Prindi

Foto: Heiki Koov, oktoober 2010.

Mälestustahvel avati 2. septembril 2008.

Aleksander Krimm oli pärit Alatskivi vallast. Siin omandas ta Naelavere ja Kodavere koolides hariduse. Õpetaja- ja vallakirjutajaamet tõid teda Kadrinale lähemale - ta elas luuletajast ja kirjamehest vend Kaarli juures Koonu-Ärinal ja õppis Väike-Maarja kihelkonnakoolis ja lõpetas selle 1887. Aastatel 1893-1920 oli ta Undla vallakirjutaja ja seejärel tärklisevabrikus/osaühingus "Viru" kassapidaja-raamatupidaja. Ta oli laenu-hoiu ühisuse asutaja, Postimehe kirjasaatja, poliitikas osales aktiivse rahvaerakondlasena jne.

Nii nagu mälestustahvlil kirjas, tuntakse Aleksander Krimmi eelkõige Kadrina Hariduse Seltsi kauaaegse esimehena ja siinse kultuurielu edendajana. Suuresti tema initsiatiivil organiseeriti 1906 Kadrina haridusselts. Tema organiseeris kooli ja seltsimaja ehitamise ja oli 1906-1912 seltsi näiteringi lavastaja. Muidugi ei saa siinkohal unustada teisi kohalikke aktiivseid inimesi ja eriti abikaasa Liisa Krimmi, kes samuti kõiges saavutatus olid oma suure panuse andnud. 

Krimmi eestvedamisel ehitati kaks seltsimaja: nn vana seltsimaja oli kasutusel 1912-1930 ja asus vastu Kruusimäe kõrtsi lõunaotsa. See lammutati 1930, et saaks siia ehitada uue seltsimaja. Foto Neeruti Seltsi arhiivist. Krimmi eestvedamisel ehitati kaks seltsimaja: nn vana seltsimaja oli kasutusel 1912-1930 ja asus vastu Kruusimäe kõrtsi lõunaotsa. See lammutati 1930, et saaks siia ehitada uue seltsimaja. Foto Neeruti Seltsi arhiivist.
Krimmi eestvedamisel ehitati kaks seltsimaja: vana seltsimaja oli kasutusel 1912-1930 ja asus vastu Kruusimäe kõrtsi lõunaotsa. See lammutati 1930, et saaks siia ehitada uue seltsimaja. Fotod Neeruti Seltsi arhiivist. Seltsimaja/rahvamaja ajaloost vaata http://ab3fetu.nw.eenet.ee/?do=sisu&id=86.

Krimmide pere esimeseks elukohaks Kadrinas oli Päri karjamõis, kus asus ka nn vallakeskus. Uue vallamaja valmimisel (1909, Tapa tee ääres) koliti siia (hoone hävis tulekahjus 14.05.1956). Viru 8 maja osteti Esimese maailmasõja ajal aastal 1920. Siin elas Krimm kuni oma surmani.

Aleksander Krimmist on juttu ajalehes "Punane Täht":

 Perekond Krimm, RM F 1125:1, SA Virumaa Muuseumid, http://www.muis.ee/museaalview/1603144.
Perekond Krimm, RM F 1125:1, SA Virumaa Muuseumid, http://www.muis.ee/museaalview/1603144.

Aleksander Krimm ja Liisa Krimm, RM F 675:3, SA Virumaa Muuseumid, http://www.muis.ee/museaalview/1841799.
Aleksander Krimm ja Liisa Krimm, RM F 675:3, SA Virumaa Muuseumid, http://www.muis.ee/museaalview/1841799.

 Aleksander Krimm, RM F 1118:4, SA Virumaa Muuseumid, http://www.muis.ee/museaalview/1585581.
Aleksander Krimm, RM F 1118:4, SA Virumaa Muuseumid, http://www.muis.ee/museaalview/1585581.

 Aleksander Krimm, RM F 675:2, SA Virumaa Muuseumid, http://www.muis.ee/museaalview/1841795.
 Aleksander Krimm, RM F 675:2, SA Virumaa Muuseumid, http://www.muis.ee/museaalview/1841795.

 Aleksander Krimm, RM F 1119:3, SA Virumaa Muuseumid, http://www.muis.ee/museaalview/1588110.
Aleksander Krimm, RM F 1119:3, SA Virumaa Muuseumid, http://www.muis.ee/museaalview/1588110.

 

Mälestustahvel avati seoses tema 140. sünniaastapäevaga. Mälestustahvli paigaldamise võtsid kolmekesi ette Neeruti Selts, helilooja Alo Põldmäe ja Kadrina vald.

Aleksander Krimmist ja mälestustahvli avamisest on juttu:

Samal majal, Viru tänav 8, on mälestustahvel ka Aleksander Krimmi tütrele, Aino-Undla Põldmäele (http://www.monument.ee/kadrina-vald/kadrina-aino-undla-poldmae-ja-rudolf-poldmae).

Enn Mälgandi fotod avamisüritusest (rohkem fotosid http://ab3fetu.nw.eenet.ee/?do=galerii&lugu=132):

Foto: Enn Mälgand, 2.09.2008.  Foto: Enn Mälgand, 2.09.2008.

 Foto: Enn Mälgand, 2.09.2008.
Laulis Kadrina kirikukoor.

Foto: Enn Mälgand, 2.09.2008.
Tiiu Uusküla Neeruti Seltsist rääkis Krimmi eluteest ja laialdasest tegevusest.

Foto: Enn Mälgand, 2.09.2008.
Helilooja Alo Põldmäe on Aleksander Krimmi tütre Aino Undla-Põldmäe poeg. Ta puhkab siin suviti. 

Foto: Enn Mälgand, 2.09.2008.
Kadrina vallavolikogu esimees Ain Suurkaev tundis heameelt, et valla jaoks olulistele inimestele on avatud mälestustähised.