Prindi

Järgnevad read ei ole otseselt üksikute monumentide põhjalikuma tutvustusega seotud. Mõnes artiklis ei esine kordagi sõna "monument", "mälestussammas" või "-tahvel". Lisasin siia ajalehtedes "Punane Täht", "Viru Sõna" ja "Virumaa Teataja" avaldatud koduloouurimisega ja muuseumide tegevusega seonduvad artiklid. Põhjuseid selleks oli eelkõige neli:

  1. Algne idee oli teha monumentide e-kataloog õpilaste uurimistööna. Allolevatest artiklitest selgub, et nõukaajal oli koduloo uurimine koolides populaarne tegevus.
  2. Mitmetes artiklites on juttu muuseumides toimuvast. Ka täna on muuseumides e-kataloogi tegemiseks hulgaliselt vajalikku materjali (põhiliselt muidugi vanad fotod).
  3. Mitmetes artiklites on sageli üleskutse märgata ajaloomälestisi (ja need korda teha või korras hoida), mõista möödunut (monumente ei püstitata niisama - ikka millegi mälestuseks, meenutuseks), "Punane Täht" 28.11.1967 (1917.-1918. aasta sündmustega seotud paigad ja monumendid), 26.04.1975 (mälestuste hoidmisest, korrastamisest), 20.05.1975 (Suure Isamaasõja võidu 30. aastapäevaga seotud ajaloomälestiste ülevaatus), 29.11.1975 (ajaloo- ja kultuurimälestiste ülevaatuse tulemused). Ajalehtedes oli ka mitmeid artikleid, kus väga lühidalt meenutati varasemaid sündmusi (enamasti kellegi sünd või surm, aga ka asutuste tähtsamad kuupäevad jms info, näiteks "Punane Täht" 19.09.1964, "Virumaa Teataja" 1997 mitmed artiklid.
  4. Ajalehes on avaldatud ka mitmeid artikleid infotahvlite paigaldamisest/uuendamisest jms, näiteks 22.12.2004 (Porkuni viidatorn), 6.09.2006 (arheoloogiliste mälestiste tähised), 21.06.2007 (Lääne-Virumaa uued turismivälikaardid), 22.12.2007 (Rakvere ajaloo turismiinfo tähised), 10.05.2013 (kultuurimälestistele nutikoodid), 10.08.2018 (Porkuni kandi infotahvlid), 29.11.2018 (Rakvere ajalooliste hoonete infotahvlid), 31.10.2019 (Rakvere uuendab turismikontseptsiooni), 2.04.2020 (Rakvere promenaadi uued infotahvlid) või isegi turismialase organisatsiooni loomisest (29.12.2004). 

Enamike siinsete artiklite avaldamisest on möödas juba üle mitmekümne aasta. Ometi on paljude artiklite sisu igati aktuaalne ka tänasel päeval.  Ajalehes 28.11.1963 põhjendas Helmut Joonuks vajadust tegeleda koduloouurimisega. Ta ütleb siin muude tarkade mõtete hulgas eriti hästi: "Kodu-uurimisega tegelemiseks pole tarvis mingit erilist talenti ega eelharidust - on vaja ainult elavat huvi ümbritseva elu vastu ja sügavat kodumaa-armastust". Ja ega asutuste/firmade kroonikate vajadus ei ole samuti kuhugi kadunud (29.10.1962, 12.04.1966). 

Et koduloouurimine sugugi tühine teema ei olnud, seda tõendab ka kodu-uurimistoimkonna loomine ("Punane Täht" 26.03.1974). Kas tänapäeval on sellist organisatsiooni vaja? 

Matkamistest  Eestis (mis on ju ka vähemalt osaliselt koduloouurimine) on juttu Sport ja puhkus rubriigis ja välisreisidest Reisijutud rubriigis. Matkade käigus sageli külastati mitmeid monumente (näiteks 16.10.1973).

Artiklid maakonnast tehtavatest raamatutest, filmidest (näiteks 24.03.1990 ja film https://www.efis.ee/et/filmiliigid/film/id/4154 või 12.10.2006 ja film https://www.youtube.com/watch?v=54UVX8vJruM). 

