Eesti monumentide e-kataloog

Est Rus Eng Ger Fra Spa Por Ita Swe Fin Lit Lat
Muuga Eduard Vilde elukoht PDF Prindi Saada link

 

Foto: Heiki Koov, oktoober 2010.

 

Mälestuskivi Eduard Vilde lapsepõlve elukohas avati xx.xxx. 1965. See toimus kirjaniku 100. sünniaastapäeva ürituste raames. Sel ajal avati mälestuskivi ka Pudivere lähedal Pelgulinnas (http://www.monument.ee/vaike-maarja-vald/pudivere-pelgulinn-eduard-vilde) ja Tartus, Tähtvere tn. 6.

 

Siia kolis Vildede pere, kui Eduard oli vaid mõni nädal vana (isa sai aidamehe töökoha). Siin veetis ta järgmised 10 aastat. 

 

Raamatus Pandivere teedel" (H. Joonuks, 1963) on Eduard Vilde Muuga kodu kirjeldus: "Kahe toaga lihtne korter "alt-toas", vastas vana lagunenud viinaköök loomalautadega, selle taga mudane tiik täis kaane, kõrval puiestik vanade pärnade ja vahtratega, kaugemal lilledega ülekülvatud roheline aas heinaküüniga ja sepapajaga - ja kõige selle ümber kaugemas ringis metsad, otsatud metsad, kus meie marjul käisime ... Vististi istutas see mühav laaneümbrus mulle mu seni alalejäänud metsaarmastuse ...".

 

Muugal toimunud tõestisündinud lugudel on Vilde kirjutanud "Minu esimesed triibulised".

 

Mälestuskivi, millele on tahvel kinnitatud, vedasid siia tolleaegse Kalevi solhoosi töömehed lähedalasuvalt põllult. Kivi olevat olnud ümbruskonna kõige suurem!


Fotod mälestustahvli avamisest Eduard Vilde muuseumi kogust:

Foto: Eduard Vilde muuseumi kogust.

Foto: Eduard Vilde muuseumi kogust.

Foto: Eduard Vilde muuseumi kogust.

 

Ka tolle aja ajalehtedes oli palju artiklied Eduard Vilde juubeli teemal. Näitena kaks fotot:

 

Foto: Eduard Vilde muuseumi kogust.

Eduard Vilde muuseumi kogust pärit postkaardilt on näha, et kunagi ümbritses mälestuskivi aed.

 

Tänaseks päevaks ei ole aeda enam alles ja millegipärast on kivi külge uus mälestustahvel pandud (kas aastaarvud olid tahvlil valed?):

Foto: Heiki Koov, oktoober 2010.

Foto: Heiki Koov, oktoober 2010.

Foto: Heiki Koov, oktoober 2010.

Foto: Heiki Koov, oktoober 2010.

 

Mõisamajas on endiseltinfomaterjale Eduard Vildest:

Foto: Heiki Koov, oktoober 2010.