigus kahe leitud hukkunu säilmed. Kokku on ühishauas 23 maetut.
Ometi on monumendil tänasel päeval 24 nime, neist eestipärased Konno, Valts ja Koiksoo.
4.6.1987 ajalehes "Sovetskaja Estonia" kirjutab kurja artikli (nimed ei ole monumendil loetavad) V. Saharius Loksalt. Temal on ka dokument isa siia matmisest ja mingid pildid.
Alar Kotli tüüprojekti järgi betoonist mälestusamba tegid Tapa kommunaalkontori töötajad (üks neist oli Arne Rainola?). Avamine toimus 9.mail 1951.
Monumendil on tekst: „IGAVENE AU KANGELASTELE, KES ON LANGENUD LAHINGUIS MEIE KODUMAA VABADUSE JA SÕLTUMATUSE EEST 1941-1945”. Tekst on ka vene keeles. Lisaks ka slaavi tähtedega nimed.
Monument asub Paide maante ääres, endisest lauluväljakust teisel pool teed, staadioni juures. Nõukogude ajal oli Paide maantee ääres ka teeviit monumendile.
Ausamba juures toimusid kuni Eesti taasiseseisvumiseni võidupüha üritused, milledeks oli sõjaväelaste miitingud, pioneeride auvalve, saluut, lillede ja pärgade asetamine.
Huvitavat infot võib saada Tapa Vene Gümnaasiumist (endine Tapa II. Keskkool, klassivälise töö organisaator Martjutsenko). Asi on selles, et see kool oli Muinsuskaitseameti arhiivi andmetel kontaktis siia maetute sugulastega ja olemas (25 aastat tagasi!!!) on ka maetute fotod. Siin on käinud reamees Perederija õde oma mehega (nendega olika kirjavahetus), 1985 käis siin leitnant Tserkessi ema ja õde.
Iga-aastased üritused nõukogude ajal:
8. mai õhtul tõrvikutega rongkäik: linna töölised, sõjaväelased, I. J II. keskkkoli õpilased. Miiting, lillide panek, auvalves kooli pioneerid ja komsomolid, saluut.
9. mail üritused nii koolis kui ka monumendi juures: uute pioneeride vastuvõtt, rahutund, Lenini tund, pioneeride ja komsomoli ustavusvande andmine, kohtumised veteranidega.
23. veebruaril pioneeride ja komsomoli auvalve koos sõduritega, lilled, pärjad.
Monument oli Tapa II. Keskkooli šefluse all. Ümbrust korrastasid oktoobrilapsed, pioneerid, komsomolid. Kevadel istutati lilli, pügati põõsaid, valgendati monumenti.
Vaata siit monumendi ümbruse skeemi (pdf).
|
