Rakvere linnakalmistul avati fašismiohvrite mälestuskivi 18.12.1970.
Mälestuskivil on tekst: „FAŠISMI OHVRID 1941-1944 EI UNUSTA, EI ANDESTA”.
See ei ole päris klassikaline vennashaud. Kalmistu ühte osasse on (ümber)maetud sõja ajal ja ka hilisemal ajal hukkunud või surnud sõjaväelased (sh 1970-1980. aastatel). Maetute arv on tõenäoliselt umbes 50 või enam, neist sõjaperioodist 1941-1944 vaid mõned ja tõenäoliselt võitluses metsavendadega ja kõikvõimalike õnnetusjuhtumite läbi (aastatel 1945-1950) hukkunud ca 30 sõdurit.
Ajalehes "Punane Täht" 3.09.1957 on juttu õnnetusjuhtumi tagajärjel hukkunud Rakvere rajooni sõjakomissari I. N. Fjodorovi matmisest Rakvere linnakalmistule.
Muinsuskaitseameti arhiivis on ajaloomälestise 11.06.1985 koostatud ülevaatuse akt:
Mälestuskivi avamisüritusest on juttu ajalehes "Punane Täht" 22.12.1970:
Leinamiitingust linnakalmistul on juttu ajalhes "Punane Täht" 14.09.1971.
Ajalehes "Punane Täht" 9.05.1985 on artikkel "Vangina Rakvere koonduslaagris", kus on juttu ka mitmetest isikutest, kes maha lasti. Kas osad neist on siia maetud?
Nõukogude ajal hooldasid hauaplatse Rakveres asunud sõjaväeosa sõdurid ja Rakvere Eriinternaatkooli õpilased.
Tänased fotod:
Siin on ka üksikud eesti nimedega maetud (näiteks Villem Soo http://www.monument.ee/rakvere-linn/rakvere-august-lillakas-ja-villem-soo).
Ajalehes "Virumaa Teataja" 5.07.2017 on juttu (puna)veteranide Lääne-Virumaa ühingu juhist Georg Kostjukist, kes on korda teinud punasõdurite haud ja kavatseb ka fašismiohvrite mälestuskivi õigesse asendisse traktori abil tõsta.
Fotod juuli 2021:
Juulis 2019 on hauad korras.
Varasematel aastatel oli mälestuskivi päris halvas seisus – iga hetk ümber kukkumas.