Ja muidugi maakonna tuntud koduloouurijad (kellest kahjuks enamik on tänaseks meie hulgast lahkunud). Paljud neist on teinud ettepanekuid monumentide püstitamiseks ja sageli ka monumendi püstitamise ära korraldanud. Odette Kirss (25.01.2014), Aime Kinnep (11.02.2012), Helmut Joonuks (9.05.2001, 11.01.2014), Alise Vaasma (10.08.2013), Eduard Leppik (17.09.2015, 8.12.2007, kroonikafilm 1959. a https://arkaader.ee/landing/bc/rHczO7kKnl/kNHqYj_TGpN), Peep Kärp (14.06.2003, 30.12.2003), Helmut Elstrok (17.03.2001, 7.09.2002), Richard Tammik (6.06.2003), Mari-Anne Heljas (25.02.2016), Salme Heinla (24.03.2018), August Kondoja (23.12.1971, põhjalik elulugu) Tiiu Raju, Jaan Viktor .... 

Ilmar Järg, Virumaa Teataja, 18.07.2023 Ilmar Järg, Virumaa Teataja, 25.07.2023 
Virumaa Teataja 18.07.2023 ja 25.07.2023

Virumaa Teataja, 8.09.2023
Virumaa Teataja 8.09.2023

 Virumaa Teataja 14.09.2023
Virumaa Teataja 14.10.2023

 

Jagasin ajaleheartiklid viide gruppi:

  1. Koolides koduloouurimisega ja muuseumide tegemisega seonduv. Näiteks 21.05.1964 lehes antakse teada, et maakonnas on koolide juures 10 kodulooringi ligi 400 liikmega. Lisaks tegelevad teemaga ka mitmed pioneerirühmad ja -salgad. Kõik need huvilised võiksid suvel tegeleda ka koduümbruse kultuurimälestiste hooldamisega ja kaitsmisega.
  2. Tänase SA Virumaa Muuseumide eelkäija Rakvere Rajoonidevahelise Koduloomuuseumi tegevus koduloouurimise propageerimisel ja uurijate töö abistamisel (näiteks ürituste korraldamisel, õppematerjalide/metoodikaga abistamisel, muuseumivarade kasutamisel - koolitunnid oleksid huvitavamad ja asutuste kroonikad sisukamad, 5.07.1966).
  3. Kolmanda grupi moodustavad väljaspool Lääne-Virumaad (Rakvere rajooni) tegutsevate muuseumide ja erinevate asutuste teated
  4. Neljanda teemana saab välja tuua koduloouurimise asutustes/ettevõtetes/majandites.
  5. Viimasesse gruppi paigutasin Eesti NSV Looduskaitse Seltsi ja muinsuskaitse klubidega seonduvad artiklid.

 

Koolides koduloouurimisega ja koolimuuseumidega seonduv tegevus

Artikleid lugedes on hästi märgata, et tõsist tööd tehti Helmut Joonuksi eestvedamisel Rakke Keskkoolis ja Eduard Leppiku juhendamisel Väike-Maarja Keskkoolis. Nendes koolides on ka matkamine väga aktiivne. Üksikuid tutvustusi või koduloolisi artikleid ilmus mitmete koolide esindajate sulest:

 

Rakvere Rajoonidevahelise Koduloomuuseumi, Rakvere Muuseumi ja SA Virumaa Muuseumid tegevus

Muuseumi korraldatud üritused:

Virumaa teataja, 25.02.2017

Muuseum kogub teemakohaseid materjale ja avab näituseid:

Teiste muuseumide teated:

 Info kogumise üleskutseid oli teisteltki asutustelt:

Koduloouurimine asutustes/ettevõtetes/majandites, kohalikud muuseumid

Virumaa Teataja, 22.03.2011

Virumaa Teataja, 30.06.2022.

Viimasesse gruppi paigutasin Eesti NSV Teaduste Akadeemia kodu-uurimise toimkonna tegevusega, Eesti NSV Looduskaitse Seltsi ja muinsuskaitse klubidega seonduvad artiklid.