Kui tänasel päeval on raske elu ilma arvutita ette kujutada, siis veel mitmeid aastakümneid tagasi oli see seadeldis üsnagi haruldane. Ometi ei saa öelda, et nõukaajal üldse arvuteid ei olnud. Ajalehes "Punane Täht" avaldatud artikleid lugedes saab selgeks, et algselt kasutasid ettevõtte/majandid/asutused masinarvutusjaamade teenuseid. Kui aga jõukamaks saadi ja ka siinne (Nõukogude Liidu) arvutiteadus edasi arenes, siis hankisid suuremad ettevõtted ise endale ettevõtte ressursside planeerimise (ERP) tarkvara koos vastava riistvaralise lahendusega.  Pane tähele, et artiklites on sõna "arvuti" asemel kasutatud sõna "raal" või "arvutusmasin".

 

• 15.07.1956 - Kreenholmi Manufaktuuris alustas tööd Eesti esimene masin-arvutusjaam. Seadmed on toodetud Moskva ja Pensa analüütiliste arvutusmasinate tehases. Masinad võtavad arvele toodangu, arvutavad välja töötasu ja materjalide kulu. Kõige keerulisem analüütiline arvutusmasin - tabulaator arvutab üheaegselt kaheksat tulpa mitmekohalisi arve, sooritades 70 000 liitmistehet tunnis. Foto.

• 7.02.1957 - Tänapäeva keeruliste automaatikaseadmete projekteerimine, arvutamine ja töölerakendamine tekitab suuri raskusi. Ajakohased arvutusseadmed on abiks mitmesuguste tööstusseadmete kiiremaks kasutusele võtmisel. Nende hulgas on suure efektiivsusega katkestamatu tegevusega elektron-arvutusmasinad, mis on loodud NSV Liidu Teatuste Akadeemia Automaatika ja Telemehaanika Instituudis Moskvas. Masin on lihtne, väikeste mõõtmetega, odav, töökindel ja ei vaja stabiliseeritud toiteallikaid. Foto.
• 17.05.1962 - aprilli algul alustas Rakveres tööd Eesti NSV Statistika Keskvalituse Rakvere rajooni masinarvutusjaam, mille eesmärgiks on arvestus- ning planeerimisala inimeste, normeerijate, tehnoloogide jt. tööviljakuse tõstmine nende vabastamisega palju ajakulu nõudvatest arvutustöödest. Kasutusel on summeerimis-, arvutus-, raamatupidamis-, ja faktuurmasin. 
• 29.02.1972 - artiklis "Elektroonikaajastu raamatupidamine" on juttu 1968. aasta lõpus asutatud Eesti Maaviljeluse ja Maaparanduse Instituudi ökonoomikaosakonna juures asutatud arvutuskeskusest. Siin on palju ära tehtud automatiseeritud juhtimissüsteemi loomiseks Eesti põllumajanduses. Foto.
• 30.05.1972 - tsemenditehases "Punane Kunda" pannakse suurt rõhku tootmisvõimsuste optimeerimisele. Selle tulemuseks on tootmisagregaatide kasutamise efektiivsuse suurendamine, tootlikuse tõus, toodangu kvaliteedi parandamine, omahinna alandamine, tooraine ja energia kokkuhoid jne. Tehas on määratud tehnoloogiliste protsesside automatiseeritud süsteemi väljatöötajaks. Eelolevail aastail viiakse arvuti juhtimisele näiteks toorainveskid ja lobri korrigeerimine. teiste alamprotsesside osas on ette nähtud mudelite süsteemide lõplik väljatöötamine ja nende alusel protsesside optimaalsete režiimide pidev väljaarvutamine ning parandamine arvuti abil. 1974 algusel on kavas kasutusele võtta arvutustehnika agregaatsüsteem ACTB m-600, mida hakatakse kasutama nii juhtimismasina kui ka universaalse arvutina tehase majandustehniliste ülesannete lahendamiseks.
• 6.01.1976 - ekspluatatsiooni anti Eesti NSV kergetööstuse automatiseeritud juhtimissüsteemi esimene järk. Nüüd saadakse juba samal päeval teada, kuidas ettevõtted ja tööstusharu tervikuna on täitnud väljalaske, realiseerimise ja väljasaatmise plaane. Nii saab teha paremaid otsuseid tootmise juhtimise osas ja reguleerida töö rütmilisust. Süsteem koosneb kuuest alamsüsteemist 21 ülesandega tööstusharu majandus- ja finantstegevuse analüüsi, tehnilise ja majandusliku planeerimise, raamatupidamise, materiaal-tehnilise varustuse ja kaadri arvestuse alal. Neid ülesandeid hakkab lahendama arvuti "Minsk 32". Foto.
• 15.01.1976 - lehes on foto Tartu Aparaaditehases tööle hakanud elektronarvutist, mille abil hakatakse juhtima põhilisi tootmisprotsesse (komplekteeritavate detailide varustamine, valmistoodangu turustamine, ka raamatupidamine).

• 28.10.1980 - arvuti vajalikkusest kaubanduses.
• 25.11.1980 - Tallinna Merekaubasadamas võeti NLKP XXVI kongressi auks kasutusele operatiivse planeerimise kompleksülesannete andmete ja sadama töö arvestuse ning analüüsi teletöötlemissüsteem. Kolmanda põlvkonna arvuti ülesandeks on laevade ja raudteevagunite laadimise ning lossimise graafikute ja transpordsõlmede töö pideva plaangraafiku koostamine, kõigi sadama jaoskondade töö kontrollimine. Foto.
• 20.01.1981 - Omski spetsialistid on loonud korterit vahetada soovijaile arvutisüsteemi, mis on abiks tuhandetest võimalikest lahendustest optimaalseima välja otsimisel. Kavas on teha ka selline lahendus, mis aitaks ühendada korterite jaotamise ja vahetamise protsessid.
• 2.07.1981 - tehases "Pioneer" on kasutusele võetud arvuti, millel võivad üheaegselt töötada 16 operaatorit. Arvuti hooleks on ettevõtte töötajate palgaarvestus ning põhifondide arvestussüsteem ja see aitab ka evitada tootmise juhtimise automatiseeritud süsteemi. Kavas on pakkuda teenuseid ka teistele ettevõtetele, kus on kasutusel arvprogrammjuhtimisega pingid.
• 19.08.1982 - ülevaade arvuti kasutamisest lehmade lüpsmisel Läti kolhoosis "Adaži".
• 17.05.1984 - Kunda tsemenditehas sisustas Kunda kooli matemaatikaklassi moodsate õppevahenditega. Kasutusel on nii filmi-, dia ja grafoprojektorid. Igal laual on väikesed telerid. telesüsteemiga on võimalik demonstreerida näitlikke õppevahendeid, samuti üheaegselt kontrollida kõigi õpilaste teadmisi, näidata videomagnetofonile salvestataud õppematerjale. Osad õpilased käivad tsemenditehase informatsiooni- ja arvutuskeskuses, kus on olemas elektronarvuti. Siin saadakse teadmisi arvutustehnikast ja programmeerimisest. Fotod